Eesistuja Ulvi Loonurm, liikmed Kai Kullerkupp, Mart Reino
Tsiviilasi
OÜ P (pankrotis) hagi OÜ P Transport vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.11.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ P (pankrotis) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
29.03.2007, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ P (pankrotis), pankrotihaldur Liina Nõmmik; kostja OÜ P Transport, esindaja vandeadv. Toomas Liiva; kolmas isik B AS, esindaja Evelin Jõgar
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 09.11.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates vandeadvokaadi vahendusel. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ P pankrotimenetlus algatati 11.07.2005 ja pankrot kuuluti välja 20.09.2005. 13.05.2005 müüs OÜ P talle kuuluva kinnistu asukohaga Pärnu linn x OÜ-le P Transport hinnaga 1 300 000 krooni. Kooskõlas sõlmitud lepingu punktiga 2.2 ei olnud lepingu sõlmimisel hüpoteegiga tagatud nõudeid. Kinnistu müümisel 13.05.2005 leppisid pooled kokku müügis ja müügihinnas: lepingu p 3.1 kohaselt müüb müüja lepingu eseme ostjale ja ostja ostab hüpoteegiga koormatud lepingu eseme hinnaga 1 300 000 krooni, millest 1 000 000 krooni loeb müüja ostja poolt tasutuks, kuna ostja võttis üle käesoleva lepingu punktis 1.1.4 nimetatud hüpoteegiga tagatud müüja kohustused hüpoteegipidaja ees, millised tulenevad müüja ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud krediidiliini lepingust nr 0401138/251. Müüja loeb nimetatud müügihinna osa tasumise kohustuse täidetuks. Müügihinnast 300 000 krooni kohustus ostja tasuma müüja arvele xxxxxxxxxxxx Hansapangas 2005 aasta juulis, augustis ja septembris makstes igakuiselt 100 000 krooni. Kuni käesoleva ajani pole kostja nimetatud 300 000 krooni tasunud. Haldurile teadaolevalt aga puudusid OÜ-l P (pankrotis) kohustused, mis oleksid tagatud hüpoteegiga B AS kasuks. Seega antud müügitehinguga on tahetud mööda hiilida ka kinnistu müügihinna tasumisest.
2.OÜ P Transport juhatuse liige T. S on samal ajal ka OÜ P (pankrotis) nõukogu liige. Seega Pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 2 tähenduses võlgniku lähikondne. OÜ P ainuosanik kuni 23.02.2005 oli J.S, kes on T. S abikaasa. OÜ P (pankrotis) oli kuni 12.05.2005 OÜ P Transport ainuosanik. 12.05.2005 omandas T. S osa nimiväärtusega 90 000 krooni, muutudes OÜ P Transport ainuosanikuks.
3.Kuna kinnistu võõrandamise leping kahjustab teiste võlausaldajate huve ja on tehtud lähikondsete poolt teadlikult pankrotipesa kahjustavana vähem kui kaks kuud enne pankrotimenetluse algatamist, palub hageja see tunnistada PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel kehtetuks. PankrS § 110 lg 3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Hageja esitas kohtusse hagi OÜ P Transport vastu korteriomandi müügilepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks. Menetluse käigus loobus hageja hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise kokkuleppe kehtetuks tunnistamisest ja taotles kinnistusraamatu kande muutmist. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Hagiavaldus sisaldab ekslikku väidet: „Haldurile teadaolevalt puudusid OÜ-l P (pankrotis) kohustused, mis oleksid tagatud hüpoteegiga B AS kasuks. Seega on müügitehinguga tahetud mööda hiilida kinnistu hinna tasumisest”. 