Muud › Muud hagiasjad

Vastavalt 1998 aastal kehtinud TsÜS §-le 66 on tühine tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra, heade kommete või seadusega. 09.04.1998 teostasid hageja ja kostja juriidiliste isikute esindajatena korrektse ostu-müügi tehingu, mis on tuvastatud Võru Maakohtu 19.02.2003 jõustunud kohtuotsusega. Seega puudub alus ka tehingu tühisuse tunnustamiseks. Kohtuotsusega on tuvastatud, et K.P. oli volitatud sõlmima ostu-müügilepinguid ning vastu võtma sularaha müüdud kauba eest kaubandusorganisatsioonidelt. AS Kaku oli kaubandusorganisatsioon. AS Kaku ja SI Kaubaasi AS on mõlemad 09.04.1998 tehingu heaks kiitnud. Vastavalt VÕSRS §-le 7 saab enne 01.07.2002 tehtud tehingut pärast 01.07.2002 tühistada üksnes kehtivates seadustes sätestatud korras. VÕSRS § 9 kohaselt on nõue aegunud. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse esitamisega teisele poolele. Tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 71 lg 4 sätestas, et eksimuse mõjul tehtud tehingu kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtajaks on kuus kuud ajast, mil isik sai teada eksimusest või pidi sellest teada saama. TsÜS § 72 lg 2 sätestab, et pettuse mõjul tehtud tehingu kehtetuks tunnistamise tähtaeg on üks aasta ajast, mil isik pettusest teada sai või pidi teada saama. Hageja on juba 12.04.1998 teatanud kostjale, et 10 000 krooni on üle kantud ekslikult. Pettuse mõjul tehtud tehingu kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaeg möödus 12.04.1999, mistõttu on hagi aegunud.

MAAKOHTU LAHEND

Võru Maakohus jättis 21. novembri 2005 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt TsÜS §-de 71 lg 4 ja 72 lg 2 järgi olulise eksimuse või pettuse mõjul tehtud tehingu tunnistab kohus eksinud või petetud poole nõudel kehtetuks. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 98 järgi toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Hageja ei ole seda sätet järgides teinud kostjale avaldust tehingu tühistamiseks. Kohtupraktikas on loetud tühistamisavalduseks ka hagiavaldust hetkest, mil see jõudis kostjani (Riigikohtu otsus 29.03.2004 nr 3-2-1-41-04). Avalduse, millega hageja taotles tehingu tühistamist, on kostja esindaja vastu võtnud 05.07.2004. Seega tuleb hageja avaldust pidada tühistamisavalduseks alates selle jõudmisest kostjani 05.07.2004. TsMS § 94 lg 2 kohaselt ühes tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolu ei saa vaidlustada teises tsiviilasjas, kui sellest võtavad osa samad pooled. Võru Maakohtu 19.02.2003 otsus nr 2-212/02 jõustus 29.10.2003. Sellest tsiviilasjast võtsid osa samad pooled. Jõustunud kohtuotsuse kohaselt kostja, SI AS esindajana, andis üle AS-le Kaku kauba ja hageja, AS Kaku esindajana tasus vastuvõetud kauba eest kostjale, kui SI AS esindajale. Seega on jõustunud kohtuotsusega, milles tuvastatud asjaolusid ei saa hageja käesolevas asjas vaidlustada, tuvastatud, et pooled, tegutsedes vastavalt AS Kaku ja SI AS nimel, ei saanud tekitada õigusi ja kohustusi iseendale, vaid juriidilistele isikutel, keda nad esindasid. Pooled esinesid 09.04.1998 rahalise ülekande tegemisel ja selle vastuvõtmisel volituste alusel juriidiliste isikute - AS Kaku ja SI AS esindajatena ostu- müügi tehingus, mitte füüsiliste isikutena enda nimel. Seega hageja, kui füüsilise isiku, poolt avalduse esitamine ei tühista juriidiliste isikute tehingut. Hagi ei kuuluks rahuldamisele ka juhul, kui hageja oleks tühistamise avalduse esitamiseks pädev isik. Raha ülekandmise ajal kehtinud TsÜS §-de 71 lg 4 ja 72 lg 2 kohaselt oli tehingu kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaeg olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu korral kuus kuud ajast, mil isik eksimusest teada sai või pidi teada saama, kuid mitte pikem kui viis aastat tehingu tegemisest. Tehingu kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaeg pettuse mõjul tehtud tehingu korral oli üks aasta ajast, mil isik pettusest teada sai või pidi teada saama, kuid mitte pikem kui kümme aastat tehingu tegemisest. Hageja kirjaga kostjale 14.04.1998 on

