E. M. M. hagi K. P. vastu tehingu tühisuse tunnistamise nõudes
Pooled ja nende esindajad
hageja E. M. M. , isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXXX XX-X XXXXX XXXXX XXXXXXX;
kostja K. P. , isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-XX XXXX, esindaja vandeadvokaat Mall Saar
Kohtuistungi toimumise aeg
31.oktoober 2005
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata E. M. M. hagi K. P. vastu nõudes tunnistada E. M. M. ja K. P. vahelise 9. aprilli 1998 sularahatehingu tühisust ja kehtetust algusest peale. Kohtukulude jaotus Sisse nõuda E. M. M. kohtukulu 4 734 (neli tuhat seitsesada kolmkümmend neli) krooni K. P. kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 20 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavaks tegemise päevale järgnevast päevast, esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule Võru Maakohtu kaudu, kui Võru Maakohtule on teatatud kirjalikult 10 päeva jooksul apellatsioonkaebuse esitamisest.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
Kohtusse 5. novembril 2003 saabunud hagiavalduse kohaselt oli hageja nõue ja selle põhjendused järgmised (tl 4). Hageja leiab, et kuna kostja ei viinud 9. aprillil 1998 hageja omandisse kuuluvat sularaha summas 10 000 krooni SI Kaubabaasi Lõuna AS kassasse, siis rikkus ta sellega hageja omandiõigust sularahale. 9.aprilli 1998 order-kviitungitega nr 30155, 30152, 30153 ja 30154 ning kassa sissetulekuorderiga nr 2451 samast kuupäevast, on tõendatud, et arvete 300887, 300886, 980497, 980437 ja 300840 maksja, üldsummas 8 159, 90 krooni, oli Kaku AS ning
summa 1 840,10 krooni tasumise osas puudub üldse order. Seega on tõendatud hageja omandiõiguse rikkumine kostja poolt, kuna nendest tõenditest ei tulene, et 9.aprillil 1998 oleks kostja hageja raha üle andnud summas 10 000 krooni SI Kaubabaasi Lõuna AS-le. Neil asjaoludel palus E. M. M. hagis K. P. vastu tuvastada kostja poolt hageja omandiõiguse rikkumine selle summa suhtes. Hageja esitas asja menetluse käigus korduvalt avaldusi hagi eseme muutmise ja hagi aluse täpsustamise kohta (tl 17-18, 47-48, 59-61, 75-78). Avaldusega (tl 82-84), mille koostamiskuupäevaks on märgitud 1. juuli 2004, on hageja muutnud hagi eset ja täpsustanud hagi alust. Pärast seda on hageja veel täpsustanud hagiavaldust (tl 102-104, 135-138, 156157). Kohtuistungil 31. oktoobril 2005 (tl 182-191) esitas hageja avalduse, millega täpsustas veelkord hagi eset ja põhjendusi. Samal kohtuistungil kinnitas hageja, et ta soovib just selle hagi eseme ja aluse menetlemist, mille kohta ta sellel kohtuistungil esitas avalduse. Seega on lõppkokkuvõttes hageja nõue ja selle põhjendused järgmised (tl 182-185). Kõigepealt võtab hageja 31. oktoobri 2005 kohtuistungil tagasi kõik kohtule enne l. juulit 2004 esitatud haginõuetega seotud põhjendused ning kostja vastustega seotud vastuväited. Seoses varem esitatud põhjenduste tagasi võtmisega hageja poolt 31.oktoobri 2005 avaldusega, esitab hageja uued põhjendused, mida tõendab järgmiste tõenditega:
