Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Võlausaldaja Capital Inkasso OÜ esitas 21.04.2017 kohtule avalduse Xxxx pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 13 618,20 eurot. Võlgnevus on võlgniku poolt käesoleva ajani tasumata. 15.05.2017.a. toimunud korraldaval kohtuistungil jäi võlausaldaja nõude juurde. Võlgnik istungile ei ilmunud, vastuväidet ei esitanud. Kohus kohustas võlausaldajat tasuma hiljemalt 17.05.2017 pankrotimenetluskulude katteks kohtu deposiiti 1500 eurot. Võlausaldaja tasus 15.05.2017 nõutud summa. Kohus määras 17.05.2017 ajutiseks pankrotihalduriks Raivo Piirla. Ajutise pankrotihalduri aruanne 01.06.2017 esitas Raivo Piirla kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 45 948,43 eurot ning võlgnikul vara, mida saaks pankrotivara hulka arvata, puudub. Võlgnik on äriühingutes Xxxx OÜ (xxxx) ja xxxxOÜ (xxxx, pankrotis) juhatuse liige. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgnik ise võlgnevust avaldaja ees ei tunnista. Samas toob haldur esile, et võlgniku suhtes on algatatud 4 täitemenetlust, milles nõuded ületavad 40 000 eurot ning avaldaja nõue põhineb jõustunud kohtuotsusel (tsiviilasi nr 2-14-434), siis võib asuda seisukohale, et esinevad makseraskused ning võlgnik pole esitanud tõendeid, et ta oleks suuteline tekkinud kohustusi täitma. Makseraskused on tekkinud juba 29.08.2014. Lisaks täpsustab haldur, et võlgnik on ise selgitanud võlgnevuste tekkimist ebapiisava sissetulekuga. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega ka raske juhtimisviga (PankrS § 28). Ajutine haldur on seisukohal, et avaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning oma nõude olemasolu (jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-14-434). Võlgnik pole sealjuures esitanud ühtki tõendit, mis tõendaks maksejõulisust või piisava vara olemasolu kohustuste katteks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid, kuid on 05.06.2017 kohtuistungil avaldanud, et võlausaldaja ettemaksu arvelt saab katta pankrotihalduri tasu ja kulud. Ajutine haldur teeb eeltoodust tulenevalt ettepaneku

kuulutada välja Xxxx pankrot. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ning vastuväiteid ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele ei esitanud. Võlgnik vastuväiteid ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele ei esitanud. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata Xxxx pankrotihaldurina. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Xxxx pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Raivo Piirla, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur on leidnud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 45 948,43 eurot ning vara, millele saaks sissenõuet pöörata, puudub. Võlgnik pole esitanud ühtki tõendit, mis tõendaks piisava vara või sissetuleku olemasolu, mille arvelt oleks võimalik tekkinud kohustusi täita. Lisaks on võlgniku suhtes käimas 4 täitemenetlust, milles nõuete suurus ületab 40 000 eurot. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Sama sätte lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 järgi kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutine haldur on 05.06.2017 kohtuistungil avaldanud, et palub pankrotihalduri tasu ja kulud välja mõista võlausaldaja poolt 15.05.2017 tasutud deposiidi arvelt. Pärast ajutise halduri tasu ja kulude maha arvamist jääb deposiiti veel summa 642,80 eurot. Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et pankrotimenetluse kulude katteks on olemas vahendid ja seetõttu esineb alus pankroti välja kuulutamiseks. Kohus kuulutab Xxxx pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 39 lg 1 järgi edastab kohus käesoleva määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale asjakohase märkuse tegemiseks. Võlgnik on äriühingutes Xxxx OÜ (xxxx) ja xxxxOÜ (xxxx, pankrotis) juhatuse liige ning xxxx OÜ-s (xxxx) osanik, milles osalus on arestitud täitemenetluste raames. PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku

vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine haldur on 01.06.2017 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 7 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 93 eurot, millele lisandub käibemaks ja palub määrata ajutise halduri tasuks 781,20 eurot (sh käibemaks) ja vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 76 eurot (sh käibemaks), kõik kokku 857,20 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja kulud on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulude arvestusele vastu vaielnud. Ajutine haldur palub välja maksta tasu ja kulutused võlausaldaja poolt 15.05.2017 tasutud deposiidi arvelt Õigusbüroo Edikte osaühing (registrikood 10523526) arvelduskontole nr EE271010002051978001. Eeltoodu alusel mõistab kohus välja ajutise halduri tasu ja kulutused kokku summas 857,20 eurot (sh käibemaks) 15.05.2017 tasutud deposiidi arvelt Õigusbüroo Edikte osaühing (registrikood 10523526) arvelduskontole nr EE271010002051978001. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.