Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse avalikult teatavaks-
16. aprill 2007.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-06-29105
Tsiviilasi
OÜ hagi OÜ vastu võlgnevuse, intresside ja viivise saamiseks.
Menetlusosalised ja nende
hageja OÜ (registrikood XXX) hageja seaduslik esindaja juhatuse liige HB hageja lepinguline esindaja advokaat UB kostja OÜ (registrikood XXX) kostja seaduslik esindaja juhatuse liige EP
esindajad
Istungi toimumise aeg
04.04.2007.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja HB Hageja lepinguline esindaja advokaat UB Vandetõlk MJ
Asjaolud ja menetluse käik OÜ esitas XXX kohtule hagi OÜ vastu põhivõla 623 770 krooni, intressi 62 377 krooni ja viivise 1% tasumata summast päevas kuni põhinõude täitmiseni. väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XXX laenulepingu, mille punkti 1.1. kohaselt laenas hageja kostjale 50 000 USA dollarit. Kostja kohustus laenult tasuma intressi 5000 dollarit ning viivist 1% päevas tasumata summalt. Laenusumma kandis hageja kostja pangaarvele XXX ja lepingu p. 2.1. oli laenu tagasimaksmise tähtaeg XXX. Käesoleva ajani kostja laenu tagastanud ei ole. Hageja tugineb oma nõudes VÕS §§-des 369, 108 ja 113 lg. 2 ning TsMS §§-des 133 ja 367 sätestatule ja palub hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja tunnistab hagi laenu- ja intressivõlgnevuse 686 147 krooni ulatuses. Kostja ei tunnista hagi viivisenõude osas. Kostja väidab, et laenulepingus leidis ekslikult kajastamist 1% viivise määr. Kostja viitab TsÜS § 138 lõikele 1, mille kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Kostja kinnitab, et ta ei oleks tehingut (teadlikult lepingut allkirjastanud) teinud 1% viivisemääraga olukorras, kus 50 000 USD on laenuks antud 5 000 USD intressimääraga ning tagasimakse tähtajaga 1 nädal. Kostja on seisukohal, et Laenulepingus toodud viivisemäär leidis kajastamist eksimuse tõttu. Kostja nõustub viivisemääraga, mis vastab riikliku maksuintressi suurusele. Kostja väitel kohtukulud tuleks jätta poolte kanda. Vastuseks kostja vastuväitele hageja teatas, et Laenuleping koostati kostja poolt, mida tõendab asjaolu, et lepingu OÜ nimel allkirjastanud juhatuse liige HB ei räägi eesti keelt. Seega ei saanud kostja olla eksimuses ehk omada ebaõiget ettekujutust asjaolust, et ta ise kirjutas lepingusse viivise määraks 1 %. Ka ei ole kostja esitanud mingeid tõendeid selle kohta, milline oli tema väidetav tegelik tahe. Lisaks oli tegemist lühiajalise laenuga, mille õigeaegne tagasimaksmine oli hagejale olulise tähtsusega, mille tõttu lepiti kokku ka vastavas intressimääras ning millest kostja oli teadlik. Seoses sellega, et kostja laenusummat õigeaegselt ei tagastanud, oli hageja sunnitud kandma täiendavaid kulusid, et saada muudest allikatest vajalikud rahalised vahendid. XXX toimunud kohtu eelistungi ajast ja kohast oli kostja seaduslik esindaja teadlik, mida kinnitab tema allkiri kohtutoimikus. Kostja seaduslik esindaja EP istungile ei ilmunud, oma seaduslikest takistustest ta kohut teavitanud ei ole. XXX toimunud eelistungil vähendas hageja viivise nõuet 623 769 kroonini. Hageja seaduslik esindaja taotles asja sisulist lahendamist. Kohus rahuldas hageja seadusliku esindaja taotluse XXX. esitas hageja kohtule avalduse viivisenõude muutmiseks ja soovib vähendada kostja vastu esitatud viivisenõuet 62 377 krooni võrra ning palub kostjalt välja mõista põhivõlg 623 770 krooni, intress 62 377 krooni ja viivis 561 392 krooni. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja seaduslik esindaja taotles asja sisulist lahendamist. Kohus rahuldas hageja seadusliku esindaja taotluse VÕS § 369 kohaselt on laenuleping leping, millega üks isik kohustub andma teisele isikule rahasumma, teine isik kohustub aga maksma sama rahasumma tagasi. VÕS § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hagiavaldusele lisatud dokumentidest nähtuvalt on kostja sõlminud hagejaga laenulepingu, mille kohaselt laenas hageja kostjale
50 000 USA dollarit. Kostja kohustus laenult tasuma intressi 5000 dollarit ning viivist 1% päevas tasumata summalt. Kostja oma makse kohustust ei ole täitnud Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega poolte vahel sõlmitud laenulepingust tulenevalt hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võla nõudes. Kostja tunnistas hagi laenu- ja intressivõlgnevuse 686 147 krooni ulatuses. Viivisenõude osas kostja hagi ei tunnista põhjendusel, et laenulepingus leidis ekslikult kajastamist 1% viivise määr, mis ei ole kooskõlas hea usus põhimõttega. Nimetatud väitega ei ole nõus hageja, kuna kostja oli hästi teadlik asjaolust, et hagejal on võimalik talle laenu anda väga lühikeseks tähtajaks. Kostja tunnistas võlga laenu- ja intressivõlgnevuse ulatuses VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja OÜ-u seaduslik esindaja E P on lepingu allkirjastanud XXX ja seega ka nõustunud lepingu tingimustega ja 1 % viivisemääraga.,. Kohtuistungil vähendas hageja viivist 623 769 kroonini ja XXX esitas hageja kohtule avalduse viivisenõude muutmiseks, milles ta soovib vähendada kostja vastu esitatud viivisenõuet 62 377 krooni võrra ning palub kostjalt välja mõista viivis 561 392 krooni. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud, hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg 623 770 krooni, intress 62 377 krooni ja viivis 561 392 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.