9.aprillil 1998 tegid hageja ja kostja füüsiliste isikutena sularahatehingu kostja isiklikul arvelduskontol Eesti Ühispangas. Hageja tahe teha 9.aprillil 1998 sularahatehing kostjaga tema isiklikul arvelduskontol oli välja kujunenud teadmisel, et kostjal kui SI Kaubanduse AS (edaspidi SI AS) esindajal on luba müüa kaupu Kaku AS-le krediiti ilma selleks täiendava nõusoleku saamiseta SI AS-lt kohe peale sularahatehingut kostja ja hageja vahel. 12. aprillil 1998 sai hageja teada, et kostja SI AS esindajana ei müünud kohe peale sularahatehingut hagejaga 9. aprillil 1998 kaupu krediiti Kaku AS-le, mille järgi oli hageja teinud 9. aprilli 1998 sularahatehingu kostjaga olulise eksimuse mõjul, kuna ei teadnud tehingu tegemisel tegelikke asjaolusid, seda miks kostja SI AS esindajana ei müünud peale sularahatehingut kohe 9. aprillil 1998 Kaku AS-le kaupu krediiti ja hageja palus kostjalt sularahatehinguga saadud 10 000 krooni tagastamist vabatahtlikult kohtuväliselt. 29. oktoobril 2003 sai hageja teada, et oli teinud selle sularahatehingu kostjaga pettuse mõjul, kuna kostjal SI AS esindajana puudus üldse luba müüa kaupu Kaku AS-le krediiti ilma selleks täiendava nõusoleku saamiseta SI AS-lt. Hageja sai teada, et sularahatehing oli sõltuvusse seatud võimatu tingimusega, mis ei saanud saabuda 9.aprillil 1998 peale tehingu tegemist, so saabuda ei saanud kaupade krediiti müümise tehing. 1.juulil 2004 muudetud haginõudes hageja tegi avalduse kohtule ja kostjale, et nõuab 9. aprilli 1998 tehingu tühisuse tunnistamist ning sama avalduse punktiga 13 tegi kostjale selle kohta avalduse (tl 82-84). 5. augustil 2004 kostja poolt esitatud vastuse punktist 3 tuleneb, et kostja on selle hageja avalduse kätte saanud (tl 87-88). VÕSRS § 2 järgi kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tehtud või tekkinud enne 1.juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust.
2 (9)
VÕSRS § 9 lg l järgi, tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1.juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1.juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1.juulit 2002. Hageja leiab, et asja lahendamisel tuleb arvestada tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS §-des 61 lg l, 2; 64 lg l; 66 lg 3; 71 lg l, 2; 72 lg l, 2; 88 lg 1, 2 sätestatut ja alates 1. juulist 2002 kehtiva TsÜS §-des 95; 98 sätestatut. Jõustunud kohtuotsusega 29. oktoobrist 2003 (tl 31-38) on tõendatud, et kostjal ei olnud SI AS esindajana luba 9.aprillil 1998 müüa kaupu krediiti Kaku AS-le ilma SI AS nõusolekuta. Seega sai hageja 29. oktoobril 2003 teada, et 9. aprilli 1998 sularahatehing kostjaga oli tehtud pettuse mõjul ja selle tehinguga õigused ja kohustused sõltuvusse seatud võimatust tingimusest, kuna kostjal SI AS esindajana ei olnud luba müüa 9.aprillil 1998 kaupu krediiti Kaku AS-le ilma SI AS nõusolekuta. Hageja 1.juuli 2004 muudetud hagiavaldusega esitatud nõue tühise tehingu kehtetuks tunnistamiseks ei ole aegunud ning on esitatud tähtaegselt ühe aasta jooksul ajast, mil hageja pidi teada saama tema tahtlikust eksimusse viimisest, so pettusest ning esitatud kümne aasta jooksul 9. aprilli 1998 tehingu tegemisest, st õigeaegselt. Samuti ei ole hageja rikkunud tühistamise korda. 1.juuli 2004 hagiavalduse punktis 13 tegi hageja avalduse kostjale 9.aprilli 1998 sularahatehingu tühistamiseks. 5.augusti 2004 kostja vastusest hageja 1.juuli 2004 hagiavaldusele tuleneb, et kostja on selle avalduse kätte saanud. 9.aprilli 1998 õigussuhtes hageja ja kostja olid füüsilised isikud, kuna sularahatehing tehti kostja isiklikul arvelduskontol Eesti Ühispangas, ja 9.aprillil 1998 sularahatehinguga kostja isiklikul arvelduskontol tekkinud kindlaksmääratud õigused ja kohustused ei laienenud juriidilistele isikutele.
