J.S hagi MTÜ * vastu juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 07.11.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MTÜ * apellatsioonkaebus
Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
kirjalik menetlus Hageja J.S, esindaja Ingrid Vinnal Kostja MTÜ *, esindaja Harland Paas
Resolutsioon
1.Jätta Pärnu Maakohtu 07.11.2006 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab MTÜ *. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hageja nõue ja põhjendused
1.J.S palus tunnistada kehtetuks MTÜ * juhatuse 15.03.2006 otsus, millega arvati hageja mittetulundusühingust välja. Hagi põhjenduste kohaselt on kostja vastavalt põhikirjale avalikes huvides tegutsev juriidiliste ja füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus. Ühingu eesmärgiks on taksojuhtide ühiste huvide kaitse ja ühise vara haldamine. 2005.a märtsis võeti taksoteenuse osutamisega tegelev hageja kostja liikmeks ühe masinaühikuga. 15.03.2006 otsusega arvas kostja juhatus hageja mittetulundusühingust välja. Seda põhjendati korduvate põhikirja rikkumiste (põhikirja punkt 2.5 - kõlvatu konkurents) ning viimase hoiatuse tähelepanuta jätmisega. Hageja ühingu juhatuse otsusega ei nõustu ja on seisukohal, et ta ei ole oma tegevusega tekitanud kõlvatut konkurentsi. Hageja võtab õigeks, et on füüsilisest isikust ettevõtjana võtnud tööle kaks isikut - A. A ja A. K, kes tema asemel osutasid taksoteenust, sõites kordamööda hagejale kuuluva autoga. Kuna käigus oli siiski vaid
üks auto, ei saa rääkida konkurentsist. Kuna mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 16 lg 1 järgi võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras, leiab hageja, et tema ühingust väljaarvamine ei ole seaduslik. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja arvati MTÜ * juhatuse 15.03.2006 otsusega ühingust välja põhikirja p 2.5 alusel. Viidatud põhikirja punkti kohaselt on ühingu juhatusel õigus ühingust välja arvata ühingu liige, kui ta kasutab oma liikme staatust kõlvatu konkurentsi tekitamiseks. MTÜS § 14 sätestab, et liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Seega on asjakohatu hageja väide selles, et ta füüsilisest isikust ettevõtjana teostas oma liikmeõigusi ühingus läbi töölepingu alusel töötavate taksojuhtide A. A ja
A. K.
Hageja on oma õigused üle andnud. Ühingust väljaarvamise põhjuseks oli asjaolu, et hageja ise faktiliselt ühingu tegevuses ei osalenud, vaid ühingu liikmelisusest tulenevaid õigusi kasutasid tema asemel kolmandad isikud. Eeltoodu all peetakse silmas ühingu ja Kuressaare Linnavalitsuse vahel 02.06.2003 sõlmitud X ja Y tänavate tähistatud taksopeatuste üürilepingutest tulenevaid ühingu liikmete õigusi ja kohustusi taksoteenuste osutamisel. Hagejat hoiatati ühingu poolt juba varem, so 2005.a detsembris. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi. Asja materjali kohaselt asutati MTÜ * veebruaris 2003.a. MTÜ põhikirja järgi (t/lk 7) oli ühingu eesmärgiks taksojuhtide ühiste huvide kaitse ja ühise vara haldamine. Kohtuistungil antud seletuste kohaselt oli ühingu asutamise põhjuseks asjaolu, et Kuressaare Linnavalitsus ei soovinud sõlmida taksopeatuste üürilepinguid iga taksojuhiga eraldi, vaid selleks asutati mittetulundusühing, kellega linnavalitsus sõlmis vastavasisulised üürilepingud (t/lk 26-31) Kuressaares, Y ja X asuvate taksopeatuste kasutamise korra reguleerimiseks. Lisaks põhikirjale reguleerib mittetulundusühingu tegevust ka MTÜS, mille § 14 keelab liikmeõiguste teostamise üleandmise. Selles osas nõustus kohus kostja väitega, kuid vaidlustatud otsuses ei ole välja toodud asjaolu, et hageja andis üle oma liikmeõigused. Samuti ei ole kostja oma sellekohast väidet ka faktiliselt tõendanud, sest lisaks taksopeatuste kasutamisele sisaldasid lepingud ka tasumise jm kohustusi. Kostja väide, nagu oleks hageja oma õigused üle andnud, on paljasõnaline ja tõendamata. Puuduvad tõendid selle kohta, et mittetulundusühingu juhatus, kui ta leidis, et nn kolmandad isikud peaksid astuma mittetulundusühingu liikmeteks, oleks hagejale või kolmandatele isikutele seda selgitanud. Samas ei saa seda asjaolu ka antud vaidluses pidada oluliseks, sest vaidlustatud otsus põhineb küll põhikirja väidetaval rikkumisel, kuid ei täpsusta, et tegu oleks olnud mittetulundusühingu liikme õiguste üleandmisega. Asjasse puutuvaks ei saa lugeda ka poolte vaidlust selle üle, millised olid hageja ja kolmandate isikute, A. A ja A. K, suhted.
