Asjaõigus › Omandiasjad

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon Menetluskulud

Edasikaebamise kord

Tamara Šabarova

Tsiviilasi nr 2-04-1578

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja 15.11.2004 esitatud hagiavalduse kohaselt moodustasid pooled 1982.a novembrist faktilise pere, elasid koos, neil oli ühine majapidamine, seega nad sõlmisid koostegevuse lepingu. Ametlikult ei olnud poolte faktilised abielusuhted vormistatud sel põhjusel, et hageja töötas kaugsõidumeremehena, kostja sugulased aga elasid välismaal, seepärast ei oleks hagejale välisviisat antud. sündis pooltel poeg K.V ja poeg I.T. 1986.a ostsid pooled ühiste rahaliste vahendite eest Narvas, asuva kolmetoalise korteri elamuühistus ”Nadežda” ning kooperatiivi liikmeks oli pooltevahelisel kokkuleppel J. T. Alates 1986.a veebruarist hakkasid pooled perega elama selles korteris ja kasutasid nimetatud korterit. Kooselu ajal erastati antud korter 1993.aastal ja 1996.aastal registreeriti see vastastikusel kokkuleppel Hooneregistris J. T nimele. Pere kasutas jätkuvalt nimetatud korterit kui ühisvara. Ajavahemikul 1986 kuni 2004 tegi hageja korteris kapitaalremondi: tubade põrandad vahetati laudpõrandate vastu, on paigaldatud uued elektriseadmed (uus elektrikaabel, kahetariifne elektriarvesti), on paigaldatud elektripliit Elektrolux koos õhupuhastajaga gaasipliidi asemel, kõik uksed on välja vahetatud puituste vastu, paigaldati metallist välisuks, lodža soojustati ja klaasiti. Vannituba on suuremaks tehtud, on paigaldatud uus veesüsteem boileri Elektrolux kasutamisega. Vana santehnika on täielikult ümber vahetatud, kahes toas on vahetatud keskkütteradiaatorid. Antud ümberehituste ja remondi tulemusena on oluliselt suurenenud korteri väärtus. Käesoleval ajal on korteri väärtus 300000 krooni. Kooselu ajal soetasid pooled ühisvara, mis on Narvas, asuvas korteris, üldsummas 69400 krooni. Alates 2004.a ägenes hagejal selgroo haigus, planeeriti operatsiooni, kuid see lükati edasi. Alates 2004.a maist on hageja töövõimetu. Alates 2004.a septembrist määrati talle invaliidsus. 2004.a juuli lõpus teatas J. T hagejale, et ta lahkuks eluruumist. Mainitud korter ja loetletud vara on ühisvara, mis on soetatud faktiliste abielusuhete ajal, ühise majapidamise ajal, poolteühise tegevuse tulemusena. Põhjendades oma nõuet Võlaõigusseaduse §-dega 580 ja 589 hageja palub tunnistada tema omandiõigust 1⁄2 mõttelisele osale eluruumist – Narvas, asuvast kolmetoalisest korterist; tunnistada tema omandiõigust vallasvarale summas 28500 krooni; tagada hagi arestides vaidlusaluse korteri ja vallasvara ning vabastada hageja riigilõivu tasumisest. 27.02.2006 kohtule esitatud nõuete muutmise avalduse kohaselt (I köide tl 155-156) omandati vaidlusalune korter poolte poolt ühise partnertegevuse tulemusena kooselu jooksul vabaabielus. Korter oli esialgselt korteri staatuses elamuühistus, seepärast oli poolte ühiseks omandiks võrdsetes osades osak. See koreter sai vallasvaraks kooperatiivi liikmete üldkoosoleku otsuse (10.11.1993.a protokoll nr 1) korteri omandisse üleandmise-vastuvõtmise akti (16.12.1993 nr 2(9)

