AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal) kaudu avaldus N R vastu kahju hüvitamise nõudes nende Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829) kaudu; Avaldaja lepinguline esindaja: A L (e-post xxx); Puudutatud isik: N R (isikukood xxx); Puudutatud isiku lepinguline esindaja: J S (e-post: xxx). 07.06.2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) avaldus N R vastu kahju hüvitamise nõudes osaliselt.
2.Välja mõista puudutatud isikult N Rlt avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks kahjuhüvitis summas 196,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 54,29 eurot.
3.Jätta rahuldamata AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) avaldus kahjuhüvitise 588 eurot ja sellelt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise ja põhinõudelt arvestatava edasiulatuva viivise väljamõistmiseks.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kanda. 4.2 Välja mõista avaldajalt AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) puudutatud isiku N R kasuks välja menetluskulud 400 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1.Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) esitas 16.06.2020 Harju Maakohtule avalduse N R vastu kahju hüvitamise nõudes. Avalduse
2-20-8765 kohaselt avaldaja on kindlustusandja üldõigusjärglane, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxx. Kindlustusvõtjaks on J Z. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 63 eurot. 17.09.2012 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus septembris 2012 xxx korteris veekahju. Teate kohaselt uputus toimus ülemiste naabrite poolt korterist nr 3xxx5 (vannituba, koridor, köök). xxx korteriühistu juhatuse selgituse kohaselt sai veekahju alguse korterist nr xxx, nimelt purunes pesumasina külma vee voolik. Avaldaja esindaja xxx OÜ vaatas 20.09.2012 kahjustada saanud nr xxx üle ning koostas vara ülevaatuse akti. Akti kohaselt on kahjustada saanud köögi lagi ning esikus olev ripplagi. Korteri kordusülevaatusel tuvastas xxx OÜ, et kahjustatud on ka koridori põrand. Korteri nr xxx xxx OÜ tegi lagede remondiks hinnapakkumise summas 312 eurot ning esiku põranda remondiks summas 588 eurot. Hinnapakkumiste summa on 900 eurot (312+588). xxxp OÜ remontis korteri nr xxx kahjustused ja esitas avaldajale remondiarved summas 196,20 eurot ning summas 588 eurot. Omavastutus jäi kindlustusvõtja kanda. Avaldaja hüvitas kahju summas 196,20 eurot ja 588 eurot. Kokku hüvitas avaldaja 784,20 eurot (196,20+588).
2.Puudutatud isik on korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 07.02.2013 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada 14 päeva jooksul kirja saamisest. Puudutatud isik vastas avaldajale, et ta ei näe põhjust kahju hüvitamiseks. Puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud. Avaldaja hinnangul on puudutatud isik rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustust. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuna puudutatud isiku korteriomandi reaalosa (veevoolik) purunes, siis järelikult ei olnud korteriomandi reaalosa korras. Lisaks iseenda käitumisele vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut. Avaldaja nõuab puudutatud isikult 784,20 euro (kahju) hüvitamist. Avaldaja hinnangul muutus kahjunõue sissnõutavaks hiljemalt kuu aja jooksul pärast kahjunõude esitamist, st 08.03.2013. Avaldaja nõuab viivist põhinõudelt alates 01.01.2017 kuni 16.06.2020 summas 217 eurot ning edasiulatuvalt alates 17.06.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
3.Avaldaja 12.02.2021 seisukoha kohaselt kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Nii kaasomanike kui ka korteriomanike vahelistele kahju hüvitamise nõuetele kohaldub analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise. Deliktilise nõude saaks esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus. Käesolevas vaidluses ei ole kahjunõue seotud ei kehavigastuste tekitamise ega ka surma põhjustamisega. Poolte vahel puudub vaidlus, et kahju toimus 2012 septembris. Seega kuulub kohaldamisele kahju tekkimise ajal kehtinud korteriomandiseadus ja asjaõigusseadus. Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma 2
2-20-8765 üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. Avaldaja on kohtule esitatud avalduses õiguslikult põhjendanud, milles tema hinnangul API rikkumine seisnes. Puudutatud isiku korteris purunes pesumasina voolik, mille korras hoidmise kohustus on puudutatud isikul. Kuna rikutud kohustuse kaitse eesmärk hõlmab ka kohustust mitte kahjustada teist korteriomanikku (kaasomanikku), siis järelikult korteriomanike vaheline kahju hüvitamise nõue põhineb antud juhul seadusjärgsel võlasuhtel.
4.Avaldaja on hüvitanud kahju summas 784,20 eurot. Järelikult on nõue summas 784,20 eurot läinud VÕS § 492 lg 1 alusel üle avaldajale (kindlustusandjale). Nõude üleminekul nõude olemus ja sisu ei muutu. Avaldaja hinnangul kuulub kohaldamisele TsÜS § 149, mille kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle sissenõutavaks muutumisest. Avaldaja esitas puudutatud isikule 07.02.2013 tagasinõude ja andis talle mõistliku tähtaja (rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada 14 päeva jooksul pärast kirja saamist. VÕS § 82 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks hiljemalt 07.03.2013 (07.02.2013+30 päeva). Aegumine algab alates järgmisest päevast, mis järgnes kohustuse täitmise tähtpäevale (Riigikohtu 02.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13 p-d 29, 33). Kuna aegumine algas 07.03.2013, siis avalduse esitamise päeval 16.06.2020 ei olnud aegumise algusest veel kümme aastat möödunud, järelikult ei ole ka nõue aegunud.
5.Samuti ei ole aegunud avaldaja viiviste nõue. TsÜS § 154 lg 1: „Korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks“. Kuna võlgnikul tekib kohustus tasuda viivist iga tasumisega viivitatud päeva eest, siis on tegu korduva kohustusega (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-95-08, p 12). Avaldaja palub puudutatud isikult mõista välja viivis põhinõudelt alates 01.01.2017 kuni 16.06.2020 summas 217 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 17.06.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Viivis alates 01.01.2017 ei ole aegunud (2017.a viivised oleks aegunud kõige varem 31.12.2020).
