2-09-14436
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.juuni 2010.a. Kuressaare
Tsiviilasja number
2-09-14436
Tsiviilasi
J S hagi MTÜ Takso Arensburg, F N ja M K vastu kahju hüvitamise nõudes summas 250 000 krooni 250 000 krooni
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osalesid Hageja J S ( tema esindaja Ingrid Vinnal Kostjad
2-09-14436 lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
2-09-14436 Liikme staatusest väljaarvamisega MTÜ-st Takso Arensburg on hagejal taksoteenuse osutamine perioodil 1.aprill 2006.a. kuni 22.12.2008.a. olnud oluliselt piiratud. Kuna ettevõtmine oli kahjumis peatas hageja kuni liikmestaatuse taastamiseni alates aprillist 2007.a. taksoteenuse osutamise. Kuna kulud ületasid tulusid ei olnud enam majanduslikult võimalik taksoteenuse osutamine. Hageja ei saanud nimetatud perioodil 1.aprill 2006.a. kuni 22.12.2008.a. kostjalt MTÜ Takso Arensburg taksoteenust vajavate isikute tellimusi, samuti ei lubatud nimetatud perioodil hagejal seista taksopeatustes Lossi 3” ja „Torni-2” (tl 42-47). Hageja sai nimetatud perioodil kasutada taksopeatusena vaid KOV poolt taksoveoluba omavatele isikutele ettenähtud taksopeatusi- Uue tänava parklas ja Mooni tänava Säästumarketi juures, mis ei olnud nii atraktiivsed kui KOV-e poolt kostjale MTÜ Takso Arensburg renditud maa-ala. Nimetatud peatuste kõrvalisus ei taganud hagejale sellist sissetulekut nagu kostja MTÜ Takso Arensburg poolt KOV-lt renditud maalalal klientide ootamine. Asjaolu, et hageja tulu taksoteenuse osutamisel, ajal, mil hageja ei saanud kasutada oma liikme õigusi ja kasutades vaid taksopeatusi Uue tänava parklas ja Mooni tänava Säästumarketi juures, oluliselt vähenes tõendab hageja taotluse 22. veebruari 2010.a. taotluse lisa 1- 2006.a. tulude ja kulude kassapõhine koondaruanne, samuti 5. märts 2010.a. taotluse lisa 1- 2006.a. tulude ja kulude kassapõhine koondaruanne ja tuludeklaratsioonid 2006.a. ja 2007.a. deklareeritud tulu kohta antud perioodil (22. veebruari 2010.a. taotluse lisa 4 ja 5 või 5. märts 2010.a. taotluse lisa 4 ja 5). Nimetatud koondaruannetest on näha, et alates 01. aprillist 2006.a. hageja tulu vähenes oluliselt ja ettevõtmine oli kahjumis. Lähtuvalt 2006.a. tulude ja kulude kassapõhisest koondaruandest (22. veebruari 2010.a. lisa 1), samuti 22. veebruari 2010.a. taotluse lisa 3 (tabeli rida 5) moodustus hageja tulud perioodil 01. jaanuar 2006.a. kuni 31. märts 2006.a. (see on enne hageja välja arvamist mittetulundusühingust) kokku 64294 krooni. Kasum oli samal perioodil kokku 14071.krooni. Nähtuvalt 22. veebruari 2010.a. taotluse lisa 1 tabelist oli kõige suurema tuluga 2006.a. märtsikuu, mille tulu oli kokku 37354 krooni ja kasum 7754.- krooni. Nimetatud tulu tagas antud kuus 9 istmekohalise bussiga taksoteenuse osutamine, mille hageja rentis 2006.a. märtsis kuna oli nõudlus just suurema istekohalise sõiduki järele. Prognoositavalt oleks suvekuudel, mil suveperioodil on turiste Saaremaal rohkem kui muul ajal, antud masinaga taksoteenuse osutamine oluliselt suuremat tulu toonud. Perioodil 2006.a. kuni 2007.a. osutas taksoteenust Kuressaares ka OÜ Saare Takso ja seda kahe masina ühikuga 2006.a. (sõiduauto ja buss) ja ühe masina ühikuga 2007.a. (buss) (5. märts 2010.a. taotluse lisa 2, lk 4, lisa 3 lk 4, lisa 6 p. 3, 6, lisa 7 p. 3, 6). Nähtuvalt OÜ Saare Takso 2006.a. majandusaasta aruandest ( 5. märts 2010.a. taotluse lisa 2) ja OÜ Saare Takso juhatuse liikme selgitustest nimetatud majandusaasta aruande kohta (5. märts 2010.a. taotluse lisa 6 ja 7) moodustus müügitulu taksoteenuse osutamisest (mis ei sisalda dišpetserteenust) 2006.a. (1206892st 47%) 567239.- krooni ja 2007.a. (1 195 640st 54%) 645645.