9.aprilli 1998 sularahatehingut saab lugeda võimatuks tehinguks, kuna tehing oli tehtud võimatu tingimusega, mida kostja teadis tehingu tegemise ajal. Võimatu oli tingimus anda SI AS esindajana kaupu krediiti Kaku AS-le, kuna kostjal puudus üldse luba anda kaupu krediiti ilma SI AS nõusolekuta. Seega 9. aprilli 1998 tehinguga oli kindlaks määratud õiguste ja kohustuste tekkimine sõltuvuses võimatust tingimusest, mida hageja tehingu tegemisel ei teadnud ning tegemist on sel ajal kehtinud TsÜS § 88 lg 3 järgi võimatust tingimusest sõltuvusse seatud tehinguga. Selline tehing on kehtetu algusest peale, so 9.aprillist 1998. Kostja teadis tehingu tegemise ajal, et 9. aprilli 1998 sularahatehing oli sõltuvusse seatud võimatust tingimusest, kostja ei teinud seda hagejale teatavaks ning kallutas hagejat tehingut tegema, tegelikke asjaolusid teatavaks tegemata. Kui hagejal oleks olnud tehingu tegemise ajal olnud õige ettekujutus, et kostjal ei ole SI AS esindajana üldse luba müüa kaupu krediiti Kaku AS-le ilma SI AS nõusolekuta, ei oleks hageja kostjaga sularahatehingut kostja isiklikul arvelduskontol teinud. Neil asjaoludel palub E. M. M. hagis K. P. vastu tunnistada, et hageja ja kostja 9. aprilli 1998 sularahatehing, kui pettuse mõjul tehtud tehing, on tühine ja kehtetu algusest peale.
KOSTJA VASTUVÄITED
Hageja on korduvalt muutnud hagi eset ja täpsustanud hagi alust, mistõttu on ka kostja korduvalt, esitanud kirjalikke vastuseid, milles ta hagi ei tunnista.
3 (9)
1.Kostja kirjalikes vastustes (tl 15, 29-30, 73) hagi ei tunnista, leides, et TsMS § 94 lg 2 kohaselt ühes tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolu ei saa vaidlustada teises tsiviilasjas, kui sellest võtavad osa samad pooled. Võru Maakohtu kohtuotsus 19. veebruarist 2003 tsiviilasjas nr 2-212/02 E. M. M. hagis K. P. vastu 10 000 krooni nõudes on jõustunud. Selle jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et 9. aprillil 1998 tekkinud õigussuhtes (ost-müük) tegutsesid hageja ja kostja juriidiliste isikute - hageja AS Kaku ja kostja SI AS - esindajatena, mitte enda nimel. Seega ei tekitanud pooled oma tegevusega õigusi-kohustusi endale, vaid esindatavatele juriidilistele isikutele. Antud õigussuhte raames ei ole alust rääkida hagejast ega kostjast kui füüsilistest isikutest. Kostjal füüsilise isikuna ei ole tekkinud mingeid kohustusi hageja kui füüsilise isiku ees. Järelikult puudub hageja kostja vahel nii tsiviil - kui tööõigussuhe. Sama kohtuotsusega on tõendatud, et kostja kasutas raha selleks, et tasuda AS-i Kaku võlgnevusi, müüa neile kaupa ja tagastas ülejäänud summa AS-le Kaku kuuluvasse poodi.
2.Ka kirjalikus vastuses (tl 87-88) kostja hagi ei tunnista. Vastavalt 1998. aastal kehtinud TsÜS §-le 66 on tühine tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra, heade kommete või seadusega. 9. aprillil 1998 teostasid hageja ja kostja juriidiliste isikute esindajatena korrektse ostu-müügi tehingu, mis on tuvastatud Võru Maakohtu 19. veebruari 2003 jõustunud kohtuotsusega. Seega puudub alus tehingu tühisuse tunnustamiseks. Hagiavalduse tekstist võib järeldada, et hageja arvates sooritas ta tehingu eksimuse mõjul, so tegi vaieldava tehingu, ja hageja soovib selle kehtetuks tunnistamist. Antud asjas ei ole ka selline lahend võimalik. TsÜS § 71 lg 4 kohaselt saab olulise eksimuse, antud asjas ei ole oluline eksimus tõendatud, mõjul tehtud tehingut tunnistada kehtetuks eksinud isiku nõudel. Võru Maakohtu
19.veebruari 2003 otsusega on tuvastatud, et vaieldava tehingu poolteks olid juriidilised isikud, seega tekkisid õigused-kohustused hageja ja kostja poolt esindatavatele juriidilistele isikutele. Tehingu kehtetuks tunnistamist oleks võinud hageda AS Kaku, kui hagi esitamise ajaks ei oleks möödunud aegumistähtaega 6 kuud. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et K. P. oli volitatud sõlmima ostu - müügilepinguid ning vastu võtma sularaha müüdud kauba eest kaubandusorganisatsioonidelt. AS Kaku, kelle volitatud esindajana E. M. M. tegutses, oli kaubandusorganisatsioon. AS Kaku ja SI Kaubaasi AS on mõlemad 9. aprillil 1998 tehtud tehingu heaks kiitnud, kumbki pole esitanud mingeid pretensioone ja viide TsÜS §-le 103 on alusetu.