Tsiviilasi nr 2-04-1578

1578) ning antud korteri hooneregistris registreerimise (10.12.1996 registreerimistunnistus nr 7189) tulemusel. Nimetatud dokumentide notariaalset tõestamist ei nõutud. 16.03.2000 sai vaidlusalune eluruum korteriomandiks. Nii vallasasja, kui ka kinnisasja omanikuna kanti poolte kokkuleppel sisse kostja, kuna pooled elasid jätkuvalt nende korteris, neil oli ühine majapidamine, nad kasvatasid lapsi. Käesoleval ajal eeldab hageja, et nõueid on vaja muuta ning paluda kohut muuta kinnistusraamatu kannet Asjaõigusseaduse § 65 alusel, kuna on rikutud hageja omandiõigust. Vastavalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.12.2005 otsusele nr 3-2-1-142-05, punkti 11 viimane lõige, võib kohus tuvastada kinnistusraamatu kanne ebaõigsust, kui ta tuvastab, et korter – vallasasi on poolte omand. Hageja oletab, et esitas piisavalt tõendeid sellest, et vaidlusalune korter oli selle kinnistusraamatusse kandmise ajal poolte ühine vallasomand. Pooled olid korteri vallasasjana kaasomanikud võrdsetes osades. Sellel alusel tulebki parandada kinnistusraamatu kanne. Hageja soovib ka muuta oma nõudeid tema omandiõiguse osas täiendavatele esemetele. Põhjendades oma nõuet Asjaõigusseaduse § 65 lg 1 palub hageja tunnistada tema omandiõigust 1⁄2 osale Narvas, asuvast korteriomandist; tunnistada kinnistusraamatu kanne jaos ”omanik” ebaõigeks ning kanda hageja sisse 1⁄2 mõttelise osa omanikuna; täiendavalt tema omandiõigust vallasvarale summas 5000 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Vastavalt kostja vastusele (I köide tl 52) ta hagi ei tunnista. Pooled tõepoolest elasid koos alates 1982.aastast. 1984.aastal pandi kostja kui noor spetsialist ja lapse ema järjekorda korteri saamiseks ehitatavas kooperatiivis Nadežda aadressil Narvas. Korteriüüri tasus ta osade kaupa oma vanemate abiga. Raha esimese makse jaoks summas 4000 krooni andsid tema vanemad, kes said välismaalt päranduse, aga hilisemaid igakvartalisi makseid tasus kostja ise. 1986.aastal sai kostja korteri aadressil. 1993.aastal korter erastati. Hageja ei ole oma vahenditega osalenud selle korteri muretsemisel. Kaua aega kostja ei töötanud. Ajavahemikul 1982-1990 käis ta merel poole aasta kaupa. Pool aastat oli ta mandril, saamata selle aja eest tasu. Umbes 1990.aastast kuni 1999.aasta juulikuuni kostja tegelikult ei töötanud. Ühe aasta kestel, s.o 2000-2001, töötas ta Leedus, seejärel taas kuni 2003.aasta augustikuuni oli töötu. Korteri maksumus käesoleval ajal on ligi 230000 krooni. Kostja ei nõustu tunnistama hageja omandiõigust 1/2 osale selles eluruumis. 2004.aasta aprillis, mil kostja otsustas lõplikult hagejaga lahku minna tema ebaväärika käitumise tõttu, ostis ta oma rahaliste vahenditega hagejale korteri aadressil, Narvas. Selle maksumus on 112000 krooni. Kui hageja kolis välja sellest eluruumist, kus hageja elab koos lastega, andis ta hagejale järgmise vara: mööbligarnituuri Laura väärtusega 2500 krooni, nurgasektsiooni (kaks kappi koos ülemise sektsiooniga) väärtusega 1000 krooni, kaheinimese voodi koos kapiga 500 krooni, kardinad (6 m) 300 krooni, kolm voodipesukomplekti, villase teki, padjad, nõud - 1000 krooni, tasus autotellimuse. Seega on hagejale üle antud vara kogusummas 117300 krooni. Arvestades hageja osalemist vara ostmisel kooselu ajal, on talle eraldatud vara piisava summa ulatuses. Hageja nõude omandiõiguse tunnistamiseks muule varale leiab kostja olevat põhjendamatuks.

MENETLUSE VARASEM KÄIK

Narva Linnakohtu 14.01.2005 määrusega (I. köide tl 16) vabastati hageja I. V riigilõivu tasumisest osaliselt hagiavalduse esitamisel vähendades tasumisele kuuluvat riigilõivu summat 1000 kroonini.

