Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Egon Konsand
Määruse tegemise aeg ja koht
8. märts 2007 Tartu
Tsiviilasja number
2-06-25028
Tsiviilasi
M.K. kaebus Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Jane Rumjantseva 04.09.2006 otsusele täiteasjas nr 189/2005/167
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16.10.2006 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.K. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib edasi kaevata 15 päeva jooksul Riigikohtule alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
M.K. esitas 11.09.2006 Tartu Maakohtule kaebuse Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Jane Rumjantseva 28.08.2006 otsusele täiteasjas nr 189/2005/167, paludes nimetatud otsuse tühistada ja lõpetada nimetatud täiteasjas täitemenetluse. Kaebuse kohaselt on avaldaja suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 189/2005/167, mille aluseks on Tartu Maakohtu 20.05.2004 otsus tsiviilasjas nr 2-1768/03 ja sissenõudja K.E. avaldus, nõude suuruseks 128 416 krooni. Avaldaja ja K.E. vahel sõlmiti 01.04.2005 võlasumma perioodilise tasumise kokkulepe. Nõue on avaldaja poolt rahuldatud ja selles osas puudub vaidlus. Kohtutäitur leidis aga, et avaldaja viivitas võlasumma tähtaegse tasumisega ning
kohtutäituril on vastavalt kehtinud TMS § 30 lõikele 1 õigus arvestada viivist 10% iga tasumata kuu eest. Kohtutäituri 28.08.2006 otsus, millega ta otsustas jätkata täitemenetlust viiviste sissenõudmiseks, on ebaseaduslik. On õige, et alates 01.01.2006 nõude tasumisega viivitamisel tekkiva viivisemäära arvestamisel tuleb rakendada TsMS § 461 lg 4, VÕS § 113 ja TMS § 56. Kehtiv TMS § 56 sätestab küll, et sissenõudja nõue rahuldatakse koos viiviste ja muude kõrvalnõuetega, mille suurus nähtub täitedokumendist, kuid vaidlusaluse viivise suurus 10% täitedokumendist ei nähtu. Viivise 10% nõude näol on tegemist kehtinud TMS § 30 lõikes 1 tuleneva kohtutäituri õigusega. Kehtiv õigus viivise arvestamist kohtutäituri poolt ei võimalda, seega on viivise arvestamine täitemenetluses ebaseaduslik. Viivise arvestamine TsMS § 461 lg 4 alusel saab toimuda aga tsiviilkohtumenetluses, mitte täitemenetluses. Asjast puudutatud isikud kohtutäitur J. Rumjantseva ja sissenõudja K.E. vaidlesid kirjalikes vastustes avaldaja kaebusele vastu ja taotlesid selle rahuldamata jätmist. Mõlemad puudutatud isikud leidsid, et kaebus on esitatud samadel asjaoludel, millistel on tehtud Tartu Maakohtu 10.04.2006 ja Tartu Ringkonnakohtu 30.06.2006 määrused ning millistega on M.K. esitatud kaebus kord juba rahuldamata jäetud.
Tartu Maakohus jättis 16.10.2006 määrusega M.K. kaebuse rahuldamata ning määras menetlust nimetatud täiteasjas jätkata. Maakohus ei nõustunud puudutatud isikute seisukohaga, et võlgniku kaebus on samadel alustel juba kord lahendatud, mistõttu puudub kohtul alus nimetatud kaebuse menetlemiseks. Antud juhul on tegemist siiski uue kaebusega kohtutäituri uuele, 28.08.2006 tehtud otsusele, ehkki see on esitatud varem lahendatud kaebusega sarnastel asjaoludel. Maakohus nõustus vaidlustatud kohtutäituri otsuses toodud seisukohaga, et kuna viivise tasumise kohustus tekkis antud juhul juba 2005. aasta detsembris, siis on viivise arvestamise aluseks kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 30. Viivise arvestamine nimetatud sätte alusel ei ole ebaseaduslik, kuivõrd viivise tasumise kohustus tekkis selle sätte kehtivuse ajal ning hilisem seaduse muutumine ei saa antud kohustust muuta. Maakohus leidis, et ebaõige on ka kaebaja seisukoht, et viivise arvestamine TsMS § 461 lg 4 alusel saab toimuda vaid tsiviilkohtumenetluses, mitte täitemenetluses. TsMS § 461 pealkirjaks on „Otsuse täitmine“, mis viitab sellele, et viivist saab selle sätte alusel nõuda täitemenetluses ja selle paragrahvi lg 4 sätestab otseselt ja arusaadavalt viivise arvestamise kohtuotsusega välja mõistetud põhinõudelt ja intressilt kuni täimiseni. Samuti on põhjendamatu kaebaja viide kehtiva TMS §-le 56, mis sätestab, et sissenõudja nõue rahuldatakse koos viiviste ja muude kõrvalnõuetega, mille suurus nähtub täitedokumendist ning tema väide, et kuna täitedokumendist - kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-1768/03 - ei tulene viivise 10% nõudmise õigust, siis on viivise arvestamine täitemenetluses ebaseaduslik. Kuna viivise tasumise kohustus tekkinud enne uue TMS jõustumist, siis ei ole kehtiva TMS § 56 kohaldamine põhjendatud ning viivise arvestamisel tuleb kohaldada enne 01.01.2006 kehtinud TMS § 30 lg 1. Alles alates 01.01.2006 sissenõutavaks muutunud viiviste osas tuleb kohaldada TsMS § 461 lg 4 ja TMS § 56, milline on viidud kooskõlla kehtiva TsMS-ga.