- krooni. Lähtuvalt eeltoodust ja arvestades Kuressaares teiste sama tegevusalaga isikute tulust aastas, moodustub hageja saamata jäänud tulu, millest on maha arvatud säästetud kulud, kokku perioodil 01.04.2006.a. kuni 31.12.2006.a. (22. veebruari 2010.a. lisa 3 tabel rida 15, 17, 18) kogusummas (400000-70042 või 162000+167958) 329 958.- krooni ja perioodil 01.01.2007.a. kuni 31.12.2007.a. (22. veebruari 2010.a. lisa 3 tabel rida 32, 33, 34) kogusummas (488000-95000 või 200549+192451) 393000 krooni. Ka 2008.a. oleks tulu olnud samas ulatuses, kui 2007.a. Kokku moodustub 01.04.2006.a. kuni 22.12.2008.a. saamata jäänud tulu, millest on maha arvatud säästetud kulu (329958+393000+393000) 1115958 krooni.
2-09-14436 Säästetud kuluna ei ole arvestatud töötajatele maksta tulevaid töötasusid kuna need tuleb hagejal töötajatele tasuda. Hagejal oli töölepinguga tööl kaks töötajat A A ja A K. Nimetatut tõendavad nimetatud töötajatega sõlmitud töölepingud (tl 36- 41). Kumbagi töötaja töötasu oli 7000.- krooni kuus. Lähtuvalt eeltoodud olukorra tõttu ei olnud hagejal võimalik kindlustada kuni liikmesaatuse taastamiseni ka tööd oma töötajatele. Vastavalt TLS § 49 p. 1 tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi. Tulenevalt PaS §-st 18 lg 2 pidi hageja kui tööandja tagama töötajale töölepingus kokkulepitud palga maksmise ka ajal, mil ta töötajaid tegelikult tööga kindlustada ei saanud. Kuna hagejal puudus sissetulek taksoteenuse osutamise näol ei olnud hagejal võimalik töötajatele töötasu maksta. 14.09.2007.a. lõpetati A Kga tööleping TLS § 82 alusel töötaja avalduse tõttu (tl 38). Nähtuvalt 22. veebruari 2010.a. lisa 2 tabelist moodustus 01.04.2006.a. kuni 31.12.2006.a. kulud kokku tööandjale 167958.- krooni, perioodi 01.01.2007.a. kuni 31.12.2007.a. kulud kokku tööandjale 192451.- krooni ja perioodil 01.01.2008.a. kuni 31.12.2008.a. kulud kokku ((7000+2331)*12) 111972.- krooni. Käesolevaga võlgneb hageja töötajale kostjate alusetu tegevuse tõttu A K 17 ja poole kuu töötasu ja A Aale kokku 33 kuu töötasu, mis on koos sotsiaalmaksu (33%) ja töötuskindlustuse maksuga (0,3%) kokku summas 472381.- (nelisada seitsekümmend kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend üks) krooni (22. veebruari 2010.a. lisa 2 tabel), samuti A K kahe kuu keskmise palga hüvitise TLS § 82 alusel summas 18620 (kaheksateist tuhat kuussada kakskümmend) krooni (tl 38). Nimetatud töötasu nõue on hagejale kostjate tegevuse tõttu tekkinud kahju kuna hageja peab töötasu ja maksud maksma olenemata asjaolust et töötajatele tööd anda ei olnud ja majandustegevus seiskus. Kui kostja MTÜ Takso Arensburg ei oleks hagejat välja arvanud ei oleks tekkinud olukorda kus hageja ei suuda oma töötajaid tööga kindlustada ja neile töötasu maksta. Lähtuvalt eeltoodust hageja alusetu liikmest väljaarvamisega hagejale on tekitatud kahju, mis väljendub saamata jäänud sissetuleku näol, mida oleks hageja vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuse tõttu, taksoteenuse osutamisel kasutades liikme õigusi tõenäoliselt saanud, kui kohustust ei oleks rikutud, samuti otsene varaline kahju, mis tekkis hagejale seoses A K poolt töölepingu lõpetamise tõttu TLS § 82 alusel kuna hageja kostjate tegevuse tõttu ei suutnud A K tööga kindlustada ja töötasu maksta. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline (VÕS § 128 lg 1). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (VÕS § 128 lg 4). RkHKo nr. 3-3-1-13-06 kohaselt kahjuhüvitist ei tohi jätta välja mõistmata üksnes seetõttu, et saamata jäänud tulu suurust on keeruline võimatu tuvastada. Saamata jäänud tuluks võib olla saamata jäänud ettevõtlustulu üldiselt (RKhKo 3-3-1-13-06). VÕS § 128 lg 4 teise lause kohaselt võib saamata jäänud tuluks olla ka tulu saamise võimaluse kaotus. Samuti võib kahjuks olla kasutuseelise- valduse ja kasutusõiguse- hüvitamine, lähtudes selle harilikust väärtusest. Selle arvestamisel võib lähtekohaks olla kasu, mida kasutaja oleks