3.Kirjalikes vastustes (tl 107, 133, 167) kostja hagi ei tunnista. Vastavalt TsMS §-le 94 lg 2 on Võru Maakohtu 19. veebruari 2003 jõustunud otsusega tuvastatud, et vaidlustatud tehingu poolteks olid juriidilised isikud. Seetõttu ei saa 9. aprillil 1998 toimunud raha ülekandmist vaidlustada kui füüsiliste isikute vahel pettuse mõjul tehtud tehingut. Tehingu tühistamise kord ja tähtajad on sätestatud alates 1. juulist 2002 kehtiva TsÜS §-des 98, 99. Vastavalt VÕSRS §-le 7 lg 1 saab enne 1. juulit 2002 tehtud tehingut pärast 1. juulit 2002 tühistada üksnes kehtivates seadustes sätestatud korras. Sama seaduse § 9 kohaselt on nõue aegunud. TsÜS § 98 lg l kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse esitamisega teisele poolele. Kostja palub kohaldada aegumist. Vaidlusalune tehing toimus 9. aprillil 1998, mil hageja kandis oma isiklikult arveldusarvelt K. P. arvele 10 000 krooni. 12.aprillil 1998 teatas hageja kostjale, et sissemaks on tehtud ekslikult. Oma hilisemates seletustes-täpsustustes-täiendustes on hageja avaldanud, et tema eksimuse põhjustas kostja, jättes tegelikest asjaoludest teatamata, so ta teostas tehingu eksimuse mõjul. Hiljem nimetab hageja sularahatehingut eksimuse ja pettuse teel tehtuks. Tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 71 lg 4 sätestas, et
4 (9)
eksimuse mõjul tehtud tehingu kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtajaks on 6 kuud ajast, mil isik sai teada eksimusest või pidi sellest teada saama. TsÜS § 72 lg 2 sätestab, et pettuse mõjul tehtud tehingu kehtetuks tunnistamise tähtaeg on l aasta ajast, mil isik pettusest teada sai või pidi teada saama. Hageja on juba 12. aprillil 1998 teatanud kostjale, et 10 000 krooni on üle kantud ekslikult. Ta on väitnud, et kostja viis ta eksimusse tahtlikult, s.o. ekslik ülekanne sai teoks kostja poolse pettuse tõttu. Pettuse mõjul tehtud tehingu kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaeg möödus 12. aprillil 1999 ja hagi on aegunud.
4.Kostja ei pidanud vajalikuks viimati hageja poolt täpsustatud hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamist, vaid esitas suulise vastuse, milles jäi oma varem esitatud vastuväidete juurde(tl 186-191). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD PÕHJENDUSED, TEHTUD
JÄRELDUSED
Kohus leiab, et hagi ei ole tõendatud ja rahuldamisele ei kuulu, arvestades, et kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud ja esitades põhjendused, teeb nendest järgmised järeldused.