M.K. esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 16.10.2006 määruse tühistada ning teha uue määruse, millega lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 189/2005/167.
Määruskaebuse kohaselt välistab kehtiv täitemenetluse seadustik täielikult täituri õiguse nõuda ja arvestada viivist. Tulenevalt TsMS §-st 461 lg 4 on selleks, et täitemenetluses täita viivisenõuet, vaja täitedokumenti, milleks saab olla jõustunud kohtulahend. Maakohus on nõustunud täituri seisukohaga, et kuna viivise tasumise kohustus tekkis antud juhul juba 2005. a detsembris, siis on viivise arvestamise aluseks kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 30, kuid on jätnud põhjendamata, millele tema nõustumus tugineb. Kohus ega täitur ei ole kordagi viidanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 11 lg 1, mis sätestab, et käesoleva seaduse jõustumise ajaks alustatud täitemenetlus viiakse läbi ka nende täitedokumentide alusel, mida täitemenetluse seadustiku alusel täita ei saa. Täitemenetlust saab pärast käesoleva seaduse jõustumist alustada üksnes nende täitedokumentide alusel, mis vastavad täitemenetluse seadustiku nõuetele.
Kohtutäitur J. Rumjantseva ja K.E. leiavad oma kirjalikes vastustes, et määruskaebus ei ole põhjendatud.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole põhjust. Maakohus on õigesti jätnud M.K. kaebuse kohtutäituri 28.08.2006 otsusele rahuldamata. Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis ei pea ringkonnakohus TsMS §-de 659 ja 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu kõiki motiive. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et kehtiv õigus ei võimalda täituril arvestada täitemenetluses viivist tasumata summadelt kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 30 alusel, ei ole põhjendatud. Käesoleval juhul on täitur arvestanud viivist määruskaebuse esitaja poolt oma kohustuse täitmisega viivitamise eest kuni detsembrini 2005. a. Maakohus on õigesti leidnud, et kuna viivise tasumise kohustus tekkis kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 30 kehtivuse ajal, siis on viivise arvestamise aluseks kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 30 lõikes 1 sätestatud viivise määr 10% sõltumata sellest, et viivise sissenõudmine on langenud uue seaduse kehtimise perioodi. Määruskaebuse esitaja viide antud täiteasjas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 11 lg 1 teisele lausele, mille kohaselt saab täitemenetlust pärast käesoleva seaduse jõustumist alustada üksnes nende täitedokumentide alusel, mis vastavad täitemenetluse seadustiku nõuetele, ei ole põhjendatud. Käsitletaval juhul on täitemenetlus alanud enne 01.01.2006 kehtinud TMS sätete järgi ning täitedokumendiks on Tartu Maakohtu otsus nr 2-1768/03. Kuna täitemenetluse käigus kaebuse esitaja ja võlausaldaja vahel 01.04.2005 sõlmitud võlasumma perioodilise tasumise kokkulepet viivise arvestamise osas tuleb käsitada põhitäitedokumendi – jõustunud kohtuotsuse - täitmist tagava täiendava abinõuna ning täitmise viivitus on aset leidnud enne 01.01.2006, siis on täitemenetlus ka sissenõutavate viiviste osas alanud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 11 lg 1 mõttes kuni 01.01.2006 kehtinud TMS sätete järgi (mitte aga pärast 01.01.2006 iseseisva täitemenetlusena, nagu apellant seda sisuliselt leiab) ning viivis on seega sissenõutav poolte kokkuleppes ja kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 30 lõikes 1 sätestatud määras.
Egon Konsand kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.