KOHTUISTUNG

3(9)

Tsiviilasi nr 2-04-1578

Kohtistungil jäi hageja oma täiendatud nõude ja põhjenduste juurde. Hageja seletas, et alates 1982.a novembrist pooled moodustasid faktiliselt pere, elasid koos, neil oli ühine majapidamine, seega nad sõlmisid koostegevuse lepingu. Sündisid 2 last. 1986.a ostsid pooled ühiste rahaliste vahenditega Narvas, asuva kolmetoalise korteri elamukooperatiivis ”Nadežda”. Kooperatiivi liikmeks sai pooltevahelise kokkulepe alusel kostja J. T. Alates 1986.a veebruarist elasid pooled perega selles korteris ja kasutasid vaidlusalust korterit. Hageja tegi selles korteris kapitaalremondi. Kooselu ajal soetasid pooled ühisvara, mis asub vaidlusaluses korteris. 2004.a juuli lõpus teatas J. T, et hageja lahkuks eluruumist. Poolte vahel olid lepingulised suhted ja partnersuhted ja nende vahel oli sõlmitud suuline leping. See leping ei ole vormistatud kirjalikult ega tõestatud notari poolt. Eesmärgiks oli ühise elukoha soetamine kaasomandiks. Korter omandati sissemaksude arvel. Kooselu ja partnerluse fakt pole vaidlustatav, pooled elasid koos, neil on sündinud lapsed. Mõlemad pooled osalesid ühisvara omandamises, töötasid ja said palka. Korter erastati 1993.a kostja nimele poolte kokkulepel. Hageja arvates seltsingu leping lõppes 2004.a augustis, kui hageja oli sunnitud korterist lahkuma. Hageja kogu aeg töötas, aitas peret, tal olid autod, mille ta tõi reisilt välismaalt selleks, et Eestis maha müüa. Hageja lõplikuks nõudeks on tunnustada tema õigust 1/2 mõttelisele osale Narvas, asuvale korteriomandile ning tunnistada kinnistusraamatu kanne omaniku kohta ebaseaduslikuks. Hageja omandiõiguse tunnustamisest vallasvarale hageja loobus. Kostja ei tunnistanud hagi ja jäi oma vastuväidete juurde. Kostja ei vaidlusta, et pooled elasid nn. vabas abielus, et neil on 2 last, kuid ei nõustu, et oli sõlmitud seltsingu leping. Hageja andis mõned summad kvartali maksete tasumiseks korteri eest, andis kostjale raha, kui tuli merelt, kuid kostja arvab, et see ei anna veel talle õigust nõuda tema õiguse tunnustamist 1⁄2 osale korterist. Hageja ei aidanud kostjat korteri soetamisel. Kostja oli noor spetsialist ja ema lastega, tal oli õigus saada kooperatiivkorter. Kostjale andisd raha osamakse tasumiseks tema vanemad. Kui 2004.a pooled läksid lahku, ostis kostja hagejale välja korteri aadressil Narva, ja andis vara vallasvarast. Kostja väidab, et raha esimese osamakse tasumiseks andsid tema vanemad, mistõttu oligi korter vormistatud kostja nimele. Hageja taotlusel ülekuulatud tunnistajad andsid vande all järgmised ütlused: • V.F (II köide tl 121), et ta tunneb kostjat. Tema isa töötas tunnistajaga koos ühes ettevõttes. Tunnistaja ei tea midagi vaidlusaluse korteri omandamisest. Ta ei tea, mis suhted poolte vahel olid. Teab, et kostja isa ehitas mingi suvila; teab, et hageja käis merel. Kuulis, et hageja ostis ja tõi mingi auto välismaalt. Tunnistaja kirjutas kostja isale välja auto mööbli kohaletoimetamiseks. Tunnistaja kuulis veel mingist pärandist. See oli ammu, kostja isa surma momendist möödus juba 13 a. • V.P (II köide tl 122-123), et pooltega on tal normaalsed suhted. Nad olid pooltega naabrid. Tunnistaja töötas põhjamaades ja I.V käis merel, teenis raha, et korterit osta. Korterid majas olid kõige kallimad tol ajal. Tunnistaja arvab, et põhiraha, mis oli teenitud, oli teenitud hageja I poolt. Narvas tol ajal ei olnud kohta, kus saaks teenida nii palju raha kui merel. Tunnistaja juba elas selles majas. Pärast I tõi välismaalt kohale kaks autot, Žiguli ja pärast Mersedese. Mersedes müüdi ja raha läks perele. Korteri soetasid pooled enne seda kui tunnistaja ja pooled hakkasid suhtlema. Elu oli kallis. I sõnadest teab tunnistaja, et ta käis merel, et teenida raha ja soetada korter. Ja pärast töötas, et korter tagada. Oli vaja veel mööblit osta korterisse. Pärast seda kui tunnistaja lõpetas merel käimise, ta võttis hagejat S.- Peterburist, ta teenis lähetuses raha ja selle raha eest tegi remondi, see oli 1990.a keskel. Raha oli 6000 USA dollarit, mille eest osteti kallid ehitusmaterjalid. See oli üks kord. Ta lihtsalt palus tunnistajat kohata teda, kuna temal oli suur summa kaasas. Hageja elas korteris koos kostjaga, neil oli kaks last. Oli näha, et elab pere. Tunnistaja ja pooled suhtlesid koos ja sõbrustasid. Kõige põhilisem, et kui hageja jäi haigeks, ei ole teda kellelegi vaja. Tema tegi kõik suvilas. Ta tegi kõik, kasvuhoone, hoidis kodu korras. Suvila 4(9)