6.Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku väitega, et avaldaja ei ole tõendanud, et veeleke sai alguse korterist 35. Avaldaja on avalduses esile toodud asjaolusid tõendanud ning on avalduses esitatud asjaolud sidunud tõenditega. Veeleket enda korterist on kohtule tunnistanud ka puudutatud isik ise oma 23.09 kohtule saadetud e-kirjas. Põranda kahjustamine on fikseeritud korteri nr 31 kordusülevaatusel. xxx OÜ poolsel ülevaatusel jäi tuvastamata üürniku poolt ette näitamata kahju – esiku põrandal. Kui omanik oli reisilt tagasi saabunud, vaatas ta remonttööd üle ja edastas sellekohase päringu RSA-le. Kahjustada saanud koht asus kohakuti kohaga, kus esiku ripplagi kõige rohkem kahjustada oli saanud. Laudparkett on kahjustada saanud (tõmmanud mustaks niiskusest) – põrand jookseb ühtses osas esikust magamistoa ukseni välja (8,5m2). Samuti on avaldusele lisatud fotodelt näha, et laudparkettpõrand on saanud kahjustada. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et lisaks tema poolt põhjustatud veekahjule oleks kuu aja jooksul toimunud veel mõni veekahju. Esiku põranda remondiks tegi xxx OÜ summas 588 eurot. Avaldaja on tõendanud, et esiku laudparkettpõrand on saanud kahjustada. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. API ei ole 3
2-20-8765 tõendanud ega põhistanud, et põranda remondiks kulunud summa 588 eurot oleks ebamõistlik. Avaldajale jääb arusaamatuks, mis tähtsust omavad antud asja lahendamisel laminaatparketi hinnad. Laudparkett ja laminaatparkett ei ole sünonüümid. Samuti ei peegelda ehitusmaterjali hind kuidagi asja parandamise kulu. Puudutatud isiku väide, et kahjustada saanud korteris oli parkett vana ja vägagi kulunud, on paljasõnalina ning tõendamata. Avaldusel lisatud fotodelt on näha, et esikus on parketi peal vaipkate, mistõttu parkett vaipkatte praktiliselt all ei kulu.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
7.Puudutatud isiku 16.10.2020 vastuse kohaselt avaldaja ei ole tõendanud, et 14.09.2012.a. oleks toimunud puudutatud isiku korteriomandi reaalosa piires veeleke. Avaldaja poolt esitatud korteriühistu akt ei ole koostatud 14.09.2012 toimunud veekahju kohta ja selles ei ole fikseeritud olukord puudutatud isiku korteriomandi reaalosa piires 14.09.2012 ega veekahju toimumine 14.09.2012. Puuduvad tõendid, et puudutatud isiku korteriomandi reaalosa piirest tekkis 14.09.2012 alumisele korterile veekahju.
8.Väidetav veekahju toimus 14.09.2012, nõue on aga esitatud kohtule 16.06.2020 ehk sisuliselt 8 aastat hiljem. Kuigi Riigikohus on leidnud, et korteriomanike vahel on eriline seadusjärgne võlasuhe ning selle rikkumisel ei ole hüvitisnõude aluseks deliktiõigus, ei ole Riigikohus andnud seisukohta sellele, millist aegumistähtaega sellisele kuntslikult konstrueeritud võlasuhtele kohaldatakse. Ka ei ole sellise erilise seadusejärgse võlasuhte rikkumisest tekkinud kahjuhüvitise aegumise osas selget aegumistähtaeg märgitud, mistõttu analoogia korras tuleb kohaldada puudutatud isiku arvates TsÜS § 150 lg 1 sätestatud aegumistähtaega. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Puuduvad mistahes põhjendused, miks lepingust tuleneva kahju kui ka deliktilise kahju puhul on nõude aegumise tähtaeg 3 aastat, kuid erilise seadusejärgse võlasuhte rikkumisega tekitatud kahju puhul peaks see olema pikem. Sisuliselt vastab puudutatud isiku väidetav käitumine õigusvastasele tegevusele VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel - kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Puudutatud isikule etteheidetav tegu on KOS § 11 tuleneva kohustuse rikkumine ehk puudutatud isikule heidetakse ette seadusest tuleneva kohustuse rikkumist. Ei ole välistatud, et antud kaasuse kontekstis peab Riigikohus vajalikuks ka muuta/täpsustada oma senist praktikat. Seega on avaldaja nõue aegunud ja puudutatud isik palub nõude suhtes kohaldada aegumist.
