Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 27.10.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-05-19571/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 27.10.2006
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1424

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja

PankrS § 110 lg 1, 3 TsMS § 60 lg 1Toimiku taastamine Pankrs § 117 PankrS § 109 lg 1 TsMS § 386 lg 4Hagi tagamise abinõu asendamine ja hagi tagamise tühistamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

2-05-19571/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.04.2007

Lahendi tekst

Riigi Teataja

HARJU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtunik

Jaanus Saaremõts

Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

27.oktoober 2006.a. Tallinnas 2-05-19571(endine number 2/287-25614/05)

Kohtuasi

OÜ (pankrotis) hagi OÜ vastu lepingute kehtetuks tunnistamises

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ (pankrotis; 1093622) Hageja esindaja: LN (XXX) Kostja: OÜ (reg.nr.XXX) Kostja esindaja: Advokaat TL (AB XXX) Kolmas isik : AS (reg.nr XXX; XXX) Esindaja: AV

Resolutsioon

1.Jätta OÜ hagi OÜ vastu rahuldamata.

2.Välja mõista hagerjalt riigituludesse postikulu 167 (sada kuuskümmend seitse) krooni ja 40 senti.

3.Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Tallinna Linnakohtu XXX määrus hagi tagamiseks, millega on asjas kohaldatud hagi tagamise abinõuna käsutamise keelumärke seadmist Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu jaoskonna registriosale nr XXXOÜ (pankrotis) kasuks.

4.Selgitada, et kohtukulud riigieelarve tuludesse tasutakse rahandusministeeriumi arvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või XXX Hansapangas (viitenumber XXX);

Edasikaebamise kord ning tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Sarnased lahendid

Muud

1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hagiavalduse kohaselt Tallinna Linnakohus algatas OÜ pankrotimenetluse XXX XXX, pankrot kuuluti välja XXX. Pankrotihalduriks määrati LN. XXX seega vähem kui kaks kuud enne pankrotimenetluse algatamist, müüs OÜ talle kuuluva kinnistu asukohaga XXX kinnistu registriosa numbriga XXX OÜ-le hinnaga 1 300 000.- krooni. Kinnistu müümisel lasus sellel hüpoteek AS kasuks summas 1 375 000.krooni. XXX sõlmitud Hüpoteegi loovutamise ja hüpoteegisumma suurendamise lepingu ja Asjaõiguslepingu kohaselt loovutas AS tema kasuks seatud hüpoteegi summas 1 252 000.krooni. Uue hüpoteegipidajana kanti kinnistusraamatusse AS . Hüpoteegi summat suurendati 1 375 000.- kroonile. Kooskõlas sõlmitud lepingu punktiga 2.2. ei olnud lepingu sõlmimisel hüpoteegiga tagatud nõudeid, st neid polnud tekkinud. Kõnesoleva kinnistu müümisel XXX. leppisid pooled kokku, müügis ja müügihinnas: lepingu p 3.1 kohaselt müüja müüb lepingu eseme ostjale ja ostja ostab hüpoteegiga koormatud lepingu eseme hinnaga 1 300 000.- krooni, millisest summast 1 000 000 krooni loeb müüja ostja poolt tasutuks kuna ostja võttis üle käesoleva lepingu punktis 1.1.4. nimetatud hüpoteegiga tagatud müüja kohustused hüpoteegipidaja ees, millised tulenevad müüja ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud krediidiliini lepingust nr. XXX. Müüja loeb nimetatud müügihinna osa tasumise kohustuse täidetuks. Müügihinnast 300 000 krooni kohustus ostja tasuma müüja arvele XXX Hansapangas XXX, XXX ja XXX makstes igakuiselt 100 000 krooni. Kuni käesoleva ajani pole kostja nimetatud 300 000.- tasunud. Haldurile teadaolevalt puudusid OÜ-l (pankrotis) kohustused, mis oleksid tagatud hüpoteegiga AS kasuks. Seega antud müügitehinguga on tahetud mööda hiilida ka kinnistu müügihinna tasumisest. OÜ juhatuse liige TS isikukood XXX on samal ajal ka OÜ (pankrotis) nõukogu liige. Seega Pankrotiseadus (PankrS) § 117 lg 2 tähenduses võlgniku lähikondne. OÜ ainuosanik kuni XXX. oli JS, kes on TS abikaasa. OÜ (pankrotis) oli kuni XXX. OÜ ainuosanik. XXX. omandas TS osa nimiväärtusega 90 000.- krooni muutudes seega OÜ ainuosanikuks. Kuna kinnistu võõrandamise leping kahjustab teiste võlausaldajate huve ja on tehtud lähikondsete poolt teadlikult pankrotipesa kahjustavana vähem kui kaks kuud enne pankrotimenetluse algatamist, tuleb see tunnistada PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel kehtetuks. PankrS § 110 lg 3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve.

3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ sõlminud kolmanda isikuga krediidiliini lepingu XX. XXX (tl 42- 46). Seega on ümber lükatud hageja väide, et tal puudusid kohustused mida hüpoteegiga tagada. PankrS § 109 lg1 kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110– 114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg1 p2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Pankrs § 117. lg2 nimetab juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed kelleks on: p1) juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik; 2) juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest; 3) juriidilise isiku osanik või liige, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma varaga; 4) äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige; 5) füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi; 6) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud isikute käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud lähikondsed. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et tehingu teine pool oleks võlgnuku lähikondlane. Asjaolu, et tehingu tegemise ajal oli hageja nõukogu liige kostja juhatuse liige, ei muuda veel tehingut lähikondsete vahel toimunuks. Kohus on seisukohal, et tuvastamist poole leidnud, et tehinguga on võlausaldajate huve teadlikult kahjustatud. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja korteriomandi XXX ostnud 1 200 000 krooni eest XXX (tl 64-73). As poolt XXX koostaud eksperthinnangu (tl 74-83) kohaselt on korter hinnatud 1 250 000 kroonile. Poolte vahel XXX sõlmitud ostumüügilepingu kohaselt müüdi hüpoteegiga koormatud korteriomand 1 300 000 krooni eest.(tl