lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-9018/31

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-9018/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1885
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 190 lg 1, 2, 4Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusKTS § 9 lg 1, 9TsMS § 179 lg 3, 9Menetluskulude väljamõistmine ja sissenõudmine Eesti Vabariigi kasuksVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaRÕS § 15 lg 5Riigi õigusabi andmise otsustamineTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 180 lg 4Riigipoolse menetlusabi andmine menetluskulude kandmiseks

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-9018/13Viru Maakohus Narva kohtumaja29.11.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-9018

Tsiviilasi

Anastasia Sharonova hagi Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

7311 eurot 77 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. novembri 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anastasi Sharonova apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Anastasia Sharonova (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Vastustaja (kostja): Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova, lepinguline esindaja vandeadvokaat Hillar Villers

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 29. novembri 2016 otsus osas, milles maakohus mõistis Anastasia Sharonovalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi kulud 504 eurot (koos käibemaksuga).
2.Muus osas jätta Viru Maakohtu 29. novembri 2016 otsus muutmata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 656Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsÜS § 149Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg
4.
Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Anastasia Sharonova kanda.
5.Välja mõista Anastasia Sharonovalt Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova kasuks menetluskulud 300 eurot.
6.Välja mõista Anastasia Sharonovalt Eesti Vabariigi kasuks välja Anastasia Sharonovale tsiviilasjas nr 2-16-9018 antud menetlusabi riigilõiv 475 eurot. Anastasia Sharonoval tuleb 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest tasuda riigilõiv Maksu- ja Tolliameti kontole SEB Pank AS-is EE351010052031000004, Swedbank AS-is EE522200221013264447, Nordea Bank AB Eesti filiaalis nr EE401700017002872300 või Danske Bank A/S Eesti filiaalis nr EE873300333499990003 viitenumbriga 99916700086380. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb Anastasia Sharonoval tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord: Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Otsuse resolutsiooni p 6 peale võib kassatsioonkaebuse esitada ka TsMS § 179 lg-s 3 nimetatud riigiasutus. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Anastasia Sharonova (hageja) esitas 8. juunil 2016 Viru Maakohtule Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 6730 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivise. Hagiavalduses märgitu kohaselt algatas kostja hageja vanemate suhtes menetluse täiteasjades nr 042/2009/4542 ja nr 042/2010/3103 (hiljem ühendatud täiteasjaks nr 042/2012/795).
23.septembril 2011 arestis kostja hageja vanematele kuuluva Sillamäel XX asuva korteri. Korteris elas hageja koos oma vanematega. 22. veebruaril 2012 müüdi korter kordusenampakkumisel. Enampakkumise akti alusel algatas kostja 4. aprillil 2012 hageja ema suhtes täiteasja nr 042/2012/797. Viru Maakohtu 22. mai 2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-20015 anti kostjale luba siseneda ilma hageja vanemate nõusolekuta ruumidesse täitedokumendi täitmiseks (kinnisasja valduse äravõtmiseks ja vajadusel õigusliku aluseta kinnisasja valdavate isikute väljatõstmiseks). 25. mail 2012 tõstis kostja hageja ja tema vanemad korterist välja. Hageja sai 25. mail 2012 täitetoimingu sooritamisel kostja käest teada täitemenetlusest, väljatõstmisest ning sellest, et ta peab korterist koos kõikide oma asjadega viivitamatult lahkuma. Hageja on loominguline isik, kelle arvukad kunstiteoste kogud asusid väljatõstmise hetkel korteris. Kostja viskas kõik hageja teosed trepipealsele välja, võimaldamata hagejal neid pakkida. Selle

tulemusena said hageja teosed kahjustada. Lisaks on kostja pildistanud hageja teoseid ilma viimase nõusolekuta. Pärast väljatõstmist hoiti teoseod elamu keldris, sest hagejal ei olnud võimalik sobivat ruumi leida. Hageja nõudis kostjalt kunstiteoste kahjustamisest (4990 eurot) ja autoriõiguste rikkumisest (1740 eurot) tuleneva varalise kahju hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 lg 1 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel.