2-09-14436 võinud saada, arvestades seejuures ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema. Määrav on , kas valdus põhines õiguslikul alusel, st. kas tal oleks olnud õigus üüritud asja arvel tulu teenida (RKTKo 3-2-1-123-05).
2-09-14436 tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju positiivse hüvitamise nõue, s.t. lepingurikkumisega tekitatud kahju hüvitamine, eesmärgiks on kahjustatud lepingupoole asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kui lepingut poleks rikutud (RKTKo 3-2-1-137-05)). VÕS § 127 lg 1 kohaselt Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. b) lepinguväline vastutus (deliktiõiguslik). Käesolev nõue on esitatud alternatiivselt ka deliktiõiguse alusel, kui kohus leiab, et tekkinud kahju ärahoidmine ei olnud rikutud lepingulise kohustus eesmärgiks (VÕS § 1044 lg 2). Kostja MTÜ Takso Arensburg põhjustas hagejale kahju viimaselt alusetu liikmestaatuse (oma õiguste realiseerimise) äravõtmisega. Kuna kostja MTÜ Takso Arensburg rikkus õigusliku aluseta hageja isikliku õigust liikmestaatusele ja sellest tulenevatele õigustele peab ta hagejale eelnevast tekkinud kahju hüvitama. Kahju hüvitamisega peab olema tagatud VÕS § 127 lg 1 järgi olukord, mis oleks võimalikult lähedane sellele, kui hageja oleks õiguse rikkumise aja jooksul saanud oma liikmeõigusi kasutada. Kostja MTÜ Takso Arensburg vastutuse aluseks on VÕS § 1043 ja hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamisega enda paigutamist olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, kus ta oleks olnud, kui kostja MTÜ Takso Arensburg ei oleks tema õigusi rikkunud. Lähtuvalt VÕS § 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Lähtudes kostja MTÜ Takso Arensburg põhikirja p. 3.1., mille p. d kohaselt on ühingu liikmel õigus kasutada ühingu vara ning saada liikmetele ettenähtud soodustusi võib eeldada, et kostja MTÜ Takso Arensburg rikkus hageja omandi sarnast õigust või valdust. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p. 5, absoluutne õigushüve kahjustamine). Hagejale keelati aluseta seista taksopeatustes ja oodata kliente, saada tellimusi, mis oli hageja lepinguline õigus, samuti oli hagejale antud taksopeatustes seismisega üle valdus. Hageja huviks on, et talle hüvitaks tema liikmestaatuse ja sellega kaasneva õiguse kasutamise (kasutuseelise) rikkumisega, millest ta õigusvastase teo tõttu ilma jäi, tekkinud kahju (käesoleva avalduse p.1.2.1.1.). Kuna õigusvastase teoga seisati liikme ettevõte või häiriti selle tööd, tuleb hüvitada ka sellest tekkinud kahju. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p. 6 kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega. Kostja MTÜ Takso Arensburg põhjustas hageja kui liikme alusetu väljaarvamisega vahetult majandustegevuse seiskamise. Kostja sekkus sellega hageja majandustegevusse. Hageja ei saanud ligi kaks aastat ja üheksa kuud kasutada taksoteenuse osutamiseks hädavajalike taksopeatusi Torni-2 ja Lossi-3, mis oli antud kasutada KOV poolt kostjale MTÜ Takso Arensburg kui taksojuhtide huvide kaitsjale. Kostja takistas hagejal taksopeatustes kliente oodata, mille tagajärjel ta ei saanud kliente teenindada, samuti kostja ei andnud edasi klientide tellimusi, mille tõttu ei saanud hageja kliente teenindada ja tulu teenida. Teise isiku majandus- või kutsetegevuse oluliseks ajaks täieliku või osalise seiskamise põhjustamine loetakse õigusvastaseks, kui see toimus tegevusse õigusvastase ähvarduse, lubamatu boikoti, demonstratsiooni või streigiga sekkumise tagajärjel või muul viisil, mis on vahetult suunatud isiku majandus- või kutsetegevuse seiskamisele (VÕS § 1049). Eeltooduga rikkus kostja MTÜ Takso Arensburg käibes vajaliku hoolsust, kostja MTÜ Takso Arensburg tegutses tahtlikult. Kostja tegu tõi kaasa kahjuliku tagajärje.