tõendatud, et hageja palus kostjal 09.04.1998 hageja poolt tehtud rahaline sissemaks hagejale tagasi kanda kuna see oli tehtud ekslikult. Seega, kui hageja oli raha üle kandnud eksimuse või pettuse mõjul, oli ta sellest teadlik kirja saatmise ajast. Neil asjaoludel tuleks lugeda hagi aegumise tähtaega hageja poolt kirja saatmisest kostjale 14.04.1998, mitte kohtuotsuse jõustumisest 29.10.2003. Hageja avaldus tehingu tühistamiseks saabus kohtusse 02.07.2004 ja kostja esindaja sai selle kätte 05.07.2004. Seega on hageja nõue tehingu tühistamiseks, kehtetuks tunnistamiseks neil alustel aegunud vähemalt 15.04.1999. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse alates 01.07.2002 kehtivat tsiviilseadustiku üldosa seadust aegumise kohta ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Kuna hageja nõue aegus enne 01.07.2002, siis ei ole alust rakendada tühistamise aluste ja aegumise suhtes 01.07.2002 kehtivat seadust. Seega on tühistamise avaldus esitatud pärast aegumistähtaja möödumist ja hagi ei kuuluks ka sel alusel rahuldamisele. Tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS §-de 61 lg 1 ja 64 lg 1 kohaselt on tehingus oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses ja tahe peab olema kujunenud tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ettekujutust omades. Tehingu tõlgendamisel lähtutakse tehingu teinud isikute tegelikust tahtest. TsÜS § 71 lg 1, 2 järgi on eksimus tegelikke asjaolude mitteteadmine või ebaõige ettekujutus neist ja tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui tegelike asjaolude teadmisel või neist õige ettekujutuse omamisel ei oleks tehingut tehtud või oleks tehing tehtud teistel tingimustel. TsÜS 72 lg 1 järgi on pettus isiku poolt teise isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine, et kallutada teda tehingut tegema. TsÜS § 88 lg 1, 2 järgi, kui pooled seadsid tehinguga kindlaksmääratud õiguste ja kohustuste tekkimise sõltuvusse võimatust tingimusest, on tehing tühine, kusjuures võimatu tingimus on tingimus, mille kohta tegemise ajal oli teada, et ta kindlasti ei saabu. TsÜS § 66 lg 3 järgi tühine tehing on kehtetu algusest peale. Volikirjade kohaselt oli hagejal lubatud osta kaupa ka oma vahendite arvel ja kostjal oli õigus kauba eest vastu võtta sularaha. Seega on Võru Maakohtu 19.02.2003 otsusega TsÜS §-de 61 lg 1 ja 64 lg 1 mõttes tuvastatud poolte tahe tehingu sõlmimisel ja hageja poolt kostja arvele raha ülekandmisel. Kohtuotsusega on tuvastatud, et raha kasutamises lepiti kokku selliselt, et hageja kannab kostja arvele raha, kostja tasub sellest AS Kaku varasemad võlgnevused ning kui SI AS juhtkond nõustub, siis müüb SI AS kaupa AS-le Kaku võlgu. Kohtuotsusega on tuvastatud, et kostja täitis kokkulepet ja ei ületanud oma volituste piire. Sellega on ümber lükatud ka hageja väited, et ta oli raha kasutamise suhtes olulises eksimuses või et kostja pettis teda raha kasutamise suhtes või et kokku lepiti TsÜS 88 lg 1, 2 mõttes võimatus tingimuses. Tõendamist ei leidnud, et hagejal oleks ka sisuliselt raha ülekandmine toimunud TsÜS §-de 71 lg 1, 2 ja 72 lg 1, 2 mõttes olulise eksimuse või kostja pettuse mõjul tehtud tehinguga või TsÜS § 88 lg 1, 2 mõttes võimatu tingimusega tehinguga. Kuna kostja ei olnud tehingu pool, siis ei saaks vaidlusaluse tehingu kehtivus või tühisus TsÜS § 88 lg 1, 2 mõttes rikkuda hageja õigusi. Hagi ei kuulu rahuldamisele, kuna ei ole tõendatud vaidlusaluse tehingu tühistamine, tühisus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS E.–M. M. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Võru Maakohtu

