lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-04-392/6

Ühinguõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiOsaliselt jõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 28.02.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number
2-04-392/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2007
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
3119
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Ärakiri 2-04-392

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Aita Rajavere

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2007.a.Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-04-392

Tsiviilasi

AS Eesti Maapank (pankrotis) hagi Eve Grassi vastu pandiõiguse kinnistamiseks kinnistut koormava hüpoteegina Hageja AS Eesti Maapank (pankrotis)- reg.kood 10161000, asukoht Narva mnt 7 Tallinn Esindajad adv. Martin Tamme ja adv. Aldo Kaljurand, Advokaadibüroo Paul Varul, asukoht Ahtri 6A Tallinn Kostja Eve Grass - isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx Saare maakond Esindaja adv. Kersti Põld, Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ, asukoht Tallinna 11 Kuressaare linn Saare maakond Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse staatus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada AS Eesti Maapank (pankrotis) hagi Eve Grassi vastu pandiõiguse kinnistamiseks kinnistut koormava hüpoteegina. Kanda Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna registriossa nr. 886834 (vana number 8868) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale järgmine kanne: Hüpoteek summas üheksasada nelikümmend kaks tuhat kakssada kolmkümmend krooni AS Eesti Maapank (pankrotis), äriregistrikood 10161000, asukoht Narva mnt 7 Tallinn, kasuks kinnisasja igakordse omaniku kohustusega sundtäitmisele allumise kohta hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks.
2.Välja mõista Eve Grassilt AS Eesti Maapank (pankrotis ) kasuks õigusabikulu 122 708 (ükssada kakskümmend kaks tuhat seitsesada kaheksa) krooni 20 senti.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
3.Välja mõista Eve Grassilt riigituludesse- rahandusministeeriumi pangakonto nr. 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 AS Hansapangas, viitenumber 2900072369, riigilõiv 60 (kuuskümmend) krooni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.

30 päeva

Asjaolud Guido Grassi ja Eve Grassi abielu registreeriti 02.augustil 1996.a. Hageja ja Guido Grass sõlmisid 07. novembril 1997. a. pandilepingu, mille esemeks oli pandi seadmine G. Grass'ile kuuluvale ehitisele xxxxxxxxxxxxx Kuressaare linnas. Pandilepingu p 5 järgi puudus pantijal õigus pandilepingu kehtivuse ajal pandipidaja nõusolekuta panditud vara võõrandada, pantida või teha muid tehinguid, kui see tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise panditud varale. Pandileping jäi Saare Maakonna Hooneregistritalituses registreerimata.

27.juulil 2000.a.rahuldas Saare Maakohtu kinnistusosakond Guido Grassi 15.mai 2000.a. avalduse xxxxxxxxxxxxx ehitise aluse ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa kinnistamiseks ja avas registriosa nr. 8868. 29. juunil 2000.a. esitas hageja Saare Maakohtule hagi Guido Grassi ja OÜ Kalliskivi EGG vastu 942 219.64 krooni nõudes koos taotlusega hagi tagamise abinõuna kohtuliku hüpoteegi seadmiseks xxxxxxxxxxxxx kinnistule. Kinnistu ostu-müügilepingu alusel 10. augustist 2000. a. müüs G. Grass kinnistu Tõnu Martinile, vastav kanne tehti kinnistusraamatusse 24. augustil 2000. a. 16.augustil 2000.a. sõlmisid G. Grass ja E. Grass abieluvaralepingu.
01.septembril 2000. a. rahuldas Saare Maakohus AS Eesti Maapank (pankrotis) hagi tagamise taotluse ning seadis nüüd juba Tõnu Martinile kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi. Saare Maakohtu 26.09.2001.a. kohtuotsusega rahuldati Tõnu Martini hagi AS Eesti Maapank (pankrotis) ja Guido Grassi vastu kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks, kuna kinnistu uueks omanikuks oli saanud T. Martin, kes ei olnud kostjaks vastavas kohtuvaidluses ja kellel puudus hagejaga igasugune lepinguline suhe ning kelle suhtes hagi tagamise abinõude rakendamine oli seetõttu põhjendamatu.
16.märtsil 2004.a. müüs Tõnu Martin xxxxxxxxxxxxx kinnistu Eve Grassile, vastav kanne tehti kinnistusraamatusse 23. märtsil 2004.a. Hageja nõue ja põhjendused Tulenevalt Kuressaares xxxxxxxxxxxxx ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa kinnistamisest ning asjaolust, et vastavale ehitisele kui vallasasjale oli hageja kasuks seatud pant, tekkis hagejal AÕS RakS § 133 lg 1 järgi õigus nõuda seatud pandi kinnistamist hüpoteegina G. Grass ei teavitanud hagejat xxxxxxxxxxxxx ehitiste võõrandamisest T. Martinile. Aeg xxxxxxxxxxxxx kinnistamise ja selle võõrandamise vahel oli äärmiselt lühike (neli nädalat). Samal ajal oli hageja esitanud G.Grassi vastu hagi koos hagi tagamise taotlusega vaidlusalusele kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmiseks. Tekkis olukord, kus hageja ei jõudnud G. Grass'ilt taotleda xxxxxxxxxxxxx seatud pandi kinnistamist hüpoteegina ning vastava asjaõiguslepingu sõlmimist. Sellest tulenevalt esitas hageja10. märtsil 2004. a. xxxxxxxxxxxxx kinnistu uuele omanikule T. Martinile avalduse hageja ja G. Grassi vahel 07.11.1997.a. sõlmitud pandilepingust tuleneva pandi kinnistamiseks hüpoteegina ning vastava asjaõiguslepingu sõlmimiseks. T. Martin hageja avaldusele ei vastanud. G. Grass'i ja hageja vahelise pandilepingu p l kohaselt oli pandiga tagatud OÜ EGG Kalliskivi põhivõlg hageja ees summas 350 000 krooni koos esitatud kõrvalnõuete, intresside ja viivistega. Hageja ja OÜ EGG Kalliskivi vahel 07.novembril 1997. a. sõlmitud arvelduskrediidilepingu järgi oli laenulimiit 350 000 krooni, intress 13% kasutatud limiidilt, täiendava intressina 0.25% kalendrikuus lepingu summalt ning viivis 0.2% laenu või intresside tasumisega viivitamisel ööpäevas, intressi arvestamine ja tasumine iga kalendrikuu viimasel päeval, laenu tagastamise tähtaeg oli 30. oktoober 1998. a. OÜ EGG Kalliskivi