2-09-14436
2-09-14436 lasuvat hoolsuskohustust juriidilise isiku ees) ning juriidilise isiku võlausaldajale tekib seetõttu kahju, peaks juriidilise isiku võlausaldajatel siiski olema ka võimalus nõuda kahju hüvitamist nii juriidiliselt isikult kui ka viimase juhatuse liikmelt, kes rikkus oma kohustust juriidilise isiku ees tahtlikult. Kuigi juriidilise isiku esindusorgani liikmel puuduvad otsesed kohustused juriidilise isiku võlausaldaja ees, on juriidilise isiku juhtorgani liikme sellist tahtlikku käitumist oma sisemiste kohustuste täitmisel, mis toob kolmandale isikule kaasa õigusvastase tagajärje – kahju tekkimise –, võimalik käsitleda tahtliku heade kommete vastase tahtliku käitumisena, mis on iseseisva kohustise (lepinguvälise võlasuhte) tekkimise üheks aluseks (vt VÕS § 1045 lg 1 p 8). Kostja MTÜ Takso Arensburg juhatuse liikmed on rikkunud oma kohustuste täitmisel või õiguste teostamisel hoolsuskohustust. Juhatuse liikmed tahtlikult ja heade kommete vastaselt arvasid hageja kahel järjestikusel korral MTÜ-st Takso Arensburg seadusliku aluseta välja takistades niiviisi hagejal oma liikme õigusi realiseerimast. Eeltoodu tagajärjel tekkis hagejal kahju. Kahju tekitajate tahtlus oli suunatud kannatanud kahjustamisele. Piisab sellest, kui tahtlikult heade kommete vastaselt käitunud isik sai aru või pidi aru saama, et tema tegu võib kahjustada kannatanut ja põhjustada seetõttu õigusvastase tagajärje. VÕS § 1045 lg 1 p. 8 kaitse eesmärgiks on muu hulgas ka kannatanu kaitsmine puhtmajandusliku kahju eest, seega kuuluvad eelduslikult hüvitamisele kõik tahtliku heade kommete vastase teo tagajärjel tekkivad kahjulikud tagajärjed. VÕS § 1045 lg 1 p. 8 järgi on kahju põhjustamine heade kommete vastase tahtliku käitumisega õigusvastane. Eeltoodud sätte võimaldab oma kaitse-eesmärgist tulenevalt nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist. Lähtuvalt VÕS § 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt (VÕS § 137 lg 1). Samuti on käesolev nõue juhatuse liikmete vastu esitatud alternatiivselt juhatuse liikmete vastutuse kui kaudse vastutuse alusel. Juhatuse liikme ja juriidilise isiku vahelist suhet võib kvalifitseerida käsundussuhtena. VÕS § 620 lõike 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi oma teadmistele ja võimetele vastavalt käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Eeltoodust tulenevalt juhatuse liikme kohustuseks on nõutava hoolsuse ülesnäitamine kohustuste täitmisel. Hoolsuskohustuse piisaval määral järgimata jätmist saab juhatuse liikmele ette heita eelkõige siis, kui otsus ei ole ratsionaalselt põhjendatav või ei ole vastu võetud ratsionaalselt põhjendatavas menetluses. Vastavalt TsÜS § 35 juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Hagejale tekitatud kahju tekkis juhatuse liikmete tegevusest (juhatuse liikmed rikkusid oma kohustusi kostja MTÜ Takso Arensburg ees, millest tulenevalt omakorda MTÜ Takso Arensburg rikkus kohustusi hageja ees) tulenevalt (põhjuslik seos). Vastavalt Mittetulundusühingute seadusele § 32 lg 1, 2 juhatuse, samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju mittetulundusühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nimetatud kahju hüvitamist mittetulundusühingule võib nõuda ka mittetulundusühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada mittetulundusühingu vara arvel. Lähtuvalt asjaolust, et kostja MTÜ Takso Arensburg on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine, võib
