Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
26. aprill 2007 Tartu
Tsiviilasja number
2-07-4726
Tsiviilasi
X AS hagi L.K. vastu täitemenetluse nr 084/2007/66 lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. märtsi 2007 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
L.K. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
X AS esitas 02.02.2007 maakohtule hagi X AS vastu sissenõudja L.K. avalduse alusel algatatud täitemenetluse nr 084/2007/66 lubamatuks tunnistamiseks. Hageja vastu algatatud täitemenetluses on võlgnetava summa suurus kokku 1 045 580 krooni. Hageja taotles hagi tagamiseks täiteasjas nr 084/2007/66 täitemenetluse peatamist. Hageja leidis, et kuna kohtutäitur on juba arestinud hagejale kuuluva kinnisasja ning kuulutanud välja avaliku enampakkumise selle müügiks, on ilmne, et kohus ei jõua teha lõppotsust enne, kui hageja kinnistu on täitemenetluse raames sundvõõrandatud ja vastav rahasumma kostjale välja makstud. Kui kohtuvaidluse tulemusel selgub, et sundtäitmine oli lubamatu ning kostjal ei olnud tegelikult
nõuet hageja vastu, ei ole täitemenetluse läbiviimisega tekitatud kahjulikke tagajärgi tagantjärele võimalik heastada. Täitur on määranud kinnistu enampakkumise alghinnaks 2,3 miljonit krooni, kuigi pooltevahelises eellepingus oli kinnistu hinnaks märgitud 5 miljonit krooni – kui täitur võõrandab kinnistu 2,3 miljoni krooniga, on ilmne, et sama rahasumma eest pole hagejal võimalik samaväärset kinnistut asemele osta, rääkimata sellest, et hageja kaotab jäädavalt omandi konkreetsele kinnistule. Hagi tagamine on põhjendatud ka tulenevalt poolte võrdse kohtlemise põhimõttest – Tartu Maakohus on taganud L.K. hagi viimase suhtes X AS poolt algatatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõudes ning peatanud täitemenetluse. L.K. esitatud hagi on analoogne käesoleva hagiga, põhinedes samal lepingul, samuti on tagamise alused analoogsed.
Tartu Maakohus rahuldas 7. märtsi 2007 määrusega taotluse ning peatas hagi tagamiseks täitemenetluse täiteasjas nr 084/2007/66. Määruse kohaselt võib TsMS § 377 lg 3 järgi kohus hageja taotlusel tagada ka tuvastushagi. TsMS §-st 378 lg 1 p 6 tulenevalt on hagi tagamise abinõuks täitemenetluse peatamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus oli seisukohal, et asjas on põhjendatud hagi tagamise taotlus rahuldada, kuna arvestades taotluses kirjeldatud asjaolusid, võib hagi tagamata jätmine põhjustada hagejale olulist kahju, juhul kui kohus hagi rahuldab.
L.K. taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 7. märtsi 2007 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on täitemenetluse peamiseks eesmärgiks on täitemenetluse kiire läbiviimine sissenõudja nõuete täitmiseks. Seejuures ei tohi täitemenetlus põhjustada võlgnikule liigseid ebamugavusi ning kahjustada tema õigusi. Käesoleval juhul rikub täitemenetluse peatamine kuni kohtulahendi jõustumiseni sissenõudja õigust kiirele täitemenetlusele. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kui kohus leiab, et täitemenetluse jätkumine võib käesoleval juhul rikkuda võlgniku õigusi, oleks võimalik võlgniku õigusi kaitsta ka sissenõudja õigusi vähem riivavate õiguskaitsevahendite kohaldamisega. TsMS § 378 lg 1 p 10 kohaselt on hagi tagamise abinõuks ka kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu. Kostja õigusi vähem rikkuvaks hagi tagamise abinõuks võib olla näiteks kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohtutäituri poolt sissenõudjale kohtu poolt kindlaksmääratud ulatuses väljamaksete tegemise keelamine. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel tuleks hagi tagamise korras täitemenetluse peatamist lugeda õigustatuks üksnes juhtudel, kui hagi tagamine on põhjendatud ning võimalik ei ole kohaldada muid, sissenõudja õigusi vähem riivavaid hagi tagamise abinõusid. Täitemenetluse peatamine ei tohiks iseenesest olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes hagiavalduse esitamisega kaasnev tagajärg, vastasel juhul oleks seda sõnaselgelt sätestatud ka seadusega. Kohtutäitur on kinnistu enampakkumise alghinna määramisel lähtunud sõltumatu kinnisvarahindaja ekspertarvamusest, mis kajastab kinnistu aktuaalset turuhinda. Hageja ei ole kohtutäituri määratud hinda ettenähtud korras vaidlustanud. Kuivõrd kohtutäituri määratud enampakkumise alghind tugineb sõltumatu eksperdi poolt kindlaks tehtud kinnistu aktuaalsele
turuhinnale, on ebaõige hageja väide, et hagejal ei ole võimalik kinnistu sundvõõrandamise korral sama rahasumma eest osta endale samaväärset kinnistut.
