Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

lahendamiseks). Seoses eeltooduga peatas Harju Maakohus kaevatava määruse täitmise ning andis sissenõudjale tähtaja võlgniku taotluse suhtes seisukoha esitamiseks. Menetlusosaliste seisukohad M OÜ andmetel esitas ta määrusele, millega kohus vahekohtu otsust tunnustas ja täidetavaks tunnistas, 21. detsembril 2006.a e-postiga Harju Maakohtusse määruskaebuse. 5. jaanuaril 2007.a helistas kohtu sekretär Advokaadibüroosse Markus, Meidra, Missik ja teatas, et kohus on kätte saanud riigilõivu maksmise väljatrüki, kuid määruskaebust ei ole kohus saanud. M OÜ palub määruskaebuse esitamise tähtaja ennistada, kuivõrd tehnilistel ja temast mitteolenevatel põhjustel ei saanud kohus 21. detsembril 2007.a e-postiga saadetud määruskaebust kätte. * väidetel puudub määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus. Võlgnik lasi tähtaja mööda hooletuse tõttu. Võlgnik oleks pidanud kontrollima määruskaebuse vastuvõtukinnituse saatmist ning selle kinnituse saatmata jätmise korral edastama määruskaebuse posti, faksi, kulleri vms viisil. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal takistus ära langes, antud juhul seda tehtud ei ole. Esimese astme kohtu määrus TsMS § 336 lõike 2 kohaselt loetakse elektrooniline dokument kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Dokumendi saatjale edastatakse selle kohta elektrooniline kinnitus. Justiitsministri 28. detsembri 2005.a määrusega nr 59 vastuvõetud kohtule dokumentide esitamise korra § 7 lõike 1 kohaselt saab esitaja e-kirjaga dokumendi esitamisel selleks ettenähtud e-posti aadressile automaatse vastuvõtukinnituse dokumendi laekumise kohta kohtu e-postkasti. Kohtu dokumendiregister määruskaebust ei kajasta ning ei saagi kajastada, sest ajavahemikus

Määruskaebus M OÜ palub maakohtu määruse tühistada ning määruskaebuse esitamise tähtaega ennistada. M edastas 21. detsembril 2006.a Harju Maakohtule e-posti teel digitaalselt allkirjastatud

määruskaebuse 4. detsembri 2006.a määrusele. Määruskaebuse esitaja on tõendanud, et on teinud kõik endast sõltuva määruskaebuse kohtule õigeaegselt esitamiseks. Kohtu väite kohaselt oleks võlgnik pidanud koheselt saama teate, et e-kiri jäi saamata. Kaebuse esitaja sellist teadet saanud ei ole, seega ei saanud kaebuse esitanud lepinguline esindaja mingil moel teada, et saadetud protsessidokument ei ole kohtu poolt vastu võetud. Kohtu etteheide, et protsessidokument oleks tulnud esitada mõnel muul viisil, ei ole asjakohane. Kui seaduse kohaselt on isikul õigus protsessidokument elektrooniliselt esitada, peab riik looma selleks sellised võimalused, mis ei sõltu kontrollimatutesse välismaistesse andmepankadesse kantud andmetest dokumendi esitaja serveri kohta. Protsessidokumendi esitajal ei pruugi olla faksi kasutamise võimalust, samuti ei ole mõistlik eeldada, et protsessidokument koostatakse selle esitamise kohas ja kohtu või postiasutuse tööajal. * seisukoht M OÜ ei ole kohtule menetlustähtaja jooksul määruskaebust esitanud. TsMS § 336 lõike 2 kohaselt loetakse elektrooniline dokument kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Dokumentide saatjale edastatakse selle kohta elektrooniline kinnitus. Kohtu poolt edastatud elektroonilise kinnituse saamine võiks olla tõendiks, mis võiks tekitada usalduse, et kohus on menetlusdokumendi kätte saanud. Määruskaebust ei ole saadetud ka vastustaja esindajale TsMS § 337 kohaselt. Menetluse edasine käik Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lõikele 1 ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Menetlustähtaja ennistamisel tuleb hinnata seda, kas esines mõjuv põhjus, mis takistas menetlusosalisel tähtaja järgimist. M OÜ esindaja väidete kohaselt on määruskaebus maakohtu 4. detsembri 2006.a määruse peale edastatud kohtule 21. detsembril 2006.a, seega õigeaegselt, elektroonilisel teel. TsMS § 336 lõike 1 kohaselt on kohtule dokumentide edastamine elektooniliselt võimalik ning lõige 2 sätestab, et elektrooniline dokument loetakse kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi ja dokumentide saatjale edastatakse selle kohta elektrooniline kinnitus. Ilma vastava kinnituseta kättesaamise kohta ei saa lugeda elektrooniliselt edastatud dokumenti nõuete kohaselt saajale kättetoimetatuks. Määruskaebuse esitaja möönab, et ta ei ole 21. detsembril 2006.a elektrooniliselt saadetud kaebuse tähtaegselt kohtuni jõudmise või mittejõudmise fakti kohta kinnitust saanud. Määruskaebuse esitaja väidab, et kui ta teadet dokumendi kättesaajani mittejõudmise kohta saanud ei ole, ei saanud kaebuse esitanud lepinguline esindaja mingil moel teada, et saadetud protsessidokument ei ole kohtu poolt vastu võetud. Seega oleks kaebuse saatja pidanud

veendumaks, et tema poolt saadetud dokument on ka tegelikult kohtuni jõudnud, tegema kohtule vastavad järelepäringud. Antud juhul määruskaebuse saatmisega kohtule elektooniliselt, kontrollimata ja saamata kinnitust selle kohta, kas määruskaebus ka kohtusse jõudnud on, ei ole M OÜ esindaja teinud kindlasti mitte kõik endast oleneva, et kindlustada määruskaebuse õigeaegselt kohtuni jõudmist. Seega ei ole maakohtule menetlustähtaja jooksul määruskaebust esitatud. Ringkonnakohus leiab, et mõjuvaks põhjuseks menetlustähtaja möödalaskmisel ei saa olla ka M OÜ esindaja hilisem töölähetus, mis algas alles 4. jaanuarist 2007.a. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid ei kinnita mõjuva põhjuse olemasolu, mille tõttu ei saanud järgida määruskaebuse esitamise tähtaega. Menetlusosalised peavad tulenevalt TsMS § 200 lõikest 1 kasutama oma menetlusõigusi heauskselt, mis hõlmab ka kohustust näidata üles menetletavas asjas piisavat hoolsust. TsMS § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigeaegselt tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha. Seega leiab ringkonnakohus, et M OÜ määruskaebus menetlustähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Urmas Reinola kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.