2-09-14436 puududa kostjal MTÜ Takso Arensburg vara või vähemalt nõutud ulatuses vara. Kuna olemasolevast varast ei ole võimalik hageja nõudeid rahuldada ja kuna kostja MTÜ Takso Arensburg juhatuse liikmed tekitasid oma kohustuste rikkumisega antud kahju on käesolev hagi nõue esitatud ka kostja MTÜ Takso Arensburg juhatuse liikmete vastu solidaarselt, kes antud otsuse vastu võtsid. Kui kostja MTÜ Takso Arensburg juhatus ei oleks hagejat MTÜ Takso Arensburg liikmena välja arvanud ei oleks hagejal käesoleva hagi p. 1.2.1.1. kirjeldatud kahju tekkinud. Eeltoodud kahju tekkis hageja alusetu väljaarvamise tõttu MTÜ-st Takso Arensburg. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (VÕS § 127 lg 4). Tulenevalt eeltoodust ja lähtuvalt TsMS § 434, § 162 lg 1 palub hageja: 1. mõista solidaarselt MTÜ-lt Takso Arensburg, F N ́alt ( ja M K ́lt ( välja 250 000 krooni kahju J S kasuks või 2. mõista MTÜ-lt Takso Arensburg välja 250 000 krooni J S kasuks ja mõista solidaarselt F N ́alt ( ), M K ́lt ( välja MTÜ Takso Arensburg kasuks 250 000 krooni; 3. menetluskulud jätta kostjate kanda. Kohtuistungil märkis hageja, et kahju on arvestatud perioodi eest 1.04.2006.a. – 20.12.2008.a.
2-09-14436 poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet.
2-09-14436 korraldusega nr 260 (tl 66) kehtivusajaga 19. aprillini 2007. a. Seega oli hagejal Kuressaare linnas taksoteenuse korraldamiseks seaduslik õigus vaidlusalusel perioodil 1. aprillist 2006. a kuni 19. aprillini 2007. a. Taksoveoloa nõue tuleneb Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 141 26. 05. 2004. a vastu võetud Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja § 15 lg-test 1 ja 2, mille kohaselt võib taksovedu registreerimisjärgse omavalitsuse territooriumil korraldada vedaja, kellel on taksoveoluba. Kostjatele teadaolevalt ei ole hageja taksoteenust ise Kuressaare linnas osutanud. Tsiviilasjas nr 2-06-16568 (tl 59) on hageja kohtule väitnud, et ta ise ei ole taksoteenust osutanud. Kahjunõude esitamise eeldused on: tekkinud kahju, kahju tekitamise õigusvastasus ja põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostja tegevuse vahel. Kostjad leiavad, et hagejal ei tekkinud varalist kahju MTÜ Takso Arensburg liikmete hulgast väljaarvamise tõttu. Kahju tõendamiseks on hageja esitanud kohtule järgmised tõendid: 1) takso andmed FIE J S (lisa 8 hagiavaldusele), 2) prognoos (lisa 9 hagiavaldusele), 3) tasumata töötasud A. Kle ja A Aale 2006.a, 4) töölepingud A Aa ja A Kga (lisad 11 ja 12 hagiavaldusele);
kassapõhine koondaruanne tulude-kulude kohta 2007 ja 2006. a (lisa 1 hageja 5. märtsi taotlusele), 6) töötasu võlgnevus A.Aale ja A. Kle 7) J Si saamatajäänud kasum, 8) J Si FIEna saadud tulu 2006. a, 9) J Si FIE-na saadud tulu 2007. a. Kostjad jäävad 9. juunil 2009. a hagivastuse p-s 3 esitatud väite juurde (tl 61-64), et hageja poolt esitatud kahjunõue on meelevaldne ja tõendamata, samuti 30. oktoobril 2009. a esitatud seisukoha juurde, et J Si poolt väidetav taksoteenuse osutamise eest saadud tulu on ilmselt ülepaisutatud (tl 99-103 p 2.4). Tsiviilasja nr 3-2-1-137-05 lahendi p-s 13 on Riigikohus asunud seisukohale, et kahjuks võib olla asja valdusest õigusvastase äravõtmise korral tulu vähenemine. Hageja väide, et tema sissetulek taksoteenuse osutajana vähenes peale 1. aprilli 2006.a, ei ole tõendatud. J Si poolt väidetav taksoteenuse osutamisest loodetud tulu on ilmselt üle paisutatud. Ei ole arvestatud, et saamatajäänud tulu ei võrdu käibe suurusega. Võrdluseks toovad kostjad viie MTÜ liikmeteks oleva taksojuhti sissetuleku aastatel 2006 – 2008, mis kajastub nende poolt kohtule esitamiseks antud tuludeklaratsioonidest (tl-d114-127). Saare Takso poolt teenitud tulu ei ole võrreldav taksoteenust osutanud FIE-de tuluga, sest lisaks taksoteenuse osutamisele tegeles OÜ Saare Takso veel ehitusmasinate ja –seadmetega teenuste osutamise, ehitusmasinate ja –seadmete rentimise, sõiduautode rentimise jms. Seega ei ole selge, milline hageja tegelik seaduslik sissetulek taksoteenuse osutajana kuni
2-09-14436 Tulenevalt VÕS § 127 lg 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kostjad leiavad, et hageja MTÜ liikmete hulgast väljaarvamise ja hagejal tekkida võinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Tulenevalt VÕS § 101 lg 3 ei või võlausaldaja tugineda kohustuste rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid niivõrd kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Hageja pidi arvestama asjaoluga, et ta arvatakse MTÜ-st välja, kui ta tegevus läheb vastuollu MTÜ põhikirjaga. Hagejat oli selles osas MTÜ liikmete poolt ka korduvalt hoiatatud. Seega, kuna kahju tekkis tervikuna kannatanust tulenevate asjaolude tõttu, välistab see kahjuhüvitise nõude põhjusliku seose tasandil. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse tekitamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Käesoleval juhul viitab hageja käitumine sellele, et kuna ta ei võtnud midagi ette talle väidetava kahju vähendamiseks. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-137-05 lahendi p-s 11 asunud seisukohale, et kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks ja et kahju hüvitamise nõue ei tohi olla karistuseks kohustust rikkunud poolele. Kostjad on seisukohal, et eelviidatud TsÜS-i ja VÕS-i paragrahvid välistavad käesolevas tsiviilasjas hageja võimaluse tugineda õiguskaitsevahendile üldise hea usu põhimõttest tuletatud keelust kuritarvitada seadusest tulenevaid õigusi. VÕS § 139 lg 2 sätestab, et kahju tekkimisel kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, vähendatakse kahjuhüvitist, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekitava ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud. Ebamõistlik oleks lubada kahjustatud isikul nõuda kahju tekitajalt sellise kahju hüvitamist, mille tekkimist oleks ta mõistlike abinõude tarvituselevõtuga saanud vältida. Hageja käitumises esineb enesekahjustamise tahtlus. Tekkinud kahju vähendavad toimingud VÕS § 139 lg 2 mõttes on sellised toimingud, mida samasuguses olukorras teeks kahju vähendamiseks mõistlik isik. Esiteks, vaatamata sellele, et hagejal puudus alates 19. aprillist 2007. a taksoteenuse osutamise õigus, pidas ta töölepingu alusel tööl taksojuhte. J Si taksoveoluba kehtis 19. aprillini 2007. a. A K ja A Aaga sõlmitud töölepingute p 1.1 kohaselt alustasid töötajad hageja juures tööd 15. märtsil 2006. a so päeval, mil tehti otsus hageja MTÜ liikmete hulgast välja arvamiseks. Sõlmitud töölepingute punktis 3.2 on märgitud, et töötaja pidevat tööstaaži tööandja juures Atatakse alates 15. märtsist 2006. a Töölepingute p 4.1 kohaselt oli töötaja põhipalk 7000 krooni kuus. Kui hageja nägi, et ta ei suuda taksoteenust osutava FIE-na teenida niipalju, et ta suudaks taksojuhtidele töötasu maksta, oleks ta pidanud võtma tarvitusele abinõud tulenevalt TLS-st. Käesoleval juhul teostas hageja oma õigust võtta tööle kaks 7000-kroonise põhipalgaga taksojuhti ilmse eesmärgiga tekitada kahju MTÜ-le Takso Arensburg, sest töölepingud taksojuhtidega sõlmiti päeval, kui MTÜ koosolekul otsustati hageja MTÜ
2-09-14436 liikmete hulgast välja arvata. Hageja pidi 15. märtsil 2006. a teadma, et ta ei suuda maksta taksojuhtidele töölepingus ettenähtud palka, sest tema senine majandustulem taksoteenuse osutamisel oli negatiivne. Eelkirjeldatud käitumisega läks hageja vastuollu VÕS §-dest 6 ja 7 tuleneva hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Teiseks, jättis hageja tsiviilasjas nr 2-06-16568 taotlemata õigussuhte esialgse reguleerimise. TsMS § 377 lg 2 kohaselt võib kohus sellise hagi tagamiseks kostja vastu, mille esemeks ei ole rahaline nõue hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Käesoleval juhul väidab hageja, et tal tekkis kahju seetõttu, et ta ei saanud kasutada MTÜ poolt renditavat taksopeatust ega dispetšerteenust, kuid jättis kohtumenetluse käigus kohtule taotluse esitamata, mis oleks tal kohtuvaidluse ajal võimaldanud kasutada nii takspeatust kui dispetšerteenust. Hageja on alates hagi esitamisest olnud seisukohal, et MTÜ Takso Arensburg tekitas temale kahju sellega, et hageja ei saanud peale tema väljaarvamist MTÜ liikmete hulgast taksoteenuse osutamiseks kasutada MTÜ Takso Arensburgi poolt rendilevõetud taksopeatusi ja ei saanud tellimusi dispetšerilt. Hageja vaidlustas MTÜ juhatuse otsuse(d) kohtus. Olulise kahju tekkimise vältimiseks oli hagejal võimalus taotleda MTÜ Takso Arensburgi poolt rendilevõetud taksopeatuste ja dispetšerteenuse kasutamise viisi reguleerimist selliselt, et tal oleks säilinud võimalus kohtumenetluse ajal kasutada nii MTÜ taksopeatusi kui dispetšerteenust. Kuna hageja seda ei teinud, jättis ta tahtlikult kahju tekkimise tõrjumata. Seega oli hagejal võimalus vältida kogu väidetava kahju tekkimist. Kolmandaks, jättis hageja kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule. Lisaks eeltoodule on kostjad seisukohal, et MTÜ Takso Arensburg põhikirja p 3.1 d), mis annab ühingu liikmetele õiguse kasutada ettenähtud korras ühingu vara ning saada liikmetele ettenähtud soodustusi, ei ole kaitsenorm. Kostja ei võtnud endale hageja MTÜ liikmeks vastuvõtmisel tema kahjude kandmise riski. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kahjunõue F N kui juhatuse liikme vastu - Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 p-s 18 asunud seisukohale, et juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe. Juhatuse liikme kohustuste rikkumist saab hinnata sellest võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumisena ja kohaldada ei saa VÕS § 1043 sätteid. Tsiviilasjas nr 3-2-1-90-07 on Riigikohus asunud seisukohale, et juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. TsÜS § lg 37 lg 1 kohaselt vastutavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele ootusele. Nagu eelpool on märgitud, toimus 15. märtsil 2006. a MTÜ Takso Arensburgi üldkoosolek, kus otsustati J S MTÜ liikmete hulgast välja arvata. Samal päeval, so