01.01.2004 jõustunud pankrotiseaduse kohaselt on tagasivõitmise üks peamine eeldus see, et tagasivõidetav tehing on võlausaldajate huve objektiivselt kahjustav. PankrS § 110 lg 3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Kuid iga eeldus on ümber lükatav. Tõendamismenetluses loetakse eeldus kehtivaks seni, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Esmapilgul näib, et 1,3 miljoni kroonine müügitehing kahjustas võlausaldajate huve põhjusel, et OÜ-l P (pankrotis) puudusid kohustused, mis oleksid tagatud hüpoteegiga B AS kasuks. Kuivõrd see väide on ümber lükatud (B kinnitab, et OÜ-le P on 1 miljon krooni üle antud), siis ei saa keegi väita, et tehing oli rahatu ja võlausaldajate huve kahjustav, seda enam, et vaidlusalune korter ei olnud lõpuni valmis ehitatud - 1,3 miljonit krooni sellise korteri eest oli isegi reaalsest turuhinnast kõrgem hind. Kinnistu müümisel lasus sellel hüpoteek B AS kasuks summas 1 375 000 krooni. 28.12.2004 sõlmitud hüpoteegi loovutamise ja hüpoteegisumma suurendamise lepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt loovutas AS Hansapank tema kasuks seatud hüpoteegi summas 1 252 000 krooni. Uue hüpoteegipidajana kanti kinnistusraamatusse B AS. Hüpoteegi summat suurendati 1 375 000 kroonile Kolmanda isiku seisukoht
5.B AS on seisukohal, et tal on nõue summas 1 000 000 krooni kostja vastu. Kolmas isik ei soovi olukorda, kus tema nõuded jääksid hüpoteegiga tagamata. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ P sõlminud kolmanda isikuga krediidiliini lepingu 28.12.2004 (t.lk. 42- 46). Seega on ümber lükatud hageja väide, et tal puudusid kohustused mida hüpoteegiga tagada.
7.PankrS § 109 lg 1 kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110– 114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. PankrS § 117. lg 2 nimetab
juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed kelleks on: 1) juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik; 2) juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest; 3) juriidilise isiku osanik või liige, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma varaga; 4) äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige; 5) füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi; 6) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud isikute käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud lähikondsed. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et tehingu teine pool oleks võlgnuku lähikondlane. Asjaolu, et tehingu tegemise ajal oli hageja nõukogu liige kostja juhatuse liige, ei muuda veel tehingut lähikondsete vahel toimunuks.
8.Tuvastamist pole leidnud, et tehinguga on võlausaldajate huve teadlikult kahjustatud. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja korteriomandi x, Pärnu ostnud 1 200 000 krooni eest 27.10.2004 (t.lk. 64-73). AS Arco Vara Pärnu Büroo poolt 24.11.2004 koostatud eksperthinnangu (t.lk.74-83) kohaselt on korter hinnatud 1 250 000 kroonile. Poolte vahel 13.05.2005 sõlmitud ostu-müügilepingu kohaselt müüdi hüpoteegiga koormatud korteriomand 1 300 000 krooni eest (t.lk. 11-14). Eksperthinnangust nähtuvalt on korter lõpuni valmis ehitamata. Hinnangu kohaselt on korteri hind antud eeldusel, et objektil ei lasu hüpoteeke, koormatisi, kitsendusi ega muid vara vabamüüki piiravaid tegureid. Hageja on kohtule esitanud väljavõtte kinnisvaraportaalist City24.ee (tl 93), millega on hinnatud x korter 6 1 690 000 kroonile ja OÜ Kinnisvaraekspert Pärnu juhataja e-kirjaga saadetud arvamuse, mille kohaselt oli korteri ruutmeetri hind 2005 aasta mais 28 000 krooni. Kohus asus seisukohale, et nimetatud hageja esitatud tõendeid ei saa aluseks võtta hinna määramisel. City24.ee väljavõte ei käsitle mitte korterit 9, millise müüs kostjale hageja, vaid korterit 6. Väljavõttest nähtuvalt müüakse korterit koos tehnikaga. Kummastki tõendist ei selgu milline oli hindamismeetod. