Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

esitatud täisminutites, kuivõrd kostjale esitatud arvetelt nähtub, et kõnehindu on arvestatud sekundilise täpsusega. Seetõttu jääb hageja oma nõude juurde ja palub hagi rahuldada täies ulatuses. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. AS-i (AS-i õigusjärglane) ja kostja vahel sõlmitud lepingust ning teatisest AS-i ja osaühingu vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagiavaldusest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 6 544,56 krooni, millest põhivõlg moodustab 3 272,28 krooni ja viivised 3 272,28 krooni. Võlgnevuse ja viivise summat, nõude loovutamist ning arvete kättesaamist kostja ei ole vaidlustanud. Kostja on vaidlustanud arved, millest nähtub, et välisriigis on sooritatud rahvusvahelisi kõnesid, põhjendusel, et ta viibis kõnede sooritamise ajal Eestis. Samuti on kostja vaidlustanud arved, kuivõrd on arvamusel, et arvetel on sekundid ümardatud minutiteks. Muus osas ei ole kostja hageja nõuet vaidlustanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kostja väide selle kohta, et ta viibis välisriigist tehtud rahvusvaheliste kõnede sooritamise ajal Eestis, on paljasõnaline ja tõendamata. Samuti nähtub hageja seisukohale lisatud arvetest (t lk-d 32-45), et kõnehindu on teenuse osutaja arvestanud sekundilise täpsusega. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 6 544,56 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 3 272,28 krooni ja viivistest summas 3 272,28 krooni.. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist).

Hageja on tasunud riigilõivu 560 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on kandnud kulutusi ka õigusabi eest, mis arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub väljamõistmisele summas 196,34 krooni (3% hagihinnast). Kokku kuulub kostjalt kohtukuludena väljamõistmisele 756,34 krooni.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.