Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja ühingu juhatuse otsusega ei nõustunud ja esitas 30. juunil 2006 kohtule hagi/t.l. 4/ taotlusega tunnistada kehtetuks MTÜ Arensburg Takso juhatuse 15. märtsi 2006.a. otsus, millega ta arvati mittetulundusühingust välja. Hageja on seisukohal, et ei ole oma tegevusega tekitanud kõlvatut konkurentsi. Hageja tunnistab, et on füüsilisest isikust ettevõtjana võtnud tööle kaks isikut A. Aa ja A. K, kes tema asemel osutasid taksoteenust, sõites kordamööda hagejale kuuluva autoga. Kuna käigus oli siiski vaid üks auto, ei saa rääkida konkurentsist. Kuna vastavalt Mittetulundusühingute seaduse § 16 lg. 1 järgi võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras, leiab hageja, et tema väljaarvamine ei ole seaduslikult põhjendatud. Hageja taotleb otsuse kehtetuks tunnistamist. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja oma kirjalikus vastuses /t.l. 22/ leiab, et esitatud hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtukulud jätta hageja kanda. Hageja J S arvati MTÜ Takso Arensburg juhatuse15. 03. 2006 otsusega põhikirja p. 2.5 alusel ühingust välja. Viidatud põhikirja punkti kohaselt on ühingu juhatusel õigus ühingust välja arvata ühingu liige, kui ta kasutab oma liikmestaatust kõlvatu konkurentsi tekitamiseks. Mittetulundusühingu tegevust reguleerib Mittetulundusühingute seadus. Nimetatud seaduse § 14 sätestab, et liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Seega on asjakohatu hageja väide selles, et ta füüsilisest isikust ettevõtjana teostas oma liikmeõigusi ühingus läbi töölepingu alusel töötavate taksojuhtide A. Aa ja A. K. Hageja on oma õigused üle andnud. Hagi kohaselt on ühingu juhatuse otsuse aluseks asjaolu, et hageja töötajaid hakkasid teised ühingu liikmed alusetult süüdistama kõlvatus konkurentsis, mis seisnes klientide „ülelöömises“ teenuse odavama hinnaga osutamise tõttu. Hagi seisukoht on ekslik. Ühingust väljaarvamise tegelikuks põhjuseks oli asjaolu, et hageja J. S ise faktiliselt ühingu tegevuses ei osalenud, vaid ühingu liikmelisusest tulenevaid õigusi kasutasid tema asemel kolmandad isikud. Eeltoodu all peetakse silmas ühingu ja Kuressaare Linnavalitsuse vahel 02. 06. 2003 sõlmitud Torni ja Lossi tänavate tähistatud taksopeatuste üürilepingutest tulenevaid ühingu liikmete õigusi ja kohustusi taksoteenuste osutamisel. J Si hoiatati ühingu poolt juba varem, s.o. 2005.a. detsembris.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosaliste seisukohad ja tunnistaja ütlused, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nagu selgub esitatud materjalidest, asutati kostja MTÜ Takso Arensburg veebruaris 2003.a.