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid korterite hinna osas, kuid hageja seda teha ei soovinud. Kohus tõdes, et kinnisvaraturg liigub valdavalt tõusujoones, kuid ei pidanud võimalikuks lugeda seda käesolevas asjas üldteada asjaoluks. Turu liikumine eri piirkondades on erinev. Kohtu jaoks ei ole üldteada asjaolu, palju võis muutuda korteriomandi x, Pärnu hind perioodil oktoober 2004 - mai 2005. Kostja 2005 aasta majandusaruannetes fikseeritud majanduslik seisund ei kajasta seda mitte seisuga 13.05.2005, mil sõlmiti poolte vahel leping, vaid teeb seda seisuga 31.12.2005. Apellatsioonkaebuse põhjendused
9.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Tehing toimus lähikondsete vahel. Maakohtu seisukoht, et tehingu tegemise ajal oli hageja nõukogu liige kostja juhatuse liige, ei muuda veel tehingut lähikondsete vahel toimunuks, on kohtu poolt põhjendamata ja ekslik. T. S, ka kohus kinnitas seda, oli hageja lähikondne. Samas oli ta kostja juhatuse liige alates 11.04.2005. Üks päev enne kõnesoleva kinnistu müügilepingu sõlmimist (s.o 12.05.2005) omandas T. S OÜ-lt P (pankrotis), kes oli 100%-line OÜ P Transport osanik, OÜ P Transport osa, muutudes kostja ainuosanikuks. Seega olid tehingud tehtud eesmärgiga vara hageja valdusest välja viia. Sellistest tingimustest lähtuvalt oli kinnistu müügileping sõlmitud hageja lähikondse ja kostja ainuosaniku/juhatuse liikme vahel. Hageja leiab, et antud juhul on tegemist tehinguga lähikondsete vahel.
10.Hageja leiab, et tehinguga kahjustati võlausaldajate huve. Kohtu seisukoht, et kinnisvaraturg liigub valdavalt tõusujoones, kuid ei pidanud seda käesolevas asjas üldteada asjaoluks, on oma sisult vastuoluline ja hageja arvates väär. Esiteks on kohus jätnud tähelepanuta, et eksperthinnangus on märgitud, et kinnisvaraturgu iseloomustab tehinguhindade tõus. Siis peaks see seda enam kehtima sellise eliitkinnistu (nagu ekspert kinnitas) osas; hageja leiab, et kinnisvara hindade pidev ja üha kiirenev tõus on üldteada asjaolu. Kinnisvara hindade
tõusust kirjutatakse ajalehtedes peaaegu iga päev, televisioonis ja raadios räägitakse sellest pidevalt ja sellise infotulva juures on kinnisvara hindade pidev tõus igal juhul üldteada asjaolu. Kohtu väide, et talle ei ole üldteada asjaolu, palju võis muutuda korteriomandi x, Pärnu hind perioodil oktoober 2004 - mai 2005, on hagejale arusaamatu kuna eksperthinnangus on fikseeritud hinnatõus 2004.a novembris aastataguste hindadega võrreldes - fikseeritud oli 10 - 22%. Kui palju täpselt hinna tõus oli, on üks asi, oluline on, et kinnisvara hinnad pidevalt tõusid ja mida aasta edasi seda kiiremini. Arusaamatu on kohtu seisukoht (t.lk. 4), et tuvastamist pole leidnud, et tehinguga on võlausaldajate huve teadlikult kahjustatud. Nagu kohtule esitatud 27.10.2004 ostu-müügilepingust nähtub, ostis hageja korteri, millel lasus hüpoteek suuruses 1 252 000 krooni hinnaga 1 200 000 ning müüs korteri, millel lasus hüpoteek summas 1 000 000 krooni, kostjale 1 300 000 krooniga. Lepingu kohaselt lugesid pooled 1 000 000 krooni kostja poolt tasutuks seoses hüpoteegi ülevõtmisega. Ülejäänud 300 000 on siiani tasumata. Kui vaadelda lepingute hüpoteekide ja müügihinna suhet, siis oleks 13.05.2005 sõlmitud lepingus korteriomandi hind pidanud olema tunduvalt suurem. Seega kohtu tuginemine eksperthinnangule, mis ei kinnita, et võlausaldajate huve on teadlikult kahjustatud, ei ole põhjendatud. Korteri hinnad olid määratud, kui arvestada neil lasuvate hüpoteekide suurust, hagejale isegi kahjulikult. Pealegi oli hageja see, kes andis vahendid hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus fikseeritud hüpoteegi kustutamiseks.