1.Lõppkokkuvõttes on hageja palunud arvestada tõenditega (tl 182), millega on tõendatud järgmised asjaolud. Pangaoperatsioonide väljavõttega (tl 8) on tõendatud, et hageja tegi kostja kontole 10 000 kroonise sissemakse 9. aprillil 1998. Kirjaga (tl 92) on tõendatud, et 14. aprillil 1998 saatis hageja kostjale kirja, et hageja poolt on kostjale 9. aprillil 1998 tehtud kostja kontole ekslikult sissemaks 10 000 krooni ja hageja palub selle tagasi kanda. Võru Maakohtu kohtuotsusega 19. veebruarist 2003 on jäetud rahuldamata E. M. M. hagi K. P. vastu 9. aprillil 1998 hageja poolt kostja arveldusarvele kantud 10 000 krooni nõudes. Kohtuotsus on jõustunud 29. oktoobril 2003 (tl 31-38). Volikirjaga (tl 26) on tõendatud, et kostjal oli õigus SI AS nimel sõlmida ostu-müügilepinguid ja vastu võtta sularaha müüdud kauba eest kaubandusorganisatsioonidelt.
2.Hageja väidab järgmist. Hageja poolt on 1. juulil 2004 kohtule esitatud avaldus, milles hageja on täpsustanud hagiavaldust, paludes 9. aprilli 1998 tehingu tühisuse tunnistamist ja sama avalduse punktis 13 tegi hageja kostjale avalduse, et ta vaidlustab 9. aprilli 1998 tehingu tühisust (tl 82-84). Hageja põhjendustest nähtuvalt (tl 182-185) on hageja pidanud seda avaldust 9. aprilli 1998 tehingu tühistamise avalduseks ja seoses tehingu tühistamise avaldusega palub hageja tunnistada, et 9. aprilli 1998 tehing on tühine algusest peale. VÕSRS § 7 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 tehtud tehingu saab pärast 1. juulit 2002 tühistada või lepingu ühepoolselt lõpetada üksnes kehtivates seadustes sätestatud korras. Tühistamise ja lõpetamise aluste suhtes kohaldatakse tehingu tegemise ajal kehtinud seadust. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja 9. aprillil 1998, so enne 1. juulit 2002, tehtud tehingu tühisuse tunnustamist ja tehingu tühistamise avalduse on kostja kätte saanud 5. juulil 2004, so pärast 1. juulit 2002. Seega toimub tehingu tühistamine alates 1. juulist 2002 kehtiva Tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras, kuid 9. aprillil 1998 kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel.
5 (9)
3.Alates 1. juulist 2002 kehtiva TsÜS § 98 järgi toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Hageja ei ole seda sätet järgides teinud kostjale avaldust tehingu tühistamiseks. Kohtupraktikas on loetud tühistamisavalduseks ka hagiavaldust hetkest, mil see jõudis kostjani (Riigikohtu kohtuotsus 29. märtsist 2004 tsiviilasjas nr 3-2-1-41-04). Hageja kohtule 2. juulil 2004 saabunud avalduse, millega hageja taotleb tehingu tühistamist, on kostja esindaja vastu võtnud 5. juulil 2004 (tl 82-84, 86). Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hageja seda avaldust pidada tühistamisavalduseks alates selle jõudmisest kostjani 5. juulil 2004. Hageja on korduvalt muutnud hagi eset ja on esitanud kohtule ka nõude tühistada, tunnistada kehtetuks, E. M. M. ja K. P. 9. aprillil 1998 tehtud sularahatehing (tl 102-103, 135-136, 157-157). Kostja leidis, et selline nõue ei kuulu kohtu pädevusse (tl 107, 133). Kohus selgitas hagejale tehingute tühistamise korda TsÜS § 98 alusel (tl 169). Lõppkokkuvõttes esitas hageja hagi tehingu tühisuse tunnustamise nõudes. Kohus leiab, et tehingu tühisuse tunnustamise nõue kuulub tsiviilasjana kohtu pädevusse. Kuna hageja on muutnud hagi eset, millega ta palus tehingu tühistamist, siis ei ole kohtul alust anda hinnangut selle nõude kohtu pädevusse kuulumise kohta.
4.Hageja leiab, et tehing on tühine algusest peale kuna see on sõlmitud hageja olulise eksimuse, kostjapoolse pettuse mõjul kuna hageja ei teadnud tehingu tegemisel, et kostjal puudus luba müüa AS-le Kaku kaupa krediiti ilma selleks SI AS-lt täiendava nõusoleku saamiseta. Kostja on esitanud hagile vastuväited, leides, et jõustunud kohtuotsusega on tõendatud asjaolud, mis ei kinnita hageja tühistamisavalduse aluseks olevaid väiteid ning tühistamise avaldus on aegunud. Kohus leiab nende poolte väidete ja vastuväidetega seoses järgmist.