Mittetulundusühingu põhikirja /t.l. 7/ järgi oli eesmärgiks taksojuhtide ühiste huvide kaitse ja ühise vara haldamine. Kohtuistungil antud seletuste kohaselt oli ühingu asutamise põhjus asjaolu, et Kuressaare Linnavalitsus ei soovinud sõlmida taksopeatuste üürilepinguid iga taksojuhiga eraldi, vaid selleks asutati mittetulundusühing, kellega linnavalitsus sõlmis vastavasisulised üürilepingud /t.l. 26-31/ Kuressaares, Lossi 3 ja Torni 2 asuvate taksopeatuste kasutamise korra reguleerimiseks. Mittetulundusühingu tegevust lisaks põhikirjale reguleerib ka Mittetulundusühingute seadus, mille § 14 keelab liikmeõiguste teostamise üleandmise. Selles osas nõustub kohus kostja väitega, kuid vaidlustatud otsuses ei ole välja toodud asjaolu, et hageja andis üle oma liikmeõigused. Samuti ei ole kostja oma sellekohast väidet ka faktiliselt tõendanud, sest lisaks taksopeatuste kasutamisele sisaldasid lepingud ka tasumise jm. kohustusi. Kostja väide nagu oleks hageja oma õigused üle andnud, on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. Puuduvad tõendid selle kohta, et mittetulundusühingu juhatus, kui ta leidis, et nn kolmandad isikud peaksid astuma mittetulundusühingu liikmeteks, oleks hagejale või kolmandatele isikutele seda selgitanud. Samas ei saa seda asjaolu ka antud vaidluses pidada oluliseks, sest vaidlustatud otsus põhineb küll põhikirja väidetaval rikkumisel kuid ei täpsusta, et tegu oleks olnud mittetulundusühingu liikme õiguste üleandmisega. Asjasse puutuvaks ei saa lugeda ka poolte vaidlust selle üle, millised olid hageja ja kolmandate isikute, A. Aa ja A. K, suhted. Mittetulundusühingute seaduse § 16 järgi võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Liikme võib mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu. Antud juhul oli liikme väljaarvamise aluseks väidetavalt põhikirja p. 2.5, mille järgi ühingu liikme võib ühingust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta kasutab oma liikmestaatust kõlvatu konkurentsi tekitamiseks. Otsuses ei ole selgitatud, milles seisnes kõlvatu konkurentsi tekitamine hageja poolt. Otsus kui selline on jäänud põhjendamata. Kui lähtuda konkurentsiseadusest, siis nimetatud seaduse § 50 määratleb kõlvatu konkurentsi mõiste, käsitledes kõlvatu konkurentsina 1) eksitava teabe avaldamist, avaldamiseks esitamist, tellimist, konkurendi või tema kauba halvustamist ja 2) konfidentsiaalse teabe kuritarvitamist, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamist. Kostja ei ole ei otsuses ega kohtumenetluse käigus suutnud selgitada, milles seisnes kõlvatu konkurentsi tekitamine hageja poolt, mille tõttu ta ühingust välja arvati. Asjaolu, et hageja volitas oma autot kasutama kolmandad isikud, kes sellega osutasid taksoteenust ja kasutasid oma tegevuses kostja kasutusse antud taksopeatusi, ei saa käsitleda kõlvatu konkurentsina. Taksopeatust kasutas jätkuvalt vaid üks auto. Konkurentsist oleks põhjust rääkida juhul, kui hageja volitatud isikud oleksid taksoteenust osutanud oma autodega ja kasutanud ka õigust taksopeatusi kasutada. TsÜS § 38 lg. 1 järgi huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid

juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsus on seaduslikult ja faktiliselt põhjendamata, sest kõlvatu konkurentsi tekitamine hageja poolt ei ole tõendatud. Samuti ei ole tõendatud põhikirjaliste kohustuste muud rikkumist hageja poolt. Tegemist on otsusega, mida on võimalik vaidlustada ja seetõttu peab see olema põhjendatud ja kontrollitav. Antud juhul võib asjast puudutatud isik vaid oletada, millistel asjaoludel ta osaühingust välja arvati. Otsust ei saa täiendada ja põhjendada esindaja seletusega kohtuistungil, vaid see peab juba otsuse väljaandmise hetkeks tehtud olema. Kohus ei saa otsuse hindamisel lähtuda poole esindaja seletusest, sest menetlusseaduse mõistes ei saa poole seletust käsitleda tõendina. Kuigi kostja on väitnud, et hagejale on korduvalt selgitatud tema eksimusi, ei ole seda menetluse käigus tõendatud. Ka ei kajasta seda koosoleku protokoll, mille tulemuseks on vaidlustatud otsus. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg. 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus kohtukulud kostja kanda. Lisaks hageja poolt kantud kuludele, tuleb kostjal tasuda riigituludesse ka dokumentide kättetoimetamiseks tehtud kulud.

Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.