Muud › Muud hagiasjad

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht

Maie Seppo 09.03.2007.a., Kentmanni tn 13, Tallinn

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-03-360 (endine number 2/22-5748/03) AJ ja MK hagi OŠ ja MŠ vastu eluruumi vabastamise nõude tühiseks tunnistamise nõudes Hageja: AJ(isikukood XXX, elukohtXXX) Hageja MK(isikukood XXXX elukoht: XXX) Esindaja :vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Kostja OŠ(isikukood XXX ,eluk. XXX Kostja MŠ(isikukood XXX, eluk. XXX) Kostjate esindaja VM Kolmas isik - Tallinna Linn Kolmanda isiku esindaja MS

Menetlusosalised ja nende esindajad

Istungi toimumise aeg

23.01.2007.a.

Resolutsioon

Hagi rahuldada. Tunnistada 30.06.2003.a. üürilepingu erakorralise ülesütlemise avaldus ja eluruumi vabastamise nõue õigustühiseks. Tunnistada poolte vahel sõlmitud üürilepingu kehtivust kuni 07.08.2018. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest.

Edasikaebamise kord

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 03.07.2003.a. esitasid AJ ja MK hagiavalduse Tallinna Linnakohtule OŠ ja MŠ vastu eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks. Hagi aluseks on asjaolu, et 07.08.1998.a. sõlmisid AJ ja elumaja XXX õigusjärgne omanik P M –T tähtajalise üürilepingu eluruumi XXX kasutamiseks. Lepingu tähtaeg oli 07.08.2003. Lepingupooled pikendasid 30.03.1999 üürilepingu tähtaega 15 aastat – seega kuni 07.08.2018. Kostjad pärisid hagejate kasutuses oleva eluruumi oma ema E Š järgi kes oli omandanud vaidlusaluse eluruumi 27.03.2002 Tallinna notar TS büroos sõlmitud notariaalse omandiõiguse

ülekandmise kokkuleppe ja kinnistu jagamise ja kaasomandi lõpetamise lepingu järgi. 30.06.2003 edastasid kostjad hagejatele avalduse üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, mille järgi pidasid võimalikuks lugeda üürileping seisuga 01.08.2003 üürivõlgnevuse tõttu ülesöelduks ega näinud võimalust selle edaspidiseks pikendamiseks. Hagejad leiavad, et kostjatel puudub alus üürilepingu ülesütlemiseks. 30.06.2003 saadetud avaldusest ei nähtu, millise maksed on hagejate poolt tasumata. Kostjad ei ole esitanud ühtegi arvet üüri ja kõrvalkulude tasumiseks. Hagejad on seisukohal, et üürileping poolte vahel on kehtiv kuni 07.08.2018. Kostja vastuväited Kostja oma 15.09.2003.a. antud vastuses leiab, et hagejad kasutavad XXX mitteeluruumi nr. 8 väidetavalt 07.08.1998.a. eluruumi üürilepingu alusel. Mitteeluruumi üürilepingu sõlmimine eluruumi üürilepinguga ei muuda mitteeluruumi eluruumiks. Rahvastikuregistri andmetel elavad hagejad XXX, mis tähendab, et hagejate kasutuses olev XXX ei ole nende eluruum. Üürilepingu lisal l on PM allkiri üürilepingust erinev. 14.06.2004.a. on kostja täpsustanud, et 13.05.2002, 14.06.2002, 14.06.2002, 02.07.2002 ja 15.08.2002 on tõendatud, et esitati arved, mis on hagejate poolt vastu võetud ja mis on tasumata. Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik Tallinna linn toetab hagi. Lepingu esemeks olevad ruumid on hagejate poolt täielikult renoveeritud. Eluruum on elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks, äriruum (mitteeluruum) on majandus- või kutsetegevuseks kasutatav ruum. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusele nr. 38 võib eluruumina kasutada ka muud omaette ruumi, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele. Kolmandale isikule ei ole teada, et hagejate poolt kasutatavad ruumid ei vasta eluruumi nõuetele.. Kostjad on pakkunud hagejatele eluruum turuhinnaga omandada, mistõttu on ainetu kostjate väide, et hagejate käsutuses on mitteeluruum. O Š ise on loonud tingimused, mis ei ole võimaldanud üüriarvete õigeaegset tasumist. Üürileandja on üürniku huvisid ilmselt kahjustava tegevuse- ja tegevusetusega kujundanud olukorra, kus Põhja-Tallinna Valitsus oli sunnitud AJ koos emaga võtma arvele Tallinna linnale kuuluva eluruumi üürimist taotlevate isikutena Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määruse nr.56 punkti 3.3.4 alusel. Kohtuotsuse põhjendused 07.08.1998.a. sõlmisid AJ ja MK elamu XXX omaniku PM-T eluruumi XXX üürilepingu tähtajaga kuni 07.08.2003.a. 30.03.1999.a. vormistasid üürileandja ja üürnik üürilepingu lisa, millega lugesid üürilepingu pikendatuks 15 aasta võrra seoses üürniku poolt korteri renoveerimisega seotud suuremahuliste ehitustööde tegemisega (ruumide seinte ja põrandate soojustamine, põranda ja seinaplaatide paigaldus, aknaraamide, torustiku ja juhtmestiku vahetus jne.) VÕS § 316 sätestab üürilepingu erakorralise ülesütlemise tasumisega viivitamise tõttu. Kostjad on esitanud kohtule saatelehed 14.06.2002, 07.06.2002, 14.06.2002, 15.08.2002, 03.09.2002, 11.10.2002 19.12.2002, mille tasumata jätmine on olnud üürilepingu erakorralise ülesütlemise aluseks.(toimiku lk.111-116) Esitatud saatelehtedel on näidatud rendi ja veekulu. Kohus leiab, et esitatud saatelehed ei ole arved, mis on üüri maksmise aluseks. Saatelehtedel puudub viide kuhu, kunas ja kellele üüri- ja kommunaalkulud tasuda.