X AS vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on kostja käitunud määruskaebuse esitamisel vastuoluliselt. Pooltevaheline vaidlus on saanud alguse nende vahel 22.06.2005 sõlmitud kinnistu ostu-müügi eellepingust, mille kohaselt X AS kohustus müüma ja L.K. kohustus ostma esimesele kuulunud kinnistu. Eelleping oli tagatud kõrgete leppetrahvidega ja pooled kohustusid alluma eellepingust tulenevate maksete tasumata jätmisel kohesele sundtäitmisele. Pooled põhilepingu sõlmimiseni ei jõudnud, kusjuures kumbki pool väidab, et põhilepingu sõlmimine ei õnnestunud just teisest poolest tuleneval asjaolul. X AS taganes eellepingust 22.12.2005 avaldusega, algatades L.K. suhtes 2006. a märtsis täitemenetluse notariaalsest eellepingust tuleneva leppetrahvi nõudes. L.K. vaidlustas kohtus tema suhtes algatatud täitemenetluse ning esitas pool aastat hiljem samuti taganemisavalduse, väites, et hoopis temal on õigus eellepingust taganeda ja leppetrahvi nõuda. Määruskaebuse lahendamise seisukohast ei ole oluline, kummal poolel oli õigus eellepingust taganeda. Oluline on, et L.K. on hagi esitamisel taotlenud hagi tagamise raames täitemenetluse peatamist, millise taotluse maakohus 04.05.2006 määrusega ka rahuldas, ning kuni käesoleva hetkeni on täitemenetlus L.K. suhtes peatatud. Samas nüüd, kui X AS suhtes on algatatud täpselt samal alusel täitemenetlus ning viimane on olnud sunnitud esitama kohtule samasisulise hagi koos hagi tagamise avaldusega, vaidleb L.K. hagi tagamisele vastu. Jääb arusaamatuks, millisel kaalutlusel L.K. leiab, et X AS kasuks kohaldatud hagi tagamine on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne, samas kui tema enda kasuks täpselt samadel asjaoludel kohaldatud hagi tagamise abinõu on põhjendatud. Hagi tagamise tühistamine on lubamatu juba ainuüksi põhjusel, et see rikuks poolte võrdsuse põhimõtet. Hageja ei näe ühtegi objektiivset põhjust, miks peaks täpselt samadel asjaoludel ja samas vaidluses ühe poole kasuks kohaldama hagi tagamise abinõu ning teise poole suhtes jätma selle kohaldamata. Määruskaebuse põhjendused on ka sisuliselt otsitud ning alusetud. Kostja leiab, et täitemenetluse peatamine kuni kohtumenetluse lõppemiseni rikub tema õigusi kiirele täitemenetlusele. Samas sellesama täitemenetluse õiguspärasuse üle vaidlus käibki. Kui kohtumenetluse käigus selgub, et hageja suhtes algatatud täitemenetlus on lubamatu, siis ei saa rääkida mingist kostja õigusest, vaid hoopis hagejal tekib tema vastu alusetu täitemenetluse algatamisest tingitud kahjunõue. Kohus on põhjendatult leidnud, et täitemenetluse peatamine on antud juhul kohane abinõu, sest olukorras, kus pole teada, kas täitemenetluse jätkamiseks on õiguslik alus, võib täitetoimingute edasise teostamisega tekitada hagejale korvamatut kahju. Kinnistu võõrandamine täitemenetluse raames, mis tunnistatakse hiljem lubamatuks, rikub kahtlemata hageja õigusi ning tekitab talle kahju, mis ületab kordades kostja huvi vaieldava täitemenetluse kiireks läbiviimiseks. Pooled leppisid eellepingus juba 2005. a kokku kinnistu müügihinnas 5 miljonit krooni. On üldiselt teadaolev asjaolu, et viimase kahe aasta jooksul on Eesti Vabariigis kinnisvara hinnad olulisel määral tõusnud, seega on äärmiselt ebausutav täituri poolt kinnistule määratud hind 2,3 miljonit krooni. On ilmne, et kinnistu müük 2,3 miljoni krooniga, kui tegelik turuväärtus on ilmselt kordades suurem, tekitab hagejale suurt kahju. Samuti on üldiselt teadaolevaks asjaoluks, et täitemenetluse raames ei õnnestu reeglina kunagi saada nii head hinda kui nn “vabakäelise müügi” korral. Seejuures ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et hageja oleks pidanud täituri