pankrotimenetluses on tunnustatud hageja nõue 07.11.1997. a. arvelduskrediidilepingu alusel suuruses 942 219.64 krooni, OÜ EGG Kalliskivi ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud. Kostja ja G. Grassi ühisomand tekkis xxxxxxxxxxxxx kinnistule xxxxxxxxxxxxx aluse maa kinnistamisel. Enne xxxxxxxxxxxxx aluse maa kinnistamist oli xxxxxxxxxxxxx asuv ehitis G.Grassi lahusvara. G. G assil oli ainuõigus xxxxxxxxxxxxx ehitist kui vallasasja pandiga koormata ning pandileping on kehtiv. Kinnistu võõrandamisel T. Martinile oli vajalik kostja nõusolek. Kostja teadis xxxxxxxxxxxxx kinnistu müümisel T. Martinile 10.08.2000.a. ja kinnistu ostmisel T. Martinilt 16.03.2004.a., et hagejal on õigus nõuda talle kuulunud pandiõiguse kinnistamisest hüpoteegina. Hageja esitas G. Grassi vastu hagi seoses pandiõiguse ja hüpoteegi seadmisega ning vastava hagi tagamise avalduse 29.06.2000.a. ja see jõudis Saare Maakohtusse hiljemalt 03.07.2000.a. Kostja töötas sellel ajal Saare Maakohtus istungisekretärina. Ajavahemik xxxxxxxxxxxxx kinnistamise (27.07.2000), T. Martinile võõrandamise (10.08.2000) ja abikaasade lahusvaralepingu sõlmimise (27.07.2000) vahel oli lühike. Hagejale teadaolevalt jäid G. Grass ja kostja peale kinnistu müüki T. Martinile xxxxxxxxxxxxx kinnistule edasi elama. Vahetult pärast seda, kui hageja pöördus 10.03.2004.a. T. Martini poole taotlusega pandiõiguse kinnistamiseks hüpoteegina, ostis kostja 16.03.2004.a. xxxxxxxxxxxxx kinnistu T. Martinilt tagasi. 16.03.2004.a. xxxxxxxxxxxxx kinnistu müügilepingu lisa nr.1 p.-st 2.4 nähtub viide hagejale kuulunud pandiõiguse varasema olemasolu kohta. Selle kohta on märgitud, et xxxxxxxxxxxxx ehitis kui vallasasi oli enne maa kinnistusraamatusse kandmist koormatud pandiõigusega hageja kasuks, mis registreeriti ümber hüpoteegiks, kuid mis oli 16.03.2004.a. lepingu sõlmimise hetkeks kustutatud. Kuigi kinnistusraamatus ei ole kunagi olnud hageja kasuks pandiõiguse ümberregistreerimisest tulenevat hüpoteeki, on olnud vaid kohtulik hüpoteek, pidid kostja ja T. Martin olema teadlikud nii hageja varasemast pandiõigusest kui selle hüpoteegiks mittekinnistamisest ja seega ka hageja õigusest nõuda selle kinnistamist. T. Martini teadlikkus nimetatust sai tulla G. Grassi ja kostja poolt 10.08.2000 müügilepingu sõlmimisel antud selgitustest. xxxxxxxxxxxxx seatud pant tagas hageja nõuet EGG Kalliskivi OÜ vastu. 15.10. 1997.a. OÜ Kalliskivi EGG juhatuse koosoleku protokollist nr 26 nähtub kostja osavõtt vastavast koosolekust ning koosoleku otsus sõlmida hagejaga arvelduskrediidileping ning laenu tagatiseks pantida xxxxxxxxxxxxx eramu. Hagi rahuldamise eelduseks on asjaolu, et kostja pidi teadma pandiõiguse olemasolust. Vastava asjaolu tuvastamine näitab kostja ja tema abikaasa G. Grassi soovi võetud kohustustest vabaneda läbi korduvate müügilepingute sõlmimise. Kostja on oma tsiviilõiguste teostamisel rikkunud hea usu põhimõtet. Kostja vastuväide hüpoteegisumma vähendamise osas ei ole põhjendatud. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et viimane osa nimetatud 80 000 kroonist tasuti 17.03.2000. hageja esitas nõudeavalduse OÜ Kalliskivi EGG pankrotimenetluses summas 942 219,64 krooni alles 06.05.2003 ning hageja nõue põhines Saare Maakohtu otsusel tsiviilasjas nr.2-172/2000. Viidatud kohtuotsusest nähtub hageja nõude rahuldamine OÜ Kalliskivi EGG vastu 942 219 krooni 64 sendi ulatuses 07.11.1997 arvelduskrediidilepingu nr. a 425/07028 alusel. Kuna AÕS RakS § 133 lg l tulenev hageja õigus ei ole lõppenud, taotleb hageja 07.11.1997 sõlmitud pandilepingust tuleneva pandi kinnistamist hüpoteegina kostjale omandiõiguse alusel kuuluvale kinnistule xxxxxxxxxxxxx (kinnistu nr 8868) esimesele vabale järjekohale. AÕS § 621 lg 2 alusel asendab kohtuotsus kinnistamisavaldust, mistõttu ei ole vajalik kostja kohustamine hagejaga vastava asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Hageja palub AÕS RakS § 133 lg 3 järgi kanda hüpoteegisummana kinnistusraamatusse ehitise pandiga tagatud võla summa 942220 krooni AS Eesti Maapank (pankrotis) kasuks kinnisasja igakordse omaniku kohustusega kohesele sundtäitmisele allumise kohta hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks vastavalt täitemenetluse seadustiku § l lg l p-le 14.