4.MTÜS § 16 järgi võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Antud juhul oli liikme väljaarvamise aluseks väidetavalt põhikirja p 2.5, mille järgi võib ühingu liikme ühingust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta kasutab oma liikmestaatust kõlvatu konkurentsi tekitamiseks. Otsuses ei ole selgitatud, milles seisnes kõlvatu konkurentsi tekitamine hageja poolt. Otsus kui selline on jäänud põhjendamata.
5.Kui lähtuda konkurentsiseadusest, siis nimetatud seaduse § 50 määratleb kõlvatu konkurentsi mõiste, käsitledes kõlvatu konkurentsina 1) eksitava teabe avaldamist,
avaldamiseks esitamist, tellimist, konkurendi või tema kauba halvustamist ja 2) konfidentsiaalse teabe kuritarvitamist, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamist. Kostja ei ole otsuses ega kohtumenetluse käigus suutnud selgitada, milles seisnes kõlvatu konkurentsi tekitamine hageja poolt, mille tõttu ta ühingust välja arvati. Asjaolu, et hageja volitas oma autot kasutama kolmandaid isikuid, kes sellega osutasid taksoteenust ja kasutasid oma tegevuses kostja kasutusse antud taksopeatusi, ei saa käsitleda kõlvatu konkurentsina. Taksopeatust kasutas jätkuvalt vaid üks auto. Konkurentsist oleks põhjust rääkida juhul, kui hageja volitatud isikud oleks taksoteenust osutanud oma autodega ja kasutanud ka õigust taksopeatusi kasutada. Vaidlustatud otsus on seaduslikult ja faktiliselt põhjendamata, sest kõlvatu konkurentsi tekitamine hageja poolt ei ole tõendatud. Samuti ei ole tõendatud põhikirjaliste kohustuste muud rikkumist hageja poolt. Tegemist on otsusega, mida on võimalik vaidlustada ja seetõttu peab see olema põhjendatud ja kontrollitav. Antud juhul võib asjast puudutatud isik vaid oletada, millistel asjaoludel ta ühingust välja arvati. Otsust ei saa täiendada ja põhjendada esindaja seletusega kohtuistungil, vaid see peab juba otsuse väljaandmise hetkeks tehtud olema. Kohus ei saa otsuse hindamisel lähtuda poole esindaja seletusest, sest menetlusseaduse mõistes ei saa poole seletust käsitleda tõendina. Kuigi kostja on väitnud, et hagejale on korduvalt selgitatud tema eksimusi, ei ole seda menetluse käigus tõendatud. Ka ei kajasta seda koosoleku protokoll, mille tulemuseks on vaidlustatud otsus. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
6.Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja ühingust väljaarvamine oli põhjendatud ja seaduslik. Hageja rikkus MTÜS § 14 nõudeid sellega, et tekitas kõlvatut konkurentsi, andes oma liikmelisusest tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandatele isikutele.
7.Kohtu järeldused ei vasta tsiviilasja menetlemisel tuvastatud asjaoludele. Kohtuistungil tunnistasid hageja ja tunnistaja A. A, et hageja ise taksoteenust ei osutanud. Hagejale kuuluvat autot kasutasid taksoteenuse pakkumiseks tema kui füüsilisest isikust ettevõtja juures töötavad A. A ja A. K. Nimetatud isikutel ei ole mittetulundusühinguga mingit õiguslikku puutumust. Seega on üheselt tuvastatud asjaolu, et hageja andis oma liikmelisusest tulenevad õigused üle kolmandatele isikutele. Taksopeatuse kasutamine on ühingu liikme ainuõigus, mille üleandmine (volituse või muul õiguslikul alusel) on eelpoolviidatud õigusnormiga keelatud.
8.Kohus asus seisukohale, et asjaolu, et hageja asemel pakkusid taksoteenust A. A ja A. K, ei saa käsitada kõlvatu konkurentsina, kuna peatust kasutas jätkuvalt ainult üks auto. Kohus märgib, et konkurentsist oleks põhjust rääkida juhul, kui hageja volitatud isikud oleks taksoteenust osutanud oma autodega ja kasutanud ka õigust taksopeatust kasutada. Viidatud mõttearendus on asjakohatu, põhjendamatu ja arusaamatu. Taksona kasutatava auto omandiõigus ei oma mingit sisulist ja õiguslikku tähendust. Tõendamist ei vaja asjaolu, et kaks isikut ühel sõidukil suudavad teenindada enam kliente kui üks, seega suurendada konkurentsi teenuse osutamise turul. Kui nimetatud isikud ei oma õiguslikku alust kostjale üüritud taksopeatuste kasutamiseks, siis on tegemist kõlvatu konkurentsi tekitamisega hageja poolt. Vastus apellatsioonkaebusele
9.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, leides, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
10.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
11.Liikme väljaarvamine mittetulundusühingust on reguleeritud MTÜS §-s 16. Nimetatud paragrahvi 1.lõike järgi võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist.
12.Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas kostja juhatuse 15.03.2006 otsus hageja väljaarvamise kohta mittetulundusühingust põhikirja p 2.5 alusel (kõlvatu konkurentsi tekitamine) on seaduslik või mitte. Maakohus märkis õigesti, et juhatuse otsus peab olema põhjendatud ja kontrollitav. Vaidlusaluses otsuses on viidatud üksnes põhikirja punktile, mille alusel väljaarvamine toimus. Rikkumise kirjeldust ja asjaolusid sellest ei nähtu (t/lk 6). Maakohus märkis õigesti, et sellise otsuse alusel võib asjast puudutatud isik üksnes oletada, millistel asjaoludel ta ühingust välja arvati. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et vaidlustatud otsus on õiguslikult ja faktiliselt põhjendamata ning hageja poolt kõlvatu konkurentsi tekitamine ei ole tõendatud. Eeltoodud asjaoludel oli hagi rahuldamine õige.
13.Juhatuse koosoleku protokollist nähtuvalt luges juhatus kõlvatuks konkurentsiks hageja poolt liikme õiguste üleandmist kolmandatele isikutele (t/lk 50). MTÜS § 14 järgi ei ole liikmelisus üleantav. Samas ei ole nimetatud sätte rikkumine iseenesest tõlgendatav kõlvatu konkurentsina, nagu kostja leiab. Koosoleku protokoll ei kajasta asjaolusid, millest järelduks hageja poolt kõlvatu konkurentsi osutamine. MTÜS § 14 rikkumisele vaidlustatud juhatuse otsuses ei viidata.
14.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hagejale kuuluvat autot kasutasid taksoteenuse osutamiseks tema kui füüsilisest isikust ettevõtja poolt tööle võetud A. A ja A. K. Maakohus leidis õigesti, et seda asjaolu ei saa iseenesest käsitada kõlvatu konkurentsina. Tunnistaja A. A ütlustega on tõendatud, et ta osutas taksoteenust hageja autoga ja hageja nime all, kordamööda A. K ning ühe mehe koormusega. Samuti kasutas ta taksopeatust hageja nime all. Ka teised taksojuhid töötasid FIE-de all (t/lk 56). Miks peaks eeltoodut käsitama hageja poolt kõlvatu konkurentsi osutamisena, kostja maakohtus ei põhjendanud.
15.Tulenevalt TsMS § 652 lg-s 4 sätestatust jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud põhjendused selle kohta, mida ja miks loeb kostja hagejapoolseks kõlvatu konkurentsi tekitamiseks. Esimese astme kohtus kostja nendele asjaoludele ei tuginenud ning uute asjaolude lubatavust kaebuses ei põhjendanud.
16.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o antud juhul kostja.
T. Kollom
M. Merimaa
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.