5.TsMS § 94 lg 2 kohaselt ühes tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolu ei saa vaidlustada teises tsiviilasjas, kui sellest võtavad osa samad pooled. Võru Maakohtu kohtuotsus 19. veebruarist 2003 tsiviilasjas nr 2-212/02 E. M. M. hagis K. P. vastu 10 000 krooni nõudes on jõustunud. Sellest tsiviilasjast võtsid osa samad pooled (tl 3138). Jõustunud kohtuotsuse kohaselt kostja, SI AS esindajana, andis üle AS-le Kaku kauba ja hageja, AS Kaku esindajana, tasus vastu võetud kauba eest kostjale, kui SI AS esindajale. Kohus luges tõendatuks, et pooled esinesid vaidlusaluses õigussuhtes juriidiliste isikute, hageja AS Kaku ja kostja Sl AS esindajatena, mitte iseenda nimel ja seega ei saanud pooled oma kokkulepetega tekitada õigusi ja kohustusi iseendale, vaid oma esindatavatele juriidilistele isikutele, kuivõrd sel ajal kehtinud TsÜS § 95 lg l kohaselt tehing, mille esindaja on teinud esindatava nimel volituste piires, tekitab, muudab või lõpetab tsiviilõigusi ja kohustusi vahetult esindatavale, kusjuures esindaja on kohustatud tehingu järgi saadu esindatavale üle andma. Seega on jõustunud kohtuotsusega, milles tuvastatud asjaolusid ei saa hageja käesolevas asjas vaidlustada, tuvastatud, et pooled, tegutsedes vastavalt AS Kaku ja SI ASi nimel, ei saanud tekitada õigusi ja kohustusi iseendale, vaid juriidilistele isikutel, keda nad esindasid. AS Kaku ja SI ASi vahel olid ost-müügi lepingust tulenevad suhted, milles kostja esines kohtuotsusest nähtuvalt SI ASi esindajana kauba eest laekunud sularaha vastu võtmisel oma volituste piires ja ostu-müügi lepingust tekkinud võimalike kohustustega seoses said kohustused tekkida kostja tegevusest SI ASile, millele kostja andis kostja isiklikule arvele laekunud raha. Ka hageja, tegutsedes oma volituste piires, omades kohtuotsusest nähtuvalt õigust oma raha eest osta kaupa AS-le Kaku ja esindades nendes tehingutes ASi Kaku, sai oma tegevusega tekitada õigusi ja kohustusi AS-le Kaku, mitte iseendale. Seega esinesid pooled 9. aprillil 1998
6 (9)
rahalise ülekande tegemisel ja selle vastuvõtmisel volituste alusel juriidiliste isikute AS Kaku ja SI AS esindajatena ostu- müügi tehingus, mitte füüsiliste isikutena enda nimel.
6.Hageja on hagiavalduses viidanud 9. aprillil 1998 kehtinud TsÜS §-dele 61 lg 1; 64 lg 1; 66 lg 3; 71 lg 1, 2; 72 lg 1, 2; 88 lg 1, 2. Kohus nõustub hagejaga selles, et käesoleva hagiasja lahendamisel tuleb käsitleda neid tehingu tegemise ajal kehtinud tehingu kehtetuks tunnistamise, tühistamise, tühisuse aluseid. TsÜS § 71 lg 4; 72 lg 2 kohaselt olulise eksimuse või pettuse mõjul tehtud tehingu tunnistab kohus eksinud või petetud poole nõudel kehtetuks. 1. juulist 2002 kehtiva TsÜS § 98 lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Seega saab hageja poolt viidatud alustel tehingu tühistamise avalduse esitada ainult tehingu pool. Jõustunud kohtuotsusega loeb kohus tuvastatuks, et hageja ei olnud vaidlusaluse tehingu pooleks kostjale raha ülekandmisel, tehingu poolteks olid juriidilised isikud AS Kaku ja SI AS ning raha ülekandmine hageja poolt ei olnud iseseisev tehing füüsiliste isikute vahel, vaid raha ülekandmine toimus juriidiliste isikute vahel ostu-müügi lepingust tulenevate kohustuste täitmise raames. Tehingu pooled ei ole tehingut vaidlustanud. Järelikult hageja, kui füüsilise isiku, poolt avalduse esitamine ei tühista juriidiliste isikute tehingut.