apellant ei esitanud. TsÜS § 88 lg 1, 2 järgi oli apellandi poolt vaidlustatud tehingu tühisus seotud võimatu tingimusega ning seadus ei nõudnud tühistamisavalduse esitamist ning ei sätestanud lühendatud aegumistähtaega, üldine aegumistähtaeg on 10 aastat tehingu tegemisest. TsMS § 229 kohaselt ei või kohus teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Maakohtu 29.10.2003 otsust on valesti tõlgendatud. Vaidlusalune tehing ei ole tehtud ostumüügitehingu raames, vaid iseseisva tehinguna enne ostu-müügitehingut vastustaja isiklikul arvelduskontol, mis ei olnud kaubandusorganisatsioon. Asjaolu, et apellant ja vastustaja esinesid ostu-müügitehingus volituste piires juriidiliste isikute esindajatena, ei ole õiguslik alus, mille põhjal saaks lugeda tõendatuks, et apellant ja vastustaja esinesid ka 09.04.1998 sularahatehingus (raha ülekandmise tegemisel ja selle vastuvõtmisel) kostja isiklikul arvelduskontol enne ostu-müügitehingut juriidiliste isikute esindajatena. Tuvastatud ei ole vastustajal volituste mahtu, mis lubas tal apellandiga kokku leppida SI AS ees selliselt, et kui SI AS juhtkond nõustub, siis SI AS müüb kaupu Kaku AS-le võlgu. Vastustaja volitus, millega tal ei olnud luba 09.04.1998 müüa kaupa võlgu AS-le Kaku ning sõlmida kokkulepet võimatu tingimusega, on tõend, mis lükkab ümber asjaolu, et raha ülekandmine ei ole toiminud olulise eksimuse või vastustaja pettuse mõjul tehtud tehinguga või võimatu tingimusega tehinguga. Alusetu on väide, et vastustaja ei olnud sularahatehingu pooleks ning apellant ei saa vaidlustada tehingu kehtivust, tühisust TsÜS § 88 lg 1, 2 mõttes. Vastustaja ei ole tõendanud, et tema isiklik arvelduskonto oli 09.04.1998 kaubandusorganisatsioon, millele laienesid SI AS õigused ja kohustused. K.P. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on alusetu apellandi väide, et kohus lahendas nõude, mida apellant ei esitanud. Vastustajale 02.01.1998 väljastatud volikiri lükkab ümber apellandi väite, et võimatu tingimus seisneb selles, et kostjal SI AS esindajana puudus luba müüa kaupu AS-le Kaku krediiti, ilma selleks nõusolekut saamata. Volikiri andis vastustajale õiguse sõlmida SI AS nimel ostu-müügilepinguid ning võtta vastu sularaha müüdud kauba eest.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud. Maakohus on hagi rahuldamata jättes hinnanud õigesti ja täielikult asjas olevaid tõendeid, tuvastanud õigesti asjas tähtsust omavad asjaolud ning kohaldanud materiaalõigust. Maakohtu otsus vastab kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS §-des 228 ja 231 lg 4 sätestatud sisunõuetele. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis järgib ringkonnakohus vastavalt TsMS §-le 654 lg 6 esimese astme kohtu vastavaid põhjendusi ega pea vajalikuks neid oma otsuses täies ulatuses korrata. Vastuseks apellandi väidetele märgib ringkonnakohus, et ükski neist ei ole aluseks maakohtu otsuse tühistamisele või muutmisele. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et maakohus on jätnud lahendamata apellandi nõude tunnistada, et poolte vahel 09.04.1998 tehtud sularahatehing on teostatud pettuse mõjul ning on seetõttu tühine ja kehtetu algusest peale. Maakohus on hinnanud ka hageja antud nõude põhjendatust kõrvuti hageja poolt esitatud muude antud tehingu väidetavat tühisust puudutavate alustega (oluline eksimus, võimatu tingimus) ning on jõudnud õigele järeldusele, et nõue ei ole põhjendatud, kuivõrd hageja ei ole antud tehingu pooleks ning et tehingu tühistamise nõue nimetatud alusel on ka aegunud. Põhjendatud ei ole samuti apellandi väide, et maakohus on TsMS § 229 nõudeid rikkudes ületanud hagi piire, kui põhjendas hagi rahuldamata jätmist asjaoluga, et ei ole tõendatud sularahatehingu tühistamine. Tulenevalt TsMS 231 lg 4 (kuni 01.01.2006 kehtinud