11.Kohus asus seisukohale, et kostja 2005.a majandusaruannetes fikseeritud majanduslik seisund ei kajasta seda mitte seisuga 13.05.2005, mil sõlmiti poolte vahel leping, vaid teeb seda seisuga 31.12.2005. Kui vaadata seda majandusaasta aruannet, siis on seal aktiva poolel arvel kinnistu väärtusega 1 300 000 krooni. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kostja majandusaasta aruandest nähtub, et 31.12.2004 seisuga puudusid tal võlad ja ilma kinnistuta oleks kahjum olnud veelgi suurem. Oli selge, et omanikule ja juhatuse liikmele T.S olid äriühingu makseraskused teada. Sellest tulenevalt jäi ka hagejale ostuhinnast 300 000 tasumata ja see, tulenevalt T.S informeeritusest, oli talle juba tehingu sõlmimisel teada. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta hageja raamatupidamisbilansi seisuga 15.05.3005, millest nähtub, et korteri müügitehing halvendas tunduvalt tema majanduslikku olukorda, seega kahjustas ka võlausaldajate huve. Samas oli T.S kui hageja lähikondne, töölepingu p-st 2.4 oli tema tööülesandeks järelvalve firma juhatuse üle, informeeritud hageja majanduslikust olukorrast ja seega teadlik, et kahjustab tehinguga hageja majanduslikku olukorda ja seega ka võlausaldajate huve.
12.PankrS § 110 lg 3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Samas PankrS § 110 lg 2 kohaselt, kui tehing, mille kehtetuks tunnistamist nõutakse, on tehtud kuue kuu jooksul enne (nii ta antud juhul on) pankrotimenetluse algatamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Hageja suhtes algatati pankrotimenetlus 11.07.2005, seega kaks kuud peale müügitehingu sõlmimist. Vastused apellatsioonkaebusele
13.Kostja ja kolmas isik peavad kohtuotsust õigeks ja paluvad jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
14.Ringkonnakohus, ära kuulanud apellandi esindaja ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
15.Apellant on kaebuses korranud hagiavalduses esitatud väiteid ja neile on kohus otsuses
piisava põhjalikkusega vastanud. PankrS § 110 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Seega tuli pankrotihalduril hagi esitades tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid, mis kinnitavad, et P OÜ (pankrotis) kahjustas võlausaldajate huve ja et see toimus teadlikult.
16.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised ja kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Ainuüksi fakt, et tehing tehti, ei ole hagi rahuldamise aluseks. Sama seisukohta on Riigikohus väljendanud lahendis 3-2-1-45-96. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis hagi õigesti rahuldamata tõendamatuse tõttu. Hageja on esitanud oletuslikud väited ja jätnud tõendamata, et tehinguga kahjustati võlausaldajate huve. Selleks oleks hageja pidanud tõendama Pärnus, x asuva korteriomandi turuhinda, et kohtul oleks võimalik hinnata, kas tehinguga võlausaldajate huve kahjustati. Kohus tegi hagejale 09.10.2006 istungil ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid hageja poolt kostjale müüdud korteriomandi hinna kohta, kuid hageja ei soovinud tõendeid esitada (t.lk.119-120). Konkreetse Pärnus, x asuva korteriomandi, mille reaalosaks oli korter 9, maksumuse kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. Maakohus on põhjendanud, miks ta majandusaasta aruannet ei arvesta ja ringkonnakohus nõustub põhjendusega.
17.Ringkonnakohus leiab, et kuna apellandi võlausaldajate huvide teadlik kahjustamine 13.05.2005 sõlmitud korteriomandi müügilepinguga tõendamist ei leidnud, siis võlgniku lähikondsuse küsimus asja lahendamisel ei tõusetu.
18.Pooled menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud.
U.Loonurm
K.Kullerkupp
M.Reino
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.