Tsiviilasi nr 2-04-1578

•

•

ta ostis kostja emalt. J töötas koolis õpetajana ja nad tegid kõik koos. I tegi kodu jaoks remondi. Ta püüdis pere jaoks. Hageja sai trauma ja lõpetas merel käimise, tunnistaja ei mäleta millal see juhtus. See oli vist 80.a lõpus või 90.a alguses. Pärast ta veel töötas ja oli kalapüügis. Tunnistaja tutvus pooltega, kui hakkasid elama koos ühes majas ja mitte kohe. Tunnistaja lõpetas töötamise 87.a ja korteri soetamine oli 86.a. Pooled soetasid korteri ja ostsid mööbli. Kostja üks kord pöördus tunnistaja poole palvega kutsuda politsei, et rahustada hagejat. Tunnistaja nägi korteris väärtasju, oli sektsioonkapp, mis oli veel pakendis, kuna tehakse remonti. Teler oli kallis. Arvuti oli. Muidu suures toas oli mööbel. Diivan oli. Köögis oli vist pliit. L.K (II köide tl 124-125), et temal on head suhted pooltega. Pooled olid hea paar. Nad kõik koos õppisid. Nendel olid suhted, kuid hageja vanemad olid abielu vastu. Ja I hakkas elama L vanemate juures. Tunnistaja töötas ja aitas pooltel ühiselamusse sisse kirjutada ja astuda kooperatiivi järjekorda. Pooled soetasid korteri koos. Miks nad ei registreerinud abielu, tunnistaja ei tea. Nendel sündis laps. I käis merel. Nii et nad soetasid korteri kahekesi, see on nii. Ta veel tõi autosid ja ka müüs. Tunnistaja arvab, et nad kõik tegid koos ja elasid koos. Viimane kohtumine L-ga oli, kui sõitsid Kuremäele ja L ütles, et Teil on hästi, Teie poega te aitasite aga meie koos I-ga soetasime kõik ise. Nii, et korter oli soetatud koos, see on nii. I pani palju raha ja jõudu sellesse korterisse ja kord kui ta tuli koju ja uks oli kinni, tunnistaja ei saa sellest aru. Ta töötas kõikjal. Valvurina töötas, Leningradist ta vedas sigarette. Ta kasutas kõiki töid. Nii, et nad tegi kõik koos, see on nii. Hageja oli valmis igasuguseid töid tegema selleks, et raha teenida. See raha oli muidu pere jaoks. Tunnistaja ei teadnud, et pooled ei olnud registreeritud abielus, kui ta sai sellest teada, oli väga imestunud. Tunnistaja aitas pooltel kooperatiivi astuda, et oleks pere ja nad saaksid soetada korteri. Pooled kahekesi pöördusid tunnistaja poole. Kuna tol ajal tunnistaja töötas väga heas kohas, palus, et neid kirjutataks ühiselamusse sisse. Tol ajal ka meremehed said korteri. Tahtis, et oleks noor pere ja kogu aeg aitas neid. Tunnistaja tahtis, et sel perel oleks kõik hästi. Ja praegu isegi tahaks, et nad koos elaks. I iseloom ei ole päris hea. Tunnistaja kinnitab, et pooled kahekesi soetasid korteri. Raske aeg oli. L müüs lilli aga I töötas autojuhina. I üldse püüdis töötada kõikjal, et teenida rohkem raha. Tunnistaja ei tea, kuidas hagejal alkoholi tarvitamisega on, ta ei näinud teda purjus. Tunnistaja ei olnud ühtegi korda poolte korteris. Tunnistaja kohtus pooltega ainult töö pärast. Hagejaga tunnistaja kohtus, kui ta töötas tunnistaja juures. Kostjaga kohtus harva, ainult linnas. Sai teada, et I tegi puupõranda. Esialgselt oli tunnistajal firma Polesje, pärast sai Lillide Keskus. Tol ajal kostja ei saanud kuidagi saada korterit, isegi kui noor spetsialist. Tunnistaja ei tea, kui suur sissetulek oli perel, kuid ta teab, mis oli omandatud pere jaoks. Teab, et hageja müüs auto. Teab, kuidas elasid meremehed. Poolte sissetuleku kohta tunnistaja ei tea midagi. Nad ütlesid, et me maksame kõik raha ära korteri eest. A.K (II köide tl 126-127), et pooltega temal on head suhted. Korteri soetamisest tunnistaja ei tea midagi. Aga oli nii, et I tahtis tunnistajat palgata korteri viimistluseks. Tunnistaja ei mäleta, mis aastal, kuid teab, et nendel oli remont. Hageja palus tunnistajat remonti jätkata, ja pakkus hea tasu selle eest. Aga tunnistajal oli juba pakkumine Tallinnast ja tunnistaja ei saanud tema juures töötada. Korteris oli, sel ajal ainult I, rohkem seal ei näinud kedagi, kuid teab, et korteris elas ka kostja. Tunnistaja kohtus temaga 3 korda töö pärast. Tunnistaja oli direktoriks ja oli vaja fondi ja ta mahutas raha. Tol ajal oli hageja väga jõukas inimene. 1991-1992.a, tol ajal oli raske olukord sularahaga, aga ta sai pakkuda tunnistajale sularaha. Seal (korteris) elas täielik perekond. Kostjat tunnistaja tunneb umbes 30 aastat ja umbes 22 a tunneb I. J-ga koos käisid tantsuringis. See oli väga hea perekond, ja tunnistaja on imestunud, et nad lahku läksid. Nendel olid head suhted omavahel. Tunnistaja käis korteris üks kord töö pärast, hindas remonti ja tegi eelarve. L tol ajal kodus ei olnud. Tunnistajale ei ole teada, et pooli aitasid kostja vanemad. Korter oli heas korras, kui ei vaata põrandale. Kõik oli hästi. Tunnistaja arvab, et sissetulek oli rohkem kui keskmine. Mis korteris konkreetselt oli tunnistaja ei tea. See oli vist 1990. aastal. Tunnistaja tegi palju hinnanguid ja koostas eelarveid korteris. Kui tunnistaja tantsis 5(9)

Tsiviilasi nr 2-04-1578

•

•

•

ansamblis, muidu rohkem suhtles J-ga. Aga pärast sai rohkem teada I-st. Sinikatega tunnistaja kostjat ei näinud ja kaebusi ka ei olnud. Jelena ei rääkinud talle midagi. Selle kohta, et hageja joob, see ei saa olla, kuna ta töötas autojuhina. Inimene käitub väga korralikult. Halba nende peresuhetest ei saa öelda, ainult nende sõnadest. S.V (II köide tl 128), et temal on normaalsed suhted pooltega. Hagejaga õppisid ühes koolis, kostjat tunneb I kaudu. Tunnsitaja teab, et nendel oli ühiselamus tuba, ja pärast nendel oli vaja korterit. Hageja käis merel ja vist tema abil oli korter soetatud. Kõik raha ta pani korterisse. Tunnistaja arvab, et raha oli pere jaoks. Nad koos ehitasid korteri ja elasid seal. See oli alates 82 a. Tol ajal nende suhetes oli kõik korras. Poeg sündis ja elasid tol ajal sel korteris. Tunnistaja käis korteris üks kord, kui nad alles said selle korteri. I ütles, et nad saaksid soetada korteri selle raha eest, mis tal oli, kui ta käis merel. Tunnistaja töötas autobussil reis nr 35 ja sõitis koos kostjaga suvilast. Vist 2003.a. soetasid suvila ja ta ütles, et vist ostsid suvila vanematelt. Materiaalset olukorda vaadates nad elasid hästi. Tunnistaja ei tea, et hagejal oli korter Tallinnas, teab, et hageja oli kuskil sisse kirjutatud. Kui ta oli merel, ta elas Tallinnas. Enne kui nad sõbrustasid, käis tunnistaja poolte korteris. I mahutas raha, kuna ta käis merel. Tol ajal oli J õpetaja ja sai vähem palka. Alates 1982.a-2004-a.ni tunnistaja ei saa öelda nende sissetulekust. Teab, et I ajas autot ära müümiseks. I.S (II köide tl 129-130), et pooltega ei ole halvad suhted, ta tunneb pooli. Tunnistaja ei töötanud hagejaga ühes ettevõttes, kuid suhtlesid omavahel. Tunnistaja teab, et hageja lõpetas merekooli varem kui tema. Õppisid ühes koolis. Korteri pooled soetasid 1986 a., aga koos hakkasid elama varem. 1983.a sündis laps. Ja märke oli, et raha kogusid. Tunnistaja teab, et nad võtsid ka võlgu raha. Hagejal oli vaja rohkem raha teenida, ja selletõttu temal oli vaja rohkem töötada. Tunnistaja suhtles hagejaga ja elas ühiselamus ja mäletab, kuidas ta kodust jõudis ja 3 rublat oli nädalaks. Nii, et ta jõi raha maha, see ei või olla. Kõik raha ta pani peresse. Tunnistaja harva kohtus J-ga. Kaebusest ei kuulnud. I elas Tallinnas 3 rubla peal nädalas. Olid ka vahed reiside vahel 2-3 kuud ja selle aja kestel I ei istunud kodus reservis ilma palgata, ta töötas kuskil. Oli normaalne perekond. Tehti remonti korteris. See oli 97-98 aastal, kostja õppis Tallinnas, elas tunnistaja juures ja rohkem suhtles tunnistaja abikaasaga. Peale reisi meremehele antakse ainult avanssi, aga lõpparvestus oli kuu jooksul. Nn. atestaat hageja jäi. Kõik meremehed jätsid atestaadi oma naisele. Tunnistaja käis korteris 3-4 korda. Üks kord oli, kui J oli ka kodus. Kuhu käis hageja peale reisi tunnistaja ei tea, kuna mitte kogu aeg ei tulnud nad Tallinnasse. Tallinnas eluruumi pakutakse töölt. Tunnistaja ei suhelnud kostjaga. Hageja poolt raha üleandmisest tunnistaja teab ainult hageja sõnadest. Poolte sissetuleku kohta tunnistaja ei tea midagi, tunnistaja ei olnud sellest huvitatud. Tunnistaja ei mäleta, kas 1982.a hageja lõi kostjat tunnistaja nähes. Kui see oli, tunnistaja nagu korralik mees palus vist kostjalt vabandust. A.M (II köide tl 131-132), et kostjat ta ei tunne, ainult teab, et see on hageja abikaasa. Hagejat tunneb. Nad töötasid hagejaga koos, mõnda aega käisid merel. Tunnistaja teab, et hageja töötas palju. Tema isegi pikendas reisi. Rääkis korterist, et on vaja teha remonti. Tunnistaja teab, et ta tegeles ka autodega, vist müümisega. Tunnistaja ise teab, kui palju võib teenida merel käimisega. Hageja sai palka rohkem kui tunnistaja, kuna temal oli ametikoht, parem kui tunnistajal. Tunnistaja sai 600 rublat kuus, see on miinimum ja veel valuuta ja kokku oli kuskil 1000-1500 rublat kuus. Hagejal oli suurem palk, kuna ametikoht oli kõrgem. Tunnistaja ja hageja suhtlesid omavahel palju. Hageja ei kuritarvitanud alkoholi. Kogu teenitud raha ta andis perele ja kulutas remondile. Tunnistaja käis l üks kord tema korteris, kostjat nägi, see oli 1980 a-l. Tunnistaja oli köögis. Esikus hageja näitas, et tahab teha remonti, ja kuidas ta tahab ruumi suurendada. Köök nägi hea välja. Üldiselt võib öelda, et küllus peres oli kõrgem kui keskmine. Tallinnas tunnistaja ja hageja elasid laevas. Mõnikord juhtus nii, et pidid elama külalistemajas. Tunnistaja ei tea, kas hagejal oli korter Tallinnas. Palk oli 1000 rubla, kui tegid paarisreisi, siis said 2000 rubla kuus. Aastas oli 12000 rubla. Hagejaga ühes laevas tunnistaja töötas 6 kuud. See oli üks kord 6 kuu jooksul. Mille raha eest oli ostetud korter tunnistaja täpselt ei tea. Arvab, et selle raha eest, mis hageja sai. Tunnistaja teab, et kostja töötas õpetajana. Täpselt ei tea, kui 6(9)

Tsiviilasi nr 2-04-1578

palju ta sai, kuid teab, et tol ajal õpetaja ei saanud liiga palju. Tunnistaja abikaasa on ka endine õpetaja. Meremehe palgaga seda ei saa võrrelda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilasjas kogutud materjalidega on tõendamist leidnud, et:
pooltel on ühine laps K.V. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) 14.10.2004 tõendiga nr 2.24/1164 (I köide tl 3)
pooled elasid koos vabaabielus ja neil oli ühine majapidamine. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud tunnistajate V.F (II köide tl 121), V.P (II köide tl 122-123), L.K (II köide tl 124-125), A.K (II köide tl 126-127), S.V (II köide tl 128), I.S (II köide tl 129-130) ja A.M (II köide tl 131-132) ütlustega selle kohta, et alates 1982 elasid pooled koos, hiljem said korteri aadressil Narva, , kus elasid koos, kasvatasid lapsed, tegid remondi. Pooled ei vaielnud sellele vastu
Narva linna Rahvasaadikute nõukogu Täitevkomitee 4.09.1984.a otsusega nr 215 (I köide tl 123) kinnitati elamuehituse kooperatiivi ”Nadežda” liikmete täiendava nimekirja. Nimekirja punktis 4 (I köide tl 124) on märgitud T J. K.
29.01.1986 J. T-le anti välja orderi nr 336 (I köide tl 77) Narvas, asuva korteri hõivamiseks koos K.V-ga,
10.11.1993 J. T erastas Narvas, asuva korteri (I köide tl-d 54, 55)
03.10.2000 on J. T kantud kinnistusraamatusse Narvas, asuva korteriomandi omanikuna (I köide tl 62). Kohus leiab, et selle vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda enne 01.01.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (edaspidi TsK) sätetest, kuna vastavalt Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja Rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Sama seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Hageja leiab, et vaidlusalune korter soetasid pooled kaasomandisse ühise tegutsemise tulemusena. Enne 01.01.2002 kehtinud TsK § 438 lg 1 tulenevalt ühise tegutsemise lepingu järgi kohustuvad pooled ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks. TsK § 440 lg 1 järgi lepinguosalised tasuvad §-s 438 märgitud eesmärgi saavutamiseks osamaksu rahas või muus varas või töise osavõtu teel. Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, eeldatakse, et kõigi osaliste osad on võrdsed. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et lepinguosaliste rahalised või muud varalised osamaksed, samuti nende ühise tegutsemise tulemusena loodud või omandatud vara on nende kaasomandiks. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis oma 20.12.2005 otsuses asjas nr 3-2-1-142-05, et vabaabielu pooled võivad ühise tegutsemise lepingu alusel soetada vara kaasomandisse, mille Riigikohus leidnud ka nt 18.12.1998 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-98, 28.01.1998 otsuses tsiviilasjas nr 32-1-5-98 ja 17.10.1996 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-113-96. 7(9)

Tsiviilasi nr 2-04-1578

Hageja, põhjendades oma nõuet Asjaõiguseaduse § 65 lg 1, väidab, et kinnistusraamatu kanne, mille järgi korteriomandi ainuopmanik on kostja, ebaõige. Hageja leiab, et korteriomanikeks pooled kaasomanikena, mistõttu kinnistusraamatu kanne tuleb parandada. Riigikohus on 21.03.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-16-05 leidnud, et vallasasjaks olnud korteri kinnistamisel kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna EES § 211 ja § 214 lg 5 järgi isik, kes on vallasasjast korteri omanik. Samuti on viidatud otsuses leitud, et kui kinnistusraamatusse kantakse esmakinnistamisel korteriomanikuna isik, kes tegelikult vallasasjast korteriomanik ei olnud, on kinnistusraamatu kanne ebaõige. Asja materjalidega on tõendamist leidnud, et kostja on kantud korteriomanikuna kinnistusraamatusse, kuna ta oli vallasasjast korteri omanik. Seega saab kohus tuvastada kinnistusraamatu kande ebaõigsuse, kui tuvastab, et vallasasjast korter oli poolte kaasomandis. Tsiviilkoodeks ühise tegutsemise lepingule kohustuslikku vormi ette ei näinud, seega võisid pooled sõlmida lepingu üldjuhul mis tahes vormis. Samas peab vallasasjast korteri võõrandamise leping asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 6 järgi olema notariaalselt tõestatud. Seetõttu leidis Riigikohtu tsiviilkolleegium varem viidatud 20.12.2005 otsuses asjas nr 3-2-1-142-05, et peab olema notariaalselt tõestatud ka vallasasjast korteri kaasomandisse soetamiseks sõlmitud ühise tegutsemise leping. Kuna sellist lepingut sõlmitud ei ole, ei saa lähtuda ka sellest, et poolte ühiseks eesmärgiks oli korteri kaasomandisse soetamine. Kui poolte eesmärgiks oli kaasomandi loomine, tuli korteriomand ka kaasomandisse soetada, nagu on kolleegium märkinud ka oma 26.01.1999 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-99 ja selleks tuli pooltel vastavat tahet väljendada notariaalselt tõestatud vormis. Kohus leiab, et arvestades kõike ülalmainitut, hageja ei tõendanud vaidlusaluse korteri ühist omandamist poolte kaasomandisse, mistõttu ei saa rääkida ka sellele suunatud ühise tegutsemise lepingust. Seega hagejal ei tekkinud TsK § 440 lg 2 järgi omandiõigust vallasasjast korterile ega seetõttu ka korteriomandile. Kolleegium märkis veel oma 26.01.1999 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-99, et ühise tegutsemise leping võidi sõlmida ka muul eesmärgil kui asja ühiseks omandamiseks. Kui pooled oma varalisi suhteid korteri omandamisel, parendamisel või majandamisel lepinguga ei reguleerinud, võib selleks kulutusi teinud poolel olla lisaks teise poole vastu nõue alusetu rikastumise alusel. Kõigest ülalöeldust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue Narvas, asuvale korteriomandile omandiõiguse tunnistamiseks 1⁄2 mõttelises osas ja kinnistusraamatu kande ebaseaduslikuks tunnistamiseks ei kuulu rahuldamisele täies ulatuses. Kohus jätab tähelepanuta kõik ülejäänud tõendid, millele kohus ei viidanud antud kohtuotsuses, millega pooled püüdsid tõendama ühise tegutsemise lepingu olemasolu või selle puudumist (sealhulgas ka isiklikud kirjad), oma sissetulekute ning tööstaaži suurust, terviseseisundi, omavahelised varalised suhted jne, kuna nad ei oma tähtsust antud tsiviilasja arutamisel Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuste valguses, millistest kohus antud kohtuotsuse tegemisel lähtus.

MENETLUSKULUD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt (enne 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud 8(9)

Tsiviilasi nr 2-04-1578

kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja ei esitanud kohtule vastavalt TsMS § 60 lg 3 nõuetele kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, seega ja lähtudes TsMS § 60 lg-s 1 sätestatust tuleb hageja kohtukulud jätta tema enda kanda. Kostja esitas kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, mille kohaselt ta palub mõista hagejalt välja õigusabikulud summas 9500 krooni. Hageja esitas hinnaga hagi, kus hagi hinnaks on 150000 krooni, s.o pool korteriomandi hinnast, seega kostjal on õigus saada õigusabikulude eest TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel mitte rohkem kui 5% hagi rahuldamata osast, s.t 7500 krooni. Kohus leiab, et õigusabikulud olid põhjendatud ja vajalikud summas 7500 krooni ja hagejalt tuleb neid mõista kostja kasuks välja. Narva Linnakohtu 14.01.2005 määrusega (I. köide tl 16) vabastati hageja I. V riigilõivu tasumisest osaliselt hagiavalduse esitamisel vähendades tasumisele kuuluvat riigilõivu summat 1000 kroonini. Tulenevalt TsMS § 64 lg 2 kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmisel otsusega temalt riigilõivu välja riigituludesse. TsMS § 47 lg 2 kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsiooni kohaselt hinnaga hagilt tasutakse riigilõivu sõltuvalt hagi hinnast, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hinnata hagilt tasutakse riigilõivu kindlas suuruses. Sama paragrahvi lg 3 järgi, kui hageja on esitanud mitu nõuet, tuleb riigilõivu tasuda igalt nõudelt. Riigilõivuseaduse (enne 01.01.2007 kehtinud redaktsioon) § 37 lg lg 1 sätestas, et hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes hagihinnast käesoleva seaduse lisa 2 järgi või kindla summana. Sama paragrahvi lg 3 järgi mittevaralise (või hindamisele mittekuuluva) hagi avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 60 krooni. Kuna hageja lõplikuks nõudeks oli Narvas, asuvale korteriomandile omandiõiguse tunnistamiseks 1⁄2 mõttelises osas (seega hagihind on 150000 krooni) ja kinnistusraamatu kande ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tuleb hagejalt mõista riigituludesse välja riigilõivu summas 8060 krooni lähtudes hagihinnast kuni 01.01.2007 kehtinud RLS lisas 2 sätestatud ja kuni 01.01.2006 kehtinud määrast (9000 krooni miinus 1000 krooni, mis hageja on juba tasutud riigilõivuna) ning kuni 01.01.2007 kehtinud RLS § 37 lg-st 3 (60 krooni). Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 630 lg 1, 632 lg

Tamara Šabarova Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.