9.Juhul, kui kohus leiab, et avaldaja nõue ei ole aegunud, siis palub puudutatud isik jätta temalt kahju välja mõistmata VÕS § 6 lg 1 ja 2 alusel. Avaldaja on viivitanud puudutatud isiku vastu nõude esitamisega praktiliselt 8 aastat. Tegemist on objektiivselt väga pika ajaga. Ühtegi takistust (näiteks ei ole teada väidetava kahju tekitaja elukoht, kontaktandmed, kahju tekitaja pärijad vms) oma nõude maksmapanekuks avaldajal varasemalt ei olnud. Avaldaja on oma käitumisega pika aja jooksul andnud selge signaali, et ta on loobunud peale puudutatud isikult vastuväite saamist nõude maksmapanekust. Ilmselt on seda ka kindlustusandja poolt algselt tehtud, miks muidu nõuet varem ei esitatud, kuid hiljem on teadmata põhjustel selline seisukoht ümber kujundatud ja nõue kohtusse siiski esitatud. Riigikohus on korduvalt viidanud, et aegumistähtaja jooksul nõude maksmapanekut saab pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel (vt nt Riigikohtu 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-14, p 11 ja seal viidatud varasemad lahendid). Viidatud otsuses on ka leitud, et eelkõige peaks selliseks erandlikuks asjaoluks olema võlausaldaja vastuoluline 4
2-20-8765 käitumine, mis jätab võlgnikule mulje, et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud. Kui professionaalne kindlustusandja ootab peale puudutatud isikult vastuväite saamist kahjunõude esitamisega praktiliselt kaheksa aastat, annab ta sellega puudutatud isikule selge signaali, et ta on loobunud nõude sissenõudmisest. Selliselt ei pruugi avaldaja käitumine nõude esitamisel ja sellest pikka aega teavitamata jätmisel vastata mõistliku isiku käitumisele, arvestades ka seda, et avaldaja pidi eelduslikult olema teadlik sellest, et mida rohkem aega möödub kahjujuhtumist, seda keerulisemaks muutub puudutatud isikul oma seisukohtade ja vastuväidete tõendamine, kuna võimalike asjaosaliste ja tunnistajatel ununevad olulised asjaolud sündmuse kohta ning ka dokumentaalsete tõendite hankimine on piiratud (kuna isikud ei hoia niikaua alles dokumente).
10.Avalduse lisaks 9 on kahjukäsitluse poolt kahjustada saanud korteriomandi ülevaatuse akt, milles on märgitud, et kahjustada on saanud köögi lagi ja esikus olev ripplagi. Põranda kahjustusi 20.09.2012 kahjukäsitluse poolt tehtud ülevaatusel ei tuvastatud. Nimetatut kinnitab ka avalduse lisaks 10 olev kahjukäsitluse kokkuvõte, mille punktis 6 on märgitud, et ülevaatusel jäi tuvastamata ja ette näitamata esiku põranda kahjustused. Esiku põranda väidetavate kahjustuste kohta on fotod tehtud ja edastatud üks kuu hiljem ja alles peale lae remondi teostamist ja puuduvad mistahes tõendid, et antud kahjustused oleksid seotud kindlustusandja poolt viidatud veekahjuga, mitte ei ole tekkinud esikupõranda pikaajalise kasutamise tulemusena või mõnel muul põhjusel, mille eest puudtatud isik ei vastuta. Avalduse lisaks olevate fotode põhjal, mis on tehtud enam kui 1 kuu peale väidetavat veekahju, ei saa järeldada, et tegemist on üldse veekahju tagajärgedega või et tegemist on kahjustustega, mis on põhjustatud vee läbijooksust just puudutatud isiku korteriomandi reaalosa piiridest. Kokkuvõttes on tõendamata nii põranda kahjustused kui ka see, et põrand on saanud kahjustada puudutatud isiku korteriomandi reaalosas väidetavalt toimunud veelekkest.
11.Isegi kui puudutatud isiku korteriomandi reaalosa piiridest oleks tekkinud vee läbijooks alumisse korterisse, siis lae osas ei ole alumise korteri omanikul võimalik võtta tarvitusele abinõusid kahju vältimiseks. Küll aga saab seda teha põranda osas. Läbijooksu puhul saab mõistlikult oodata, et isik, kelle korteris läbijooks toimub, võtab tarvitusele abinõud kahju ärahoidmiseks ja vähendamiseks. Näiteks saab panna läbijooksu alla anuma(d), et vältida vee sattumine põrandasse, asuda põrandat koheselt kuivatama vms. Kui seda ei ole tehtud, on korteriomanik ise süüdi kahju tekkimises ning tuleks kohaldada VÕS § 139 lg 1 ja 2 sätestatu kohaselt vähendada kahjuhüvitist põrandaga seotud kahju osas 588 euro võrra. Lisaks ei täida täiesti uue ja kallihinnalise parketi paigaldamine korterisse kahju hüvitamise eesmärki, milleks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud juhul, kui kahju ei oleks tekkinud. Korteriomandi parkett oli fotode põhjal järeldades vana ja vägagi kulunud ning selle asendamine kallihinnalise uue parketiga ei täida kahju hüvitamise eesmärki vaid rikastab põhjendamatult korteriomanikku.
12.Puudutatud isiku 25.02.2025 seisukoha kohaselt avalduses on väidetud, et toimus kordusülevaatus. Tegelikkuses ühtegi kordusülevaatust ei ole toimunud ja avaldaja ei ole tõendanud kordusülevaatuse toimumist. Seega on põranda kahjustused ülevaatuse käigus tuvastamata. Esmakordselt mainitakse põranda kahjustusi kahjukäsitluse 25.10.2012 kokkuvõttes. Nimetatud dokumendist ei nähtu samuti kordusülevaatuse toimumine. Küll aga nähtub asjaolu, et 20.09.2012 põranda kahjustusi ei tuvastatud ning lähtutud on peale lae remonttööde teostamist korteriomaniku poolt avaldatust ja edastatud fotodest. Avaldaja esitatud fotodelt ei ole võimalik tuvastada veekahjustuste jälgi. Küll aga on tuvastatavad pikaajalisest kulumisest tingitud jäljed. 5
2-20-8765
13.Puudutatud isik märgib, et tal ei ole vastuväiteid köögi ja esiku lae remontoode osas maksumusega 312 eurot, millest avaldaja nõuab 196,20 euro hüvitamist. Küll aga ei nõustu puudutatud isik sellega, et põranda väidetavate kahjustuste kõrvaldamise kulu oli 588 eurot. Esmalt on oluline tuvastad kahjustad saanud põranda pindala. Ülevaatuse aktis on märgitud esiku mõõtmeteks 2,27m * 1,92m, mis kokku teeb 4,35 m2. Seega on kahjukäsitluse kokkuvõttes märgitud pindala 8,5 m2 ja hinnapakkumises toodu pindala 9 m2 on mõlemad selgelt põhjendamatud ja vastuolus 20.09.2012 ülevaatusel tuvastatud asjaoluga. Kahjustada saanud põranda pindala määramisel palub puudutatud isik lähtuda ülevaatuse aktis tuvastatud pindalast 4,35 m2. Teiseks on laudparketi vahetuse ühikuhinnaks märgitud 35 eurot, millest 20 eurot on parketi maksumus ja 15 eurot seega töö. Puudutatud isik leiab, et selline töö ühikuhind oli 2012 aastal selgelt ebamõistlik. Käesoleval ajal s.o. enam, kui 10 aastat hiljem on parketipaigalduse töö maksumuseks 7 eurot/m2. 2017 aastal oli selline töö saada hinnaga 3 eurot/m2. Puudutatud isik on seisukohal, et ka aastal 2012 ei olnud sellise töö maksumus enam, kui 2017 aastal ehk sellise töö maksumus oli 3 eurot/m2. Seega põhjendatud ühikuhind saaks olla 23 eurot/ m2 (parkett 20 ja töö 3). Parketi vahetuse mõistlikuks kuluks saaks seega pidada 2012 aastal 100,05 eurot (23 eurot *4,35 m2), millele lisanduva käibemaksuga oleks kulu kokku 120,06 eurot. Transport ja prügi utiliseerimise kulu koos käibemaksuga on 42 eurot (35+km). Seega põranda vahetuse kulu kokku on põhjendatud summas 162,06 eurot. Põrandaga seotud hinnapakkumine sisaldab ka rida „esikukappide demonteerimine ja monteerimine“. Üheltki fotolt ei nähtu, et esikus oleks kapid. Vastupidi, fotodelt on näha, et esikus kappe pole. Seega on kappide demonteerimise ja monteerimise kulu ei ole põhjendatud. Kui avaldaja nõue ei ole aegunud ja kohus leiab, et puudutatud isiku kohustuse rikkumise tõttu on kahjustada saanud ka korter xxx põrand, siis on avaldaja põhjendatud nõude suurus kokku 358,26 eurot (196,20+162,06).
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus on 22.04.2020. a lahendis tsiviilasjas nr 2-19-19561 p-s 14 selgitanud, et asja menetluse liiki ei mõjuta asjaolu, et hagita menetluses esitatava nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni.
15.Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kohus loeb esitatud tõenditega tuvastatuks, et avaldaja on üldõigusjärglane, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx (dtl 21-35).
16.Kohtule esitatud kahjuteatelt nähtub, et 14.09.2012 toimus korteris xxx veekahju (dtl 36, tõlge dtl 70). Korteriühistu esimehe 13.09.2012 selgituskirja kohaselt 13.09.2012 kell 16.20 korteris aadressil xxx purunes pesumasina külma vee voolik. Avarii tulemusena oli üle ujutatud korter xxx. Korteris xxx oli näha vee jooksmine vannitoas ja koridoris. Vee jäljed olid lagedel, seintel ja põrandal. Korteriomaniku esindaja poolt tehti fotosid (dtl 37, tõlge dtl 70). Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et puudutatud isik oli 2012 septembrikuu seisuga korteriomandi xxx omanik (dtl 14-15). 6
2-20-8765
17.Puudutatud isiku vastuväite kohaselt pole avaldaja tõendanud, et 14.09.2012 oleks toimunud puudutatud isiku korteriomandi reaalosa piires veeleke. Avaldaja poolt esitatud korteriühistu akt ei ole koostatud 14.09.2012 toimunud veekahju kohta ja selles ei ole fikseeritud olukord puudutatud isiku korteriomandi reaalosa piires 14.09.2012 ega veekahju toimumine 14.09.2012. Puuduvad tõendid, et puudutatud isiku korteriomandi reaalosa piirest tekkis 14.09.2012 alumisele korterile veekahju. Kohtu hinnangul on avaldaja tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isiku korterist nr xxx. Kohtule esitatud kahjuteate kohaselt 14.09.2012 oli korter nr xxx üle ujutatud. Sama teate kohaselt kahju saanud korteri nr xxxx omanik viibis töölähetuses ning kahjuteate esitanud isik (omaniku poolt volitatud) kahju saanud korteris ise ei ela, mistõttu palus korteri ülevaatamise temaga eelnevalt kokku leppida (dtl 36). Eelnevast kahjuteatest saab järeldada, et puudutatud isikule kuuluvas korteris veelekke toimumise hetkel kahju saanud korteris keegi sees ei viibinud. Samuti ei saa eeldada, et kahju saanud korteri omaniku esindaja oleks teadlik kõikidest kahju põhjustanud sündmuse asjaoludest, sh kas veeleke toimus 14.09.2012, mil kahjustatud korteris üleujutus avastati, või päev enne, st 13.09.2012. Kahju saanud korteri omaniku/tema esindaja võimalikud ebatäpsused kahju põhjustanud sündmuse toimumise kohta korteris nr xxx ei välistaks ega piiraks puudutatud isiku vastutust tekkinud kahju eest.
18.Kohus selgitas puudutatud isikule 10.02.2025 määruses, et avalduse kohaselt sai veekahju alguse puudutatud isiku korterist, kus purunes pesumasina veevoolik. Sellekohase väite tõendamiseks on kohtule esitatud xxx korteriühistu esimehe selgituskiri. Juhul kui korteriühistu esimehe poolt allkirjastatud selgituskirjas kajastatud veelekke asjaolud ei vasta tegelikkusele, siis peab puudutatud isik esitama kohtule selged vastuväited (puudutatud isiku nägemus veelekke põhjuste kohta) ja vastuväiteid kinnitavad tõendid. Puudutatud isik ei ole veekahju toimumise põhjuste kohta mistahes selgitusi ega neid kinnitavaid tõendeid esitanud.
19.Korteriühistu esimehe 13.09.2012 selgituskirja kohaselt 13.09.2012 kell 16.20 korteris aadressil xxx purunes pesumasina külma vee voolik. Avarii tulemusena oli üle ujutatud korter xxx (dtl 37, tõlge dtl 70). Eelnimetatud dokumentaalse tõendiga loeb kohus tõendatuks veelekke tekkimise aeg 13.09.2012, koht (korter nr 35) ja põhjus (pesumasina külma vee vooliku purunemine). Ka puudutatud isiku enda väited kahju põhjustanud sündmuse kohta on vastuolulised. Puudutatud isik saatis 23.09.2020 kohtule e-kirja, milles tõi välja, et see ebameeldiv juhtum, s.t veeleke, toimus 8 aastat tagasi aastal 2012 (dtl 82). Eelnevast järeldab kohus, et puudutatud isik ei vaidlusta kahju tekitanud sündmuse toimumist (veeleket), vaid selle toimumise kuupäeva. Kohus tuvastas eelnevalt, et korteriühistu esimehe selgituskirjast nähtub, et veeleke korteris nr xxx leidis aset 13.09.2012 (dtl 37). Avaldaja esitas pildid korteri nr xxx veekahjustuste kohta, mis on tehtud 20.09.2012 (dtl 38-46, 62, 64, 65, 67). Veekahjustuste tekkimine korterile nr xxx on nähtav ka vara ülevaatuse aktist, mis kannab kuupäeva 20.09.2012 (dtl 3-4). Kuivõrd puudutatud isik ei ole väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et perioodil 13.09-20.09.2012 oleks toimunud muu kahjujuhtum, mille tagajärjel oleksid korteris nr xxx veekahjustused tekkinud, ning kohtule esitatud tõendid kogumis koostoimes puudutatud isiku enda selgitusega kahjujuhtumi toimumise kohta aastal 2012 võimaldavad asuda seisukohale, et korterile xxx kahju tekitanud asjaolu (veeleke) on lähtunud korteri xxx reaalosa piirest.
20.Kuivõrd kahjujuhtum toimus 13.09.2012, siis kuulub puudutatud isiku kohustuste hindamisele kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud korteriomandiseadus (KOS). KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab 7
2-20-8765 omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samasugune kohustus on korteriomanikul ka kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 lg 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-st 5 tulenevalt. Kahju hüvitamise nõude eelduseks VÕS § 115 lg 1 alusel on see, et rikkumine ei oleks vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestas, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Puudutatud isik ei ole menetluses tõendanud, et veevooliku purunemine ei olnud välditav, st rikkumine oleks olnud vabandatav. Puudutatud isikul oli kohustus hoida veetorustik korras ja tagada, et ei tekiks veekahju.
21.Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 13.02.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23; Riigikohtu 13.02.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
22.Riigikohtu 11.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Seetõttu leiab kohus, et puudutatud isikule kuuluva korteris aset leidnud veelekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Korteriomani omanikul on mõistlikult võimalik ette näha, et tema korterist alguse saanud veeleke võib tungida gravitatsiooni mõjul läbi maja konstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3). Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks põhjusliku seose olemasolu puudutatud isiku poolse kohustuse rikkumise ja kindlustatud korteri omanikule tekkinud kahju (läbi maja konstruktsioonide voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel (VÕS § 127 lg 4). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isiku omandisse kuuluvast korterist nr 35. Kui puudutatud isik ei oleks oma hoolsuskohustust rikkunud, siis ei oleks kahju tekkinud. Seega on puudutatud isik oma KOS § 11 lg-st 1 tulenevat kohustust rikkunud ja vastutab kohustuse rikkumise eest.
23.Puudutatud isik esitas kohtule vastuväite, mille kohaselt on tema vastu esitatud kahju hüvitamise nõue aegunud. Kohus nõustub avaldajaga, et nõue aegunud ei ole. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-24-7576 01.10.2024 kohtumääruses selgitanud, et tulenevalt Riigikohtu praktikast korteriomanike ühisusest tuleneb seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Varasemalt kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 10 lg-st 1, § 11 lg 1 p-dest 1 ja 2, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (samuti AÕS § 72 lg 5 esimesest lausest) tulenesid kohustused hoida korteriomandi reaalosa korras ja hüvitada selle kohustuse rikkumisest tulenevad kahjud. Sarnased kohustused 8
2-20-8765 tulenevad korteriomanikule ka KrtS § 12 lg-st 2, § 30 lg-st 2 ja § 31 lg 1 p-st 1 (RKTKo 14.11.2018, 2-12-24747 p 21). Seega on korteriomanike omavaheline suhe seadusjärgne võlasuhe. Kuna menetlusosaliste vahel on seadusest tulenev võlasuhe ja mitte deliktiline kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev võlasuhe, tuleb nõude aegumisele kohaldada TsÜS § 149 lg-s 1 seadusest tuleneva nõude aegumise kohta sätestatut, mitte TsÜS § 150 lg-t 1, milles on sätestatud kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg. TsÜS § 149 esimese lause kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg üldjuhul kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Uue KrtS jõustumise järel ei ole korteriomanike omavahelise õigussuhte olemus muutunud, st tegemist oli varem ja on ka praegu seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega, mille puhul on kahju hüvitamise nõude aluseks VÕS § 115, mitte VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 (vt nt RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 13jj).
24.TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist (RKTKo 22.11.2018, 2-14-53081, p 18). Asja materjalide kohaselt saatis kindlustusandja puudutatud isikule 07.02.2013 kohtuväliselt kahjunõude ning andis tähtaja kahju hüvitamiseks hiljemalt 14 päeva jooksul pärast kirja saamist (dtl 16-17). Avaldaja esitas kohtule puudutatud isiku vastuse talle kohtueelselt saadetud kahjunõudele, milles puudutatud isik keeldus kahju hüvitamisest (dtl 18). Puudutatud isik on tuginenud väitele, et pärast tema-poolset vastust pole kindlustusandja enam nõudmisi esitanud, millest saab järeldada, et puudutatud isik sai kindlustusandja 07.02.2013 kahjunõude kätte. Avaldusest ega sellele lisatud tõenditest ei nähtu, millal on puudutatud isik kindlustusandja kahjunõude kätte saanud või millal on ta esitanud vastuse, milles keeldub kahju hüvitamisest. Ka siis, kui eeldada, et puudutatud isik sai 07.02.2013 kahjunõude kätte samal päeval, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 21.02.2013 ja sellest päevast algas nõude aegumine. Avaldaja esitas kohtule avalduse 16.06.2020, mistõttu avaldaja nõue aegunud ei ole.
25.Samuti tugineb puudutatud isik vastuväitele, et tema vastu esitatud nõuet tuleb pidada hea usu põhimõtte vastaseks VÕS § 6 lg 1 ja 2 alusel. Puudutatud isiku hinnangul on avaldaja viivitanud puudutatud isiku vastu nõude esitamisega praktiliselt 8 aastat. Tegemist on objektiivselt väga pika ajaga. Ühtegi takistust (näiteks ei ole teada väidetava kahju tekitaja elukoht, kontaktandmed, kahju tekitaja pärijad vms) oma nõude maksmapanekuks avaldajal varasemalt ei olnud. Avaldaja on oma käitumisega pika aja jooksul andnud selge signaali, et ta on loobunud peale puudutatud isikult vastuväite saamist nõude maksmapanekust.
26.TsÜS § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et õiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ning see ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine (Riigikohtu 7. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16; 30. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111- 04, p 25). Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine 9
2-20-8765 tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (Riigikohtu 7. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16). Heas usus käitumine tähendab käitumist, mis on vastav seadusele, ühiskonnas väljakujunenud moraalistandarditele ja mis ei ole ülekohtune, on muuhulgas teise poole huve arvestav (Riigikohtu 17. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-09, p 11; 13. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-09, p 15). Aegumistähtaja kestel saab nõude maksmapanekut lugeda VÕS § 6 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 järgi hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sisse nõudmata jätmisele tuginedes üksnes erandlikel asjaoludel (vt Riigikohtu 17. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-09, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika).
27.Praegusel juhul ei ole esile toodud selliselt asjaolusid, millest võiks järeldada, et avaldaja on kahju hüvitamise nõude esitamisel kuritarvitanud oma õigusi või et tema eesmärgiks on puudutatud isikule kahju tekitamine. Kindlustusandja esitas puudutatud isikule kohtueelse kahjunõude 07.02.2013 ning ei ole saatnud puudutatud isikule teateid, mille järgi oleks oma nõudest loobunud. Seega ei jaga kohus puudutatud isiku arvamust, et põhinõude osas on nõude maksmapanek vastuolus hea usu põhimõttega. Vastupidise arvamuse kohaselt ei oleks aegumistähtaja lõpu poole põhinõude maksmapanek üldse võimalik ning aegumistähtaja regulatsioon oleks sisutühi.
28.VÕS § 128 lg 3 ja § 132 lg 3 alusel kuulub asja kahjustamise korral hüvitamisele varalise kahjuna asja kahjueelsesse olukorda taastamise mõistlikud kulud. Kahju hüvitamiseks peab korter nr 31 seega olema kahjustunud. Kahjuna saab hüvitada korteri nr xxx parandamise mõistlikud kulud. Korteri ülevaatuse aktist ning avaldaja esitatud korteri nr xxx fotodelt nähtub, et korteris nr xxx said veeavarii tagajärjel kahjustada köögi lagi ning esiku ripplagi (dtl 3-4, 38-46, 48-50, 53, 56-58, 62, 64-67). Piltidelt on näha, et köögi lagi ja esiku ripplagi on märgunud. xxx OÜ 05.10.2012 hinnapakkumises nimetatud tööd: köögilae viimistlemine, köögimööbli kinni katmine kilega, esikus moodullae plaatide vahetus ja transport on korteri nr xxx kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud (dtl 8). Kahjustustest tulenevalt on korteri nr 31 senise koosseisu taastamiseks (köögi lae ja esiku ripplae osas) oli vaja teha xxx OÜ 05.10.2012 hinnapakkumises nimetatud tööd ning kanda nendega seotud kulud. xxx OÜ hinnapakkumise järgi oli tööde maksumuseks 260 eurot, millele lisandus käibemaks 52 eurot (dtl 8). Omavastutus 63 eurot jäi kindlustusvõtja (korteri nr 31 omaniku) kanda. Avalduse kohaselt xxx OÜ remontis korteri nr xxx kahjustused ja esitas kindlustusandjale remondiarved summas 196,20 eurot koos käibemaksuga (dtl 10), mille kindlustusandja tasus (dtl 12). Puudutatud isiku seisukoha kohaselt ei ole tal vastuväiteid köögi ja esiku lae remontööde osas maksumusega 312 eurot, millest avaldaja nõuab 196,20 euro hüvitamist. Eelnevat arvestades loeb kohus tuvastatuks, et avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 196,20 eurot (põhinõue), mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
29.Samuti nõuab avaldaja puudutatud isikult regressi korras 588 eurot, mis sai kindlustusandja poolt korteri nr xxx omanikule hüvitatud koridori põranda remondi eest. Avalduse kohaselt korteri kordusülevaatusel tuvastas xxx OÜ, et kahjustatud on ka koridori põrand. Põranda kahjustamine on fikseeritud korteri nr xxx kordusülevaatusel. Avaldaja tõi esile, et xxx OÜ poolsel ülevaatusel jäi tuvastamata üürniku poolt ette näitamata kahju – esiku põrandal. Kui omanik oli reisilt tagasi saabunud, vaatas ta remonttööd üle ja edastas sellekohase päringu kindlustusandjale. Kahjustada saanud koht asus kohakuti kohaga, kus esiku ripplagi kõige rohkem kahjustada oli saanud. Laudparkett on tõmmanud mustaks niiskusest. Avaldaja hinnangul on avaldusele lisatud fotodelt näha, et laudparkettpõrand on
10
2-20-8765 saanud kahjustada. Lisaks tõi avaldaja esile, et puudutatud isik ei ole tõendanud, et lisaks tema poolt põhjustatud veekahjule oleks kuu aja jooksul toimunud veel mõni veekahju.
30.Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt avalduse lisaks 9 on kahjukäsitluse poolt kahjustada saanud korteriomandi ülevaatuse akt, milles on märgitud, et kahjustada on saanud köögi lagi ja esikus olev ripplagi. Põranda kahjustusi 20.09.2012.a. kahjukäsitluse poolt tehtud ülevaatusel ei tuvastatud. Puudutatud isik tõi esile, et nimetatut kinnitab ka avalduse lisaks 10 olev kahjukäsitluse kokkuvõte, mille punktis 6 on märgitud, et ülevaatusel jäi tuvastamata ja ette näitamata esiku põranda kahjustused. Puudutatud isiku vastuväite kohaselt esiku põranda väidetavate kahjustuste kohta on fotod tehtud ja edastatud üks kuu hiljem ja alles peale lae remondi teostamist ja puuduvad mistahes tõendid, et antud kahjustused oleksid seotud kindlustusandja poolt viidatud veekahjuga, mitte ei ole tekkinud esikupõranda pikaajalise kasutamise tulemusena või mõnel muul põhjusel, mille eest puudutatud isik ei vastuta. Avalduse lisaks olevatel fotode põhjal, mis on tehtud enam, kui 1 kuu peale väidetavat veekahju, ei saa puudutatud isiku hinnangul järeldada, et tegemist on üldse veekahju tagajärgedega või et tegemist on kahjustustega, mis on põhjustatud vee läbijooksust just puudutatud isiku korteriomandi reaalosa piiridest.
31.Avaldaja väitel on korteri nr xxx põranda kahjustamine fikseeritud korteri nr xxx kordusülevaatusel. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et korteri nr xxx kordusülevaatuse akti tsiviilasja materjalid ei sisalda. 20.09.2012 väljastatud korteri nr xxx ülevaatuse aktis pole põranda kahjustamist fikseeritud (dtl 3-4). Kahjukäsitluse kokkuvõttest seisuga 25.10.2012 nähtub kohtule, et ülevaatuse käigus tuvastati, et kahjustada on saanud köögi lagi ja ripplae plaadid (dtl 5-7). Sama kokkuvõtte kohaselt xxx OÜ poolsel ülevaatusel jäi tuvastamata RL-il / üürniku poolt ette näitamata kahju – esiku põrandal. Kui omanik oli reisilt tagasi saabunud vaatas ta remonttööd üle ja edastas sellekohase päringu RSA-le. Kahjustada saanud koht asus kohakuti kohaga, kus esiku ripplagi kõige rohkem kahjustada oli saanud (dtl 6). Eelnimetatud kokkuvõttest ei nähtu kohtule, et kindlustusandja või tema esindaja oleks teinud põranda kahjustuste tuvastamiseks korteri nr xxx kordusülevaatust ega väljastanud selle kohta mistahes akti. Kokkuvõttest selgub üheselt, et põranda kahjustuste kohta on kindlustusandjale esitatud päring korteri nr xx omaniku poolt. Kohus leiab, et korteriomaniku päring kindlustusandjale ei tõenda kahju tekkimist korteri põrandale.
32.Samuti on kohtule esitatud tõendina korteri nr xxx põranda pildid (dtl 47, 51, 59, 60, 61, 63). Kohus leiab, et fotode järgi ei ole võimalik tuvastada kahju tekkimist, hinnata kahju ulatust ja suurust. Fotodel ei ole märgitud, millal on need tehtud, kelle poolt. Samuti ei ole fotodelt üheselt selge, kas tegemist on põranda kahjustustega, mis tekkisid just nimelt puudutatud isiku korteris toimunud veeavarii tagajärjel, või tegemist on määrdunud/kulunud põrandaga. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et tumedam osa fotodel võib olla ka vaiba vari. Väidetav mustaks tõmmanud põranda osa võib olla ka põletusjälg vmt kahjustus, mis ei ole seotud veelekkega. Ka siis, kui eeldada, et põrand on kahjustatud, siis ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et kahjustused olid tekkinud just 13.09.2012 toimunud veelekke tagajärjel. Pole välistatud, et juba kulunud/eelnevalt kahjustutud põrand oli teadlikult vaibaga kaetud. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et kohtule esitatud fotod ei tõenda ei veekahju tekkimist ega selle seost puudutatud isiku korteris toimunud veelekkega. VÕS § 489 lg 1 kohaselt kindlustusandja peab viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Käesoleval juhul ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kindlustusandja oleks põranda väidetava kahju osas korteri üle vaadanud, tuvastanud põranda kahjustused niiskuse anduriga või tuvastanud muul viisil kahju tekkimise ja selle seose korteris nr xxx toimunud veelekkega. Selle kohta, et kindlustusandja on põranda osas viivitamatult kahju ja selle 11
2-20-8765 suuruse kindlaks teinud, ei ole tõendit esitatud. Ebamäärase päritolu ja kuupäevaga pildid, millelt veekahjustused selgelt ei nähtu, ja kindlustusandja sedastamine, et tema poole on pöördutud täiendava kahjunõudega põranda osas, VÕS § 489 lg 1 sätestatud nõudeid ei täida. Samuti ei tõenda kahju tekkimist ja selle ulatust rohkem kui 1 kuu hiljem koostatud remondikalkulatsioon ega kindlustusandja-poolne arve tasumine remondifirmale (dtl 9, 11).