Kostja vastuväited Kostja ei tunnista AS Eesti Maapank (pankrotis) hagi ja on esitanud alljärgnevad vastuväited. Asjaolust, et AS Eesti Maapank ja kostja abikaasa Guido Grass on sõlminud 07.11. 1997.a. pandilepingu kostja ja tema abikaasa ühisomandis olnud Kuressaares xxxxxxxxxxxxx majavaldusele, sai kostja teada alles AS Eesti Maapank (pankrotis) kostja vastu esitatud hagiavaldusest. Majavaldus oli pandilepingu sõlmimise ajal abikaasade ühisomand. 07.11.1997.a. pandilepingu sõlmimiseks kostja nõusolekut ei andnud. Ilma kostja nõusolekuta pandilepingu sõlmimine oli PkS § 17 Ig-s 4 sätestatud keeldu rikkuv ning seadusega vastuolus ja tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 66 lg 2 kohaselt tühine. Kostja ja G. Grass müüsid kinnistu pärast xxxxxxxxxxxxx maaüksuse kandmist kinnistusraamatusse 10.08.2000.a. Tõnu Martinile. Müügileping sõlmiti kostja nõusolekul. Käsutuskeeldu kinnistul tehingu tegemise ajal ei olnud. Pandileping ei olnud hooneregistris registreeritud. Ehkki 01.06.2000.a. ilmus xxxxxxxxxxxxx krundi kinnistamisteade väljaandes «Ametlikud Teadaanded" ei olnud kinnistu müümise ajaks AS Eesti Maapank (pankrotis) esitanud avaldust pandiõiguse ümberregistreerimiseks. Kuna kostja ei olnud menetlusosaline AS Eesti Maapank (pankrotis) 2000.a. juulikuus Saare Maakohtule esitatud hagis OÜ Kalliskivi EGG ja Guido Grassi vastu, ei olnud kostja teadlik ka arvelduskrediidilepingust tulenevatest hageja nõuetest. Kostja töötab Saare Maakohtus alates 24.09.2001.a. 2004.a. suvel selgus, et xxxxxxxxxxxxx kinnistu omaniku Tõnu Martini kavatsused seoses kinnistuga olid muutunud ja ta tegi kostjale ettepaneku kinnistu ära osta. 16.03.2004.a. sõlmisid kostja ja T. Martin lepingu, mille alusel kostja omandas kinnistu. Vastav kanne tehti kinnistusraamatusse 23.03.2004.a., s.o. enne, kui hageja esitas kohtule hagiavalduse pandiõiguse kinnistamiseks kinnistut koormava hüpoteegina. Kinnistu müügilepingu sõlmimisel Tõnu Martin ei informeerinud kostjat AS Eesti Maapank (pankrotis) nõudest pandiõiguse ümbervormistamiseks kinnistut koormavaks hüpoteegiks. 16.08.2000.a. sõlmitud abieluvaralepingu kohaselt xxxxxxxxxxxxx kinnistu kostja lahusvara. Pärast xxxxxxxxxxxxx kinnistamist on kostja Tõnu Martini järel teine heauskne omandaja ja hagi tuleb AÕS RakS § 133 lg 3 sätestatud alusel jätta rahuldamata. Juhul, kui pandileping oleks kehtiv, oleks AÕS RakS § 133 lg l tulenev pandiõiguse ümberregistreerimise nõudmise õigus tekkinud hagejal kinnistusregistriosa avamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. 29.06.2000 hagiavalduses möönis hageja, et sellesisuline teade xxxxxxxxxxxxx kinnistu kohta ilmus 01.06.2000.a. Ehkki hageja nentis, et temal oleks õigus nõuda pandiõiguse ümbervormistamist, ta seda siiski ei taotlenud, vaid eelistas taotleda kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmist. Hea usu põhimõttega on vastuolus hageja käitumine, kus ta 2000.aastal oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumisel pandilepingu pooleks oleva Guido Grassi vastu ei esitanud kõiki oma nõudeid, vaid alles neli aastat pärast xxxxxxxxxxxxx krundi kinnistamist on asunud oma nõudeõigust realiseerima kinnistu heauskse omandaja vastu. Hageja ei asunud oma nõuet pandiõiguse ümbervormistamiseks realiseerima mõistliku aja jooksul. Hagi tuleks jätta rahuldamata ka õiguste teostamise hea usu põhimõtte rikkumise tõttu. Hageja märkis, et esitas 10.03.2004. T. Martinile avalduse pandilepingust tuleneva pandi kinnistamiseks hüpoteegina. Hageja ei ole avalduse T. Martinile väljastamise fakti tõendanud. Kostja vaidleb hüpoteegisummale vastu. AS Eesti Maapank (pankrotis) pankrotihaldur M. Armilt Pärnu Maakohtule saadetud vastuse kohaselt on makstud OÜ Kalliskivi EGG laenu katteks AS-ile Eesti Maapank (pankrotis) 80 000 krooni. Ei nähtu, et hageja oleks hüpoteegisumma puhul laenu tagasimaksetega arvestanud. Kui kohus peab hageja nõuet põhjendatuks, palub kostja vähendada viivisenõuet, mis on põhjendamatult suur ning vähendada selle võrra hüpoteegisummat.

Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik kostja poolel Tõnu Martin palub AS Eesti Maapank (pankrotis) hagi kostja vastu jätta rahuldamata. T. Martin omandas Kuressaares xxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu 10.08.2000.a. kinnistu ostu-müügilepingu alusel ilma kinnistut koormavate pandiõigusteta. Kinnistusraamatust ei nähtunud mingeid kolmandate isikute õigusi kinnistule. Ostu-müügi lepingu sõlmisel ei olnud ta teadlik Guido Grassi ja AS Eesti Maapank (pankrotis) vahelistest vaidlustest. Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2002.a. kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-2/148/02 T. Martini hagis Guido Grassi ja AS Eesti Maapank (pankrotis) vastu kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks mõistis kolmas isik nii, et sellega kuulub AS Eesti Maapank (pankrotis) kasuks hüpoteegiks registreeritud ehitise pandiõigus kinnistusraamatust kustutamisele. 16.03.2004.a. xxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu müügilepingu sõlmimisel informeeris ta sellest asjaolust kostjat. Kohtuväliselt ei ole hageja pöördunud kolmanda isiku poole pandiõiguse kinnistamiseks kinnistut koormava hüpoteegina ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Kohtuotsuse põhjendused Hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

1.Pandilepingu kehtivusest Kohus on seisukohal, et 07.11.1997.a. hageja ja G. Grassi vahel sõlmitud pandileping ei ole tühine, tegemist on kehtiva pandilepinguga. Kuressaare linnas xxxxxxxxxxxxx vallasasjast ehitis oli G. Grassi lahusvara. Nimetatud asjaolu kinnitavad järgmised tõendid: a