7.Kohus leiab, et hagi ei kuuluks rahuldamisele ka juhul, kui hageja oleks 2. juulil 2004 kohtusse saabunud tühistamise avalduse esitamiseks pädev isik. Raha ülekandmise ajal kehtinud TsÜS §-de 71 lg 4; 72 lg 2 kohaselt oli tehingu kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaeg olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu korral kuus kuud ajast, mil isik eksimusest teada sai või pidi teada saama, kuid mitte pikem kui 5 aastat tehingu tegemisest. Tehingu kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaeg pettuse mõjul tehtud tehingu korral oli üks aasta ajast, mil isik pettusest teada sai või pidi teada saama, kuid mitte pikem kui 10 aastat tehingu tegemisest. Hageja kirjaga kostjale, mis on saadetud 14. aprillil 1998 on tõendatud, et hageja palus kostjal
9.aprillil 1998 hageja poolt tehtud rahaline sissemaks hagejale tagasi kanda kuna see oli tehtud ekslikult (tl 92). Seega, kui hageja oli enda arvates raha üle kandnud eksimuse või pettuse mõjul, oli ta sellest teadlik kirja saatmise ajast. Neil asjaoludel tuleks lugeda hagi aegumise tähtaega hageja poolt kirja saatmisest kostjale, 14. aprillist 1998, mitte kohtuotsuse jõustumisest 29. oktoobril 2003 nagu arvab hageja. Hageja avaldus tehingu tühistamiseks saabus kohtusse 2. juulil 2004 ja kostja esindaja sai selle kätte 5. juulil 2004 (tl 82, 86). Seega on hageja nõue tehingu tühistamiseks, kehtetuks tunnistamiseks neil alustel aegunud vähemalt
15.aprillist 1999. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse alates 1. juulist 2002 kehtivat Tsiviilseadustiku üldosa seadust aegumise kohta ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Kuna hageja nõue aegus enne 1. juulit 2002, siis ei ole alust rakendada tühistamise aluste ja aegumise suhtes 1. juulist 2002 kehtivat seadust. Seega on tühistamise avaldus esitatud pärast aegumistähtaja möödumist ja hagi ei kuuluks ka sel alusel rahuldamisele.
8.Kostja vaidleb hagile vastu ka sel alusel, et hageja eksimus, kostja poolt hageja petmine tehingu tegemisel ja tehingu tegemine võimatu tingimusega ei ole tõendatud (tl 87-88, 186-191). Kohus nõustub, et ei ole tõendatud, et ka sisuliselt oleks tegemist hageja olulise eksimusega, tema petmisega kostja poolt või tehingu tegemisega võimatu tingimusega.
7 (9)
Tehingu tegemise ajal kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seaduses oli sätestatud järgmiselt. TsÜS §-de 61 lg 1 ja 64 lg 1 kohaselt on tehingus oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses ja tahe peab olema kujunenud tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ettekujutust omades. Tehingu tõlgendamisel lähtutakse tehingu teinud isikute tegelikust tahtest. TsÜS § 71 lg l, 2 järgi on eksimus tegelikke asjaolude mitteteadmine või ebaõige ettekujutus neist ja tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui tegelike asjaolude teadmisel või neist õige ettekujutuse omamisel ei oleks tehingut tehtud või oleks tehing tehtud teistel tingimustel. TsÜS 72 lg l järgi on pettus isiku poolt teise isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine, et kallutada teda tehingut tegema. TsÜS § 88 lg 1, 2 järgi, kui pooled seadsid tehinguga kindlaksmääratud õiguste ja kohustuste tekkimise sõltuvusse võimatust tingimusest, on tehing tühine, kusjuures võimatu tingimus on tingimus, mille kohta tegemise ajal oli teada, et ta kindlasti ei saabu. TsÜS § 66 lg 3 järgi tühine tehing on kehtetu algusest peale. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud kokkulepe, et hageja kannab kostja arvele raha, kostja tasub sellest ASi Kaku varasemad võlgnevused ning kui SI ASi juhtkond nõustub, siis SI AS müüb AS-le Kaku kaupa võlgu. Volikirjade kohaselt oli hagejal lubatud osta kaupa ka oma vahendite arvel ja kostjal oli õigus kauba eest vastu võtta sularaha (tl 38). Seega on Võru Maakohtu 19. veebruari 2003 jõustunud kohtuotsusega TsÜS §-de 61 lg 1 ja 64 lg 1 mõttes tuvastatud poolte tahe tehingu sõlmimisel ja hageja poolt kostja arvele raha ülekandmisel. Pooled tegutsesid raha ülekandmisel ostu-müügi lepingu raames juriidiliste isikute esindajatena, mitte füüsiliste isikutena iseenda nimel, ja selle lepingu täitmiseks kandis hageja kostja arvele sularaha 10 000 krooni. Hageja väidab, et tema eksimus ja pettus kostja poolt seisnesid hageja poolt kostjale üle kantud raha vales kasutamises kostja poolt. Jõustunud kohtuotsuses on tuvastatud, et raha kasutamises lepiti kokku selliselt, et hageja kannab kostja arvele raha, kostja tasub sellest ASi Kaku varasemad võlgnevused ning kui SI ASi juhtkond nõustub, siis müüb SI AS kaupa AS-le Kaku võlgu. Kohtuotsusega on tuvastatud, et kostja täitis kokkulepet ja ei ületanud oma volituste piire. Sellega on ümber lükatud ka hageja väited, et ta oli raha kasutamise suhtes olulises eksimuses või et kostja pettis teda raha kasutamise suhtes või et kokku lepiti TsÜS 88 lg 1, 2 mõttes võimatus tingimuses. Ei ole tõendatud, et pooled leppisid kokku võimatus tingimuses, tõendatud on, et pooled leppisid kokku võimalikus tingimuses.
9.TsMS § 94 lg 2 kohaselt ei saa tsiviilasjas, millest võtsid osa samad pooled, jõustunud kohtuotsusega tuvastatuks loetud asjaolusid käesolevas asjas vaidlustada. Hageja on esitanud käesolevas asjas kirjalikke tõendeid (tl 6-7, 9, 19-25, 27-28). Võru Maakohtu 19. veebruari 2003 kohtuotsusest nähtuvalt on kohus nende tõenditega kohtuotsuse tegemisel juba arvestanud. Lõppkokkuvõttes ei ole ka hageja enam oma nõude põhjendamisel nendele tõenditele viidanud (tl 182). Kohus leiab, et hageja poolt ka käesolevas asjas esitatud tõendid ei lükka sisuliselt ümber varasemas kohtuotsuses tuvastatuks loetud asjaolusid. Seega ei ole tõendatud, et hagejal oleks ka sisuliselt raha ülekandmine toimunud TsÜS §-de 71 lg 1, 2 ja 72 lg 1, 2 mõttes olulise eksimuse või kostja pettuse mõjul tehtud tehinguga või TsÜS § 88 lg 1, 2 mõttes võimatu tingimusega tehinguga. Pealegi, kuna kostja ei olnud tehingu pool, siis ei saaks vaidlusaluse tehingu kehtivus või tühisus TsÜS § 88 lg 1, 2 mõttes rikkuda hageja õigusi. Neil asjaoludel ei kuulu hagi rahuldamisele kuna ei ole tõendatud vaidlusaluse tehingu tühistamine, tühisus.
8 (9)
10.TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seega on kostjal õigus taotleda seoses hagi rahuldamata jätmisega hagejalt kohtukulu väljamõistmist. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kostja esindaja on esitanud kohtukulu nimekirja ja kuludokumendid ning palub kohtukulu väljamõistmist hagejalt kostja kasuks summas 4 734 krooni (tl 176-178, 190) seoses kostja kulutustega õigusabile. Hageja esindaja on põhjendanud kohtukulude nimekirjas õigusabi kulude suurust asja töömahukuse ja keerukusega. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja üheksal korral muutnud hagi eset ja täpsustanud hagi alust, mis on tinginud asja lahendamise töömahukuse. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb määrata kostja vajalikuks ja põhjendatud kohtukuluks õigusabi eest 4 734 krooni, mis tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks seoses hagi rahuldamata jätmisega.
Kohtunik:
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.