määratud hinna vaidlustama. Kuivõrd hageja on vaidlustanud algatatud täitemenetluse tervikuna, pole üksikute täitetoimingute eraldi vaidlustamine vajalik ega otstarbekas. Nõustuda ei saa, et antud juhul võiks kohaldada täitemenetluse peatamise asemel hagi tagamise abinõu, mille kohaselt täituril keelatakse kuni kohtumenetluse lõppemiseni väljamaksete tegemine kostjale. Igasugune täitemenetlus tekitab sunniviisilise omandiõiguse kahjustamise läbi isikule kahju. Eriti suur kahju kaasneb aga juhul, kui täitemenetluse raames võõrandatakse talle kuuluv kinnistu. Kostja nõustub sellega, et väljamaksete tegemise talle võib kuni kohtumenetluse lõppemiseni peatada. Seega kostja ei olegi huvitatud niivõrd täitemenetluse kiirest läbiviimisest ja raha kättesaamisest, kuivõrd hageja kahjustamisest kinnistu sundmüügi kaudu. Selline käitumine ei ole kooskõlas TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttega.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu määrus muutmata. TsMS § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 381 lg 2 kohaselt tuleb hagi tagamise avalduses nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistada. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist ning seejuures on maakohus tuginenud hageja esitatud hagi tagamise aluseks olevate asjaolude põhistustele. Maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu - täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 084/2007/66 – on asjaolusid arvestades proportsionaalne ning koormab kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud väide ei anna põhjust vaidlustatud määruse tühistamiseks või muutmiseks. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 22.06.2005 notariaalselt tõestatud kinnistu ostumüügi eellepingu. Eelleping oli tagatud leppetrahvidega ning pooled kohustusid alluma eellepingust tulenevate maksete tasumata jätmise korral kohesele sundtäitmisele. Pooled põhilepingu sõlmimiseni ei jõudnud ning pooled vaidlevad eellepingu nõuetekohase täitmise üle. Mõlemad pooled on esitanud maakohtusse hagi nende suhtes algatatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks ning L.K. taotluse alusel on Tartu Maakohus 04.05.2006 hagi tagamise määrusega täitemenetluse tema suhtes peatanud. Kuna X AS taotles samasisulises hagis samuti täitemenetluse peatamist ning vaidlustatud määrusega ongi maakohus seda teinud, siis on maakohus kohelnud pooli võrdselt. Vastupidisel juhul saaksid X AS huvid enam kahjustatuks võrreldes määruskaebuse esitaja huvidega. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et täitemenetluse peatamisega on rikutud tema õigust kiirele täitemenetlusele ning kohaldada tuleks tema õigusi vähem riivavaid hagi tagamise abinõusid, ei ole asjaolusid arvestades põhjendatud. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna põhjust asjaolu, et X AS ei ole vaidlustanud kohtutäituri määratud kinnistu hinda. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse esitaja menetluskulud tema kanda.
TsMS § 390 lg 1 teise lause kohaselt on käesolev määrus lõplik.
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.