redaktsioonis) otsustab kohus ise, millist õigusnormi asja tuleb kohaldada. Maakohus on õigesti otsuses viidanud alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS 98 lõikele 1, mille kohaselt toimub tehingu (sh olulise eksimuse või pettuse mõjul tehtud tehingu) tühistamine avalduse esitamisega teisele poolele. Tulenevalt nimetatud sätte kohaldamisest tuli maakohtul hinnata muuhulgas ka seda, kas apellant on käitunud tehingu tühisuse tunnustamist taotledes kehtiva õiguse kohaselt, s.t, kas ta on esitanud teisele poolele tehingu tühistamise avalduse. Hinnates nimetatuga seonduvaid asjaolusid ei ole maakohus hagi piiridest väljunud. Põhjendatud ei ole ka apellandi väited, mis seonduvad maakohtu poolt jõustunud Võru Maakohtu 29.10.2003 otsusega nr 2-212/2002 tuvastatud asjaolude väära tõlgendamisega. Maakohus on õigesti viidanud sellele, et nimetatud kohtuotsusega on tuvastatud, et pooled esinesid 09.04.1998 rahalise ülekande tegemisel ja selle vastuvõtmisel volituste alusel juriidiliste isikute AS Kaku ja SI AS esindajatena ostu-müügi tehingus, mitte füüsiliste isikutena enda nimel. Tulenevalt TsMS § 94 lg 2 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonis) ei saa pooled jõustunud kohtuotsusega tuvastatud seda asjaolu vaidlustada sõltumata sellest, et käesolevas tsiviilasjas on hagi ese teine. Kui taoline vaidlustus oleks ka võimalik, ei tooks see käesoleval juhul endaga ikkagi kaasa 09.04.1998 rahalise ülekande tegemisega seonduva teisiti hindamist, sest hageja ei ole esitanud selliseid uusi tõendeid, mis võimaldaksid anda asjaoludele teistsugust hinnangut. Põhjendatud ei ole ka apellandi viitamine sellele, et kohus pole välja selgitanud seda, kas vastustajale antud volituste maht lubas tal apellandiga kokku leppida selliselt, et kui SI AS juhtkond nõustub, siis SI AS müüb kaupu AS-le Kaku võlgu. Tulenevalt TsÜS esindust reguleerivatest sätetest ei saa kolmas isik (apellant) esindatava (SI AS) poolt esindajale (vastustaja) antud volituse ulatust vaidlustada. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et tl-l 26 olev SI AS poolt 02.01.1998 vastustajale antud volitus lükkab ümber kohtu poolt tuvastatud asjaolu, et raha ülekandmine ei ole toiminud olulise eksimuse või vastustaja pettuse mõjul tehtud tehinguga või võimatu tingimusega tehinguga. Kõnesolevast volikirjast tuleneb, et SI Kaubabaasi AS oli andnud vastustajale kui esindajale õiguse sõlmida aktsiaseltsi nimel nii ostu-müügilepinguid kui ka võtta vastu müüdud kauba eest sularaha, seega võis vastustaja müüa esindajana kaupu krediiti ka ilma selleks SI AS-lt täiendavat nõusolekut saamata. Kuivõrd pooled on tegutsenud 09.04.1998 kokkulepete sõlmimisel ja raha ülekandmisel juriidiliste isikute esindajatena, siis puudub hagejal eraisikuna õigus esitada nõudeid teist tehingupoolt esindanud isiku, vastustaja vastu. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ka apellandi kohtukulu – kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 60 krooni - jätta kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 8 alusel tema enda kanda.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.