2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus kohaldada aegumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg-st 1 tulenevalt on aegumistähtajaks kolm aastat.
3.Hageja vaidles aegumise kohaldamise taotlusele vastu. Hageja arvates on kostja rikkunud seaduse nõudeid, seega on tegemist TsÜS §-st 149 tuleneva 10-aastase aegumistähtajaga.

MAAKOHTU LAHEND

4.Viru Maakohus luges 29. novembri 2016 otsusega hagi aegunuks ja jättis selle rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt riigi kasuks välja need menetluskulud, mille tasumisest hageja oli vabastatud – riigilõiv 475 eurot ja riigi õigusabi kulud 504 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude tasumise tähtajaks on 31. detsember 2017. Kostja menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleneb hageja nõue väidetava varalise kahju õigusvastasest tekitamisest kohtutäituri poolt väljatõstmisel täitemenetluse käigus. Ei ole vaidlust, et väidetava kahju tekitamise päevaks on 25. mai 2012. Samal päeval sai hageja teada kahju tekitamisest ja kahju tekitanud isikust. Oluline on teadmine nõude aluseks olevatest asjaoludest, mitte neile antav võimalik õiguslik hinnang. Seega pidi hageja 25. mail 2012 teada saama, et tal on kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Seda arvestades lõppes kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 9 alusel kostja vastu esitatav kahju hüvitamise nõue 25. mail 2015. Hagi on esitatud 8. juunil 2016, järelikult on hageja nõue kostja vastu aegunud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-t 1, § 436 lg-t 1 ja 2, § 438 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8). Samuti on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Maakohus ei ole viidanud konkreetsele aegumistähtaega reguleerivale sättele, vaid üksnes üldnormile. Samuti kohaldas maakohus ebaõigesti aegumistähtaega reguleerivat normi. Maakohtu viidatud KTS § 9 kohaldamisele ei kuulu. Praegusel juhul tuleks kohaldada TsÜS § 149. Kohtutäitur ei ole rikkunud lepingulisi kohustusi, vaid tegemist on seaduse nõuete olulise rikkumisega. Seega on aegumistähtajaks 10 aastat. Maakohus ei ole hageja sellekohast väidet analüüsinud.
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi kulud 504 eurot (koos

