Muud › Muud hagiasjad

põhjendatust ja asjaolusid selgeks tegemata ning varjas kohtu eest talle teadaolevaid asjaolusid. Kostja oli korduvalt sunnitud esitama kohtule täiendavaid selgitusi, välja nõudma hagejale teadaolevaid, kuid esitamata tõendeid. Hageja venitas hagist loobumisega olukorras, kus nõude põhjendatus oli kostja poolt esitatud tõendite ja seisukohtade alusel ilmne. kohtuistungile oli kostja kavandanud tunnistajate T.T ja E.P kutsumise ja ütluste andmise vaidlusaluse tehingu sõlmimise asjaolude kohta. Hageja oli sellest eelnevalt enam kui poolteist kuud teadlik, kuid esitas hagist loobumise poolteist päeva enne kohtuistungit. Kostja oli kõik ettevalmistused asja sisulise arutamise lõpuleviimiseks juba teinud ja kandnud seoses sellega täiendavaid õigusabikulusid. Nimetatud asjaolud venitasid menetlust ja muutsid selle kostjale järjepidevalt koormavaks ja kulukamaks. Hageja püüdis kostja hinnangul kohtu käiku mõjutada ka alusetu kriminaalasja algatamise avalduse esitamisega, mille alusel kriminaalmenetlust ei algatatud. esitas hageja P P avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks OÜ (pankrotis) juhatuse liikmete TT ja EP suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks. Asjaolud, mida hageja esitas kohtule ja uurimisasutusele kuriteona viitavana, olid esitatud moonutatult ja asjaoludest ebaõiget ettekujutust luues. Hageja esitas fakte valikuliselt ja teadlikult kohut ning uurimisorganeid eksitavalt. Põhja Politseiprefektuuri teatest kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta tuleneb, et esitatud avalduse alusel ei ole kriminaalmenetlust võimalik alustada, sest puudub kriminaalmenetluse alus. Kostja arvates olid hageja väited OÜ (pankrotis) juhatuse liikmete kuritegelikust käitumisest kantud üksnes hageja pahatahtlikust soovist tsiviilasja menetlust venitada ja kostjale survet avaldada. Harju Maakohtule esitatud taotluses palus hageja peatada tsiviilasja menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 alusel kuni hageja poolt . P P esitatud avalduse alusel alustatud kriminaalmenetluses tehtava lahendi jõustumiseni. Kostja arvates pidi hageja juba vastava avalduse ja taotluse esitamisel olema teadlik sellest, et kriminaalmenetluse seadustikust tulenevalt ei too avalduse esitamine kriminaalmenetluse alustamiseks automaatselt kaasa menetluse algatamist ning, et diskretsiooniotsuse tegemiseks menetluse peatamise osas peab TsMS § 356 lg-st 1 tulenevalt teine menetlus olema kohtumenetluse staadiumis. Hageja on käesoleva tsiviilasja menetluse kestel jätnud teadlikult esitamata dokumendid, mille olemasolust oli hageja teadlik. Hageja esitatud väide, et OÜ osanik RK ei olnud teadlik kinnistu võõrandamisest ega selle tehingu tingimustest, oli ebaõige ja vastuolus hagejale endale teadaolevate asjaolude ja tõenditega. vastuse lisana esitas kostja kohtule Maa-arhiivist tellitud ärakirja OÜ osanike otsusest, millest nähtuvalt osales otsuse tegemisel seoses kinnistu võõrandamisega muuhulgas osanik R. K , kes on vastavale otsusele ka oma allkirja andnud. Kostja arvates esitas hageja sellega menetluse kestel kohtule ja uurimisorganitele eksitavaid väiteid ja kasutas oma õigusi pahauskselt varjates talle teadaolevaid asjaolusid. Kostja käsitleb hageja tegevust kui soovi ja eesmärki surve avaldamise kaudu kostjalt alusetult raha välja pressida, mis ei ole kooskõlas tsiviilõiguste teostamise hea tavaga. See omakorda tingis menetluse venimise ning kostja õigusabikulude suurenemise. Kostja väitel ei ole hageja tegevus tsiviilasja menetluse kestel kooskõlas TsMS §-s 2 ning § 200 lg 1 ja 2 sätestatud nõuetega menetluse läbiviimiseks mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega ning oma õigusi mitte kuritarvitades ega kohut eksitades.

Kostja on käesoleva tsiviilasja menetluse kestel kandnud õigusabikulusid summas 203 470,60 krooni. Harju Maakohtu kohtumääruse kohaselt on hageja maksnud Harju Maakohtu tagatiste kontole eksperditasu 4 500 krooni asuva kinnistu turuväärtuse kindlaksmääramiseks Kostja on kandnud menetluskulud tsiviilasjas nr 2-05-15081 kokku summas 207 970,60 krooni. Hageja palub välja mõista hagejalt kostja kasuks kostja poolt kantud menetluskulud 207 970,60 krooni. Hageja teatas , et ei nõustu kohtukulude suurusega, kuivõrd need on ilmselgelt ebamõistlikult suured. Hageja leiab, et käesoleva tsiviilasja asjaolusid, asja mahtu ja keerukust ning senist praktikat analoogilistes asjades arvestades ei ole käesolevas asjas põhjendatud õigusabi kulud suuremas ulatuses kui 30 h õigusabi eest. Kohus leidis: Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine avalikku huvi. TsMS § 429 lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus teatas kostjale hagist loobumise avalduse esitamisest. Kostja oli hagist loobumisega nõus. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 61 lg 1 p-st 1 ja § 62 lg-st 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis). Poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus TsMS § 61 lg 1 p 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) kohaselt teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kui hageja hagist loobub, ei pea kostja TsMS § 62 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) kohaselt hagejale kohtukulusid hüvitama. Kohus võib kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud. Hageja hagist loobumise avaldusest ei tulene TsMS § 62 lg-s 1 nimetatud asjaolu, seega leiab kohus, et kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks tuleb põhjendatud osas rahuldada. Kostja esindaja esitatud õigusabi arvetest nähtub, et kostja on kandnud õigusabi kulusid 203 470,60 krooni. Eksperditasu 4 500 krooni ei saa aga lugeda kostja menetluskuluks, kuivõrd eksperditasu on tasunud hageja esindaja. 04.04.2007 ei toimunud kohtuistungit. Seega puudub alus arvest tuleneva menetluskulu 7h x 1 700 x 18%=14 042 krooni väljanõudmiseks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt ei ole käesolevas asjas põhjendatud õigusabi kulud suuremas ulatuses kui 30 h õigusabi eest, s.o 30 x 1 700 x 18% = 60 180 krooni. Hagejalt kuulub väljamõistmisele menetluskulu 60 180 krooni kostja kasuks.

Viivi Villemson

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.