2-09-14436 kehtetuks. See fakt ei muuda kehtetuks samal päeval vastu võetud üldkoosoleku otsust, milles avaldub MTÜ liikmete selgelt väljendatud tahe. MTÜ 15. märtsi 2006. a juhatuse otsus vastas MTÜ üldkoosoleku õiguspärasele ootusele arvata J S MTÜ Takso Arensburg liikmete hulgast välja. Lähtudes eeltoodust leiavad kostjad, et juhatuse liige F N tegutses J Si MTÜ Takso Arensburgi liikmete hulgast väljaarvamise otsuse tegemisel 15. märtsil 2006. a vastavalt üldkoosoleku õiguspärasele ootusele. F N ei ole seega oma kohustusi MTÜ ees rikkunud ja tema puhul ei tõstatu tema kui juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutuse küsimus. Käibearusaamade järgi oli juhatuse liikme F N hoolsus tavaline. Kahjunõue M K kui juhatuse liikme vastu - 6. veebruaril 2003. a sõlmiti MTÜ Takso Arensburgi asutamisleping. Nimetatud asutamislepingu p 6 kohaselt määrati M K üheks kahest mittetulundusühingu juhatuse liikmest. 2003. a sügisel asus M K tööle ja elama Helsingis Soome Vabariigis. Sellega seoses, et tema töö- ja elukoht muutus, puudus M Kl võimalus edasiselt osaleda MTÜ Takso Arensburg juhatuse töös. Seega tegi M K mittetulundusühingule suulise ettepaneku enda tagasikutsumiseks juhatuse liikme kohalt. 11. novembril 2003. a tegigi MTÜ Takso Arensburg üldkoosolek sellekohase otsuse kutsudes M K juhatuse liikme kohalt tagasi (tl 94). Seega polnud M Kl alates 11. Novembrist 2003. a. juhatuse liikme volitusi. MTÜS § 19 lg 1 p 2 kohaselt kuulub mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevusse juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine. MTÜS § 28 lg 2 kohaselt võib juhatuse liikme teda määranud organi otsusega igal ajal tagasi kutsuda. MTÜS § 79 lg 1 kohaselt tehakse registrikanne mittetulundusühingu juhatuse avalduse põhjal. Seega ei vastuta M K selle eest, et registrikanne tema juhatuse liikmete hulgast tagasikutsumise kohta tehti hilinemisega. MTÜS § 10 lg 2 kohaselt esitab juhatus avalduse registrisse kantud andmete muutmisel muudatuste registrisse kandmiseks. Vaatamata sellele, et juhatuse liikme kanne M K kohta on registrist kustutatud suure hilinemisega, ei kuulu M K MTÜ Takso Arensburg juhatuse liikmete hulka alates
2-09-14436 Kuna M K ei ole MTÜ Takso Arensburg juhatuse liige alates 11. novembrist 2003. a on hageja käesoleval juhul esitanud hagi M K kui isiku vastu, kes ei peaks olema kostja. Käesoleval juhul on esitatud MTÜ-st kostja kui kohustatud isiku vastu kahjunõue, mis on äärmiselt ebaõiglane, sest mittetulundusühingu kui juriidilise isiku eesmärgiks ei ole tulu teenimine. Tulenevalt VÕS § 140 võib kohus kahjuhüvitist mõistlikult vastuvõetamatul juhul vähendada.
2-09-14436
2-09-14436 Kohus leiab, et antud juhul saab saamata jäänud tulu arvestuse aluseks võtta hageja liikmest väljaarvamisele eelnenud kolme kuu so jaanuar, veebruar, märts 2006.a. hageja puhaskasumi. Lähtuvalt 2006.a. tulude ja kulude kassapõhisest koondaruandest moodustusid hageja tulud perioodil 01. jaanuar 2006.a. kuni 31. märts 2006.a. kokku 64 294 krooni. Kasum oli samal perioodil kokku 14 071 krooni so jaanuaris 4615 kr, veebruaris 1702 kr ja märtsis kasum 7754 krooni. Seega arvestades taksoteenuse osutamise eripära, võiks väljamõistetav kahju MTÜ-lt Takso Arensburg piirduda kolme kuu kasumi määraga so summaga 14 071 krooni.
2-09-14436 05 p 17), siis ei ole pärast juhatuse liikme volituste lõppemist äriühingu juhatuse liikme poolt toime pandud deliktid käsitatavad äriühingu deliktidena sõltumata sellest, mis nähtub äriregistrist. Kohus leiab, et analoogsed põhimõtted on kohaldatavad kõigi juriidiliste isikute juhatuse liikmete volituse lõppemise suhtes. Kuna M K ei ole MTÜ Takso Arensburg juhatuse liige alates 11. novembrist 2003. a tuleb hagi M K vastu jätta rahuldamata.
Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.