käibemaksuga). Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

8.Hageja on esitanud kostja (kohtutäituri) vastu kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude. Maakohus jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas hageja nõudele kostja vastu kohaldub 3-aastane aegumistähtaeg (KTS § 9 lg 9) või 10-aastane aegumistähtaeg (TsÜS § 149). Vaidlust ei ole selles, et hageja sai kahju tekitamisest ja selle tekitanud isikust teada 25. mail 2012.
9.Põhjendamatu on hageja väide, et maakohus ei ole viidanud konkreetsele aegumistähtaega reguleerivale sättele. Esiteks on see vastuolus hageja enda väitega selle kohta, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud aegumistähtaega reguleerivat normi. Teiseks nähtub vaidlustatud otsusest, et maakohus on viidanud KTS § 9 lg-le 9.
10.Maakohus on õigesti leidnud, et hageja nõudele kostja vastu kohaldub KTS § 9 lg-st 9 tulenev 3-aastane aegumistähtaeg. Kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses (KTS § 9 lg 1). Nimetatud nõue aegub kolme aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates (KTS § 9 lg 9).
11.Ekslik on hageja väide, et KTS § 9 lg 9 praegusel juhul ei kohaldu, kuna kohtutäitur ei ole lepingulisi kohustusi rikkunud. KTS § 9 ei reguleeri kohtutäituri vastutust lepinguliste kohustuste rikkumise eest, vaid kohtutäituri vastutust oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud (lepinguvälise) kahju eest. Ametitegevuse käigus ei teki kohtutäituril täitemenetluse osalistega (sissenõudja ja võlgnikuga) lepingulisi suhteid.
12.Seega on hageja ekslikult leidnud, et praegusel juhul kohaldub TsÜS §-st 149 tulenev 10-aastane aegumistähtaeg. Viidatud sätte kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Eelnevast tulenevalt on tegemist sättega, mida kohaldatakse vastava erisätte puudumisel. Kuna praegusel juhul on olemas erisäte (KTS § 9 lg 9), ei kuulu TsÜS § 149 kohaldamisele.
13.Apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata peab ringkonnakohus vajalikuks märkida ka järgmist. Viru Maakohtu 7. jaanuari 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-14700 on hagejale antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Vaidlustatud otsusega mõistis maakohus hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi kulud 504 eurot (koos käibemaksuga). Kui hagejale on antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, tähendab see seda, et tal ei ole menetluse kestel ega ka pärast võimalikku hagi rahuldamata jätmist riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasu ega kulutuste hüvitamise kohustust TsMS § 190 lg 2 ja lg 4 esimese lause järgi. Menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse TsMS § 180 lg 4 järgi tsiviilkohtumenetluse seadustikus riigi menetlusabi kohta sätestatut üksnes niivõrd, kui riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigi õigusabi seaduses (RÕS) sisaldub erikord riigi õigusabi korras kantud kulude riigi õigusabi saajalt väljamõistmiseks. RÕS § 15 lg 5 ja § 16 lg 1 järgi tuleb juba riigi õigusabi määramisel vastavalt RÕS §-le 8 kindlaks määrata, kas riigi õigusabi saaja peab saadud õigusabi eest ka midagi edaspidi riigile maksma. Seega peab riigi õigusabi saajale juba riigi õigusabi saamisel olema selge, mis tingimustel ta seda kokkuvõttes saab. Kui riigi õigusabi antakse hüvitamiskohustuseta, tähendab see, et hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend tema kahjuks. Kui

kohus soovib jätta võimaluse, et kaotuse korral mõistetakse riigi õigusabi saajalt kulud riigi kasuks välja, tuleb riigi õigusabi anda hüvitamiskohustusega ja täpsustada, et hüvitamiskohustus on üksnes juhul, kui lahend kohtumenetluses tehakse riigi õigusabi saaja kahjuks. Hüvitamiskohustusega riigi õigusabi andmisel on kohtul TsMS § 190 lg-t 7 kohaldades võimalik isikut ka hüvitamiskohustusest vabastada või seda kohustust leevendada (vt ka Riigikohtu

13.veebruari 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23). Kuna praegusel juhul oli hagejale antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, on maakohus põhjendamatult mõistnud hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi kulud 504 eurot. Selles osas tuleb maakohtu otsus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata TsMS § 656 lg-te 1 ja 2 alusel tühistada.
14.Arvestades asjaolu, et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse üksnes riigi õigusabi kulude väljamõistmise osas, kuid apellatsioonkaebus jääb sisuliselt rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.
15.Ringkonnakohtu 20. jaanuari 2017 määrusega on hagejale antud menetlusabi ning teda on vabastatud riigilõivu tasumisest täies ulatuses (summas 475 eurot). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb riigilõiv 475 eurot TsMS § 190 lg 4 alusel hagejalt riigi kasuks välja mõista. Hagejal tuleb tasuda riigilõiv 475 eurot 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud maksekorraldusele (TsMS § 179 lg-d 1 ja 5). Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
16.Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et kuna hagejale on antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, ei saa temalt riigi õigusabi tasu ja kulud hagi rahuldamata jätmise korral TsMS § 190 lg 2 ja lg 4 esimese lause järgi välja mõista. See kehtib ka apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral. Riigi õigusabi tasu ja kulud määratakse kindlaks eraldi määrusega.
17.TsMS § 190 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Maakohus jättis kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata seetõttu, et kostja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kuludeks apellatsiooniastmes 300 eurot (3 tundi x 100 eurot/h). TsMS § 174 lg-st 3 tulenevalt tuleb ringkonnakohtul menetluskulud kindlaks määrata. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu (100 eurot ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Kostja menetluskulud apellatsiooniastmes (300 eurot) on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium