Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määrus peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Menetluse käik 27.03.2006.a esitas AS xxx kohtule avalduse, milles palus kuulutada välja OÜ xxx pankrot. Kohtus algatas 22.06.2006.a määrusega OÜ xxx pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre. Ajutisel pankrotihalduril ei olnud võimalik esitada lõplikku aruannet võlgniku majandusliku seisundi kohta, kuna osaühingu raamatupidamisdokumentatsiooni ei olnud võimalik kätte saada: endised juhatuse liikmed väitsid, et on dokumentatsiooni andnud üle uutele juhatuse liikmetele (t lk 130-132), uued juhatuse liikmed kohtusse ja halduri juurde ei ilmunud, raamatupidamisdokumente ei esitanud. Ajutisel halduril õnnestus tuvastada vaid avalikesse registritesse kantud äriühingu vara ja osaliselt kohutused (maksukohutused). Politsei kriminaalmenetlust ei algatanud, kuna selleks puudusid alused. Ajutine pankrotihaldur esitas 06.02.2007.a kohtule arvamuse, mille kohaselt tuleks OÜ xxx pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata, kuna puuduvad andmed võlgniku juhatuse liikmete viibimiskoha kohta ja teadaolevalt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmisse võimalused. Ajutine pankrotihaldur on esitanud olemasolevate andmete alusel kohtule võlgniku majandusliku olukorra aruande 07.08.2006.a. Avaldaja esitas kohtule 05.02.2007.a avalduse pankrotiavaldusest loobumiseks. Kohus leidis Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lõike 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 27 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pärast pankrotiavalduse läbivaatamist pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu sama seaduse § 29 nimetatud alustel. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgniku majanduslik olukord 2006.a augustis järgmine (t lk 133- 136): - pangakonto –seisuga 06.07.2006.a seis -42.56 krooni, arestitud kohtutäitur K. Velleti poolt summas 755 025.22 krooni Harju Maakohtu 04.04.2006.a määruse alusel; - esialgsetel andmetel igasugune põhivara puudus; - maksu- ja intressivõlg seisuga 29.06.2006.a oli 104 546 krooni; - kohustused AS xxx ees 880 962.57 krooni. Äriregistrile esitatud 2004.a majandusaasta aruanne kohaselt oli võlgniku aruandeaasta kahjum 29 907 krooni. 2005.a aruannet äriregistrile esitatud ei ole. Ajutine pankrotihaldur ei osanud andmete puudulikkuse tõttu anda hinnangut, kas üldse ja millal on tekkinud võlgniku püsiv maksejõuetus. Ajutise pankrotihalduri poolt täiendavalt kogutud andmete alusel selgus (26.10.2006. seisukoht), et võlgnikul tekkisid maksuvõlad juba 2005.a juulis, viimane tasumine

maksuametile toimus aga 2005.a novembris. Kogutud andmete alusel asus ajutine haldur seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks on hiljemalt 2005.a november. Avaldaja poolt esitatud tõendist võlgniku maksehäirete raport (t lk 39) nähtub, et liisinglepingu järgseid kohustusi ei ole võlgnik samuti täitnud alates 2005.a novembrist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on tuvastatud võlgniku maksejõuetus- tal on teadaolevalt kohustusi ligi 1 miljon krooni, kuid täielikult puudub vara. Kohtule ning ajutisele pankrotihaldurile ei ole saanud teatavaks mingeid andmeid, mille alusel oleks võimalik väita, et võlgnikul on vara väljaspool Eesti Vabariiki. Seega on võlgnik maksejõuetu, puuduvad andmed võimaliku vara tagasivõitmise või –nõudmise kohta ning tema varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt tuleb pankrotimenetlus xxx OÜ suhtes lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Eeltoodust tulenevalt tuleb ajutisel halduril viia läbi OÜ-u xxx likvideerimismenetlus. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule taotluse ajutise haluti tasu summas 10 000 krooni ja menetluskulude 389.40 krooni välja mõistmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et halduri taotlus vastab justiitsministri 18.12.2003.a määruse nr 71 § 2 lg 1-5 ja 9 kehtestatud ajutise pankrotihalduri tasu koosseisule ja määradele ning on põhjendatud. Avaldaja on tasunud 04.04.2006.a kohtu deposiitkontole ajutise halduri tasu ja menetluse kulude katteks 15 000 krooni. Haldur märgib, et halduri tasu ei sisalda sotsiaalmaksu, mistõttu tuleb ajutise halduri tasu välja maksta koos sotsiaalmaksuga- kokku 13 300 krooni. Samuti tuleb hüvitada AB Eipre ja Partnerid OÜ-le pankrotimenetlusse kulud. Deposiitkontole enamtasutu tagastatakse avaldajale.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.