33.TsMS § 230 lg 1 alusel peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh kahju suurust tõendama avaldaja. Puudutatud isik peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav (vt Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 173-12, p 16). Puudutatud isik on esitanud selged vastuväited selle kohta, et kahju tekkimine põranda osas pole tõendatud, sh vaidlustas avaldaja poolt esitatud tõendid, mis puudutatud isiku vastuväidete kohaselt kahju tekkimist ei tõenda. Avaldajat esindas menetluses õigusteadmistega isik, kellele on tsiviilkohtumenetluse tõendamise reeglid teada. Kohus hindab tõendeid üksnes lahendi tegemisel. Avaldaja ei ole vaatamata puudutatud isiku vastuväidetele kahju tekkimist kindlustatud korteri põrandale ja selle seost puudutatud isiku korteris toimunud veelekkega tõendanud. Seega jätab kohus avalduse põranda väljavahetamisega tekkinud kulu osas summas 588 eurot rahuldamata.
34.Lisaks põhinõudele nõuab avaldaja puudutatud isikult sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise väljamõistmist. Kohus pidas avaldaja põhinõuet põhjendatuks 196,20 euro ulatuses. Avaldaja nõuab viivist alates 01.01.2017 kuni 16.06.2020 ning edasiulatuvalt alates 16.06.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Viivise puhul on tegemist kõrvalkohustusest tuleneva nõudega, mis aegub koos põhinõudega (TsÜS § 144). Kohus tuvastas eelnevalt, et põhinõue aegunud ei ole. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Kohus leidis eelnevalt, et kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu muutus sissenõutavaks kõige varasemalt 21.02.2013. Samuti leidis kohus, et põhinõude osas puudub alus kohaldada VÕS § 6 lg 2. Sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 01.01.2017-16.06.2020 eest põhinõudelt 196,20 eurot on 54,29 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt). Kohus mõistab puudutatud isikult välja sissenõutavaks muutunud viivise 54,29 eurot.
35.Praegusel juhul on tegemist ühe korteriomaniku 13.09.2012 toimunud veeuputuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõudega teise korteriomaniku vastu, mitte lepinguga, mille puhul võlgnik peab ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda kokkulepitud viivist. Hagi on kohtule esitatud 16.06.2020. Kindlustusandja ei tohiks viivist n-ö vaikselt koguda. Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja viivisenõue on osaliselt vastuolus hea usu põhimõttega, mis annab aluse avaldaja viivisenõude jätta VÕS § 6 lõike 2 kohaselt osaliselt rahuldamata. Kohus loeb 54,29 eurot ületavas osas viivise, st tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise, nõudmise hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ning jätab selles osas avalduse rahuldamata.
36.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Puudutatud isik palus menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada sellega, et puudutatud isik on pakkunud 12
2-20-8765 avaldajale kompromissina 392,10 euro tasumist, millest avaldaja on keeldunud (viimati kohtuistungil 07.06.2021). TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Nimetatud põhimõte on TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kohaldatav ka hagita menetluses, mistõttu palub puudutatud isik ka avalduse osalisel rahuldamisel jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda.
37.07.06.2021 kohtuistungi protokolli kohaselt pakkus puudutatud isik avaldajale kompromissina 392 eurot (st pool põhinõudest). Avaldaja oli nõus loobuma üksnes viivisenõudest, st mitte põhinõudest summas 784,20 eurot. Kohtumääruse järgi tuleb puudutatud isikul tasuda põhivõlgnevus 196,20 eurot ja viivis 54,29 eurot, kokku 250,49 eurot. Arvestades, et kohus rahuldas avalduse 07.06.2021 kohtuistungil kompromissettepanekus märgituga ligilähedases suuruses (vähem kui puudutatud isik oli kompromissi korras nõus tasuma), millise ettepanekuga avaldaja nõus ei olnud, kuid puudutatud isik oli, leiab kohus, et menetluskulud on õiglane jätta avaldaja kanda.
38.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja tsiviilasja materjali aluse (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).
39.Puudutatud isiku menetluskulu koosneb õigusabikulust summas 1324,58 eurot. Lepingulise esindaja tunnihind on vahemikus 130-165 eurot. 20.03.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isikul kulunud 6 tundi ja 35 minutit 16.10.2020 seisukoha koostamisele, tutvumisele avaldaja 12.02.2021 menetlusdokumendiga ja kohtuistungiks ettevalmistusele, kohtuistungil osalemisele, 25.02.2025 seisukoha koostamisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele. Kohus on seisukohal, arvestades kohtule esitatud avalduse sisu ja mahtu ning menetluse käiku, et puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu eelloetletud toimingutele on põhjendatud kuni 4 h ulatuses. Puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu 130-165 eurot on liialt kõrge. Käesolev menetlus oli sisuliselt vähekeerukas ja vaidluse all olev rahasumma suhteliselt väike. Lisaks tuleb arvesse võtta Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, st hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31.05.2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1811, p 19). Eelnevat arvestades leiab kohus, et puudutatud isiku lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 400 eurot ilma käibemaksuta. Seetõttu on puudutatud isiku kulud põhjendatud ja vajalikud rahaliselt kokku summas 400 eurot (4x100). Puudutatud 13
2-20-8765 isik kinnitas, et lepingulise esindaja töötunnihind on ilma käibemaksuta ja sellele ei lisanud käibemaksu. Kohus mõistab avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud summas 400 eurot.
40.Kuna avaldaja menetluskulud jäävad tema enda kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata avaldaja menetluskulude rahalist suurus.
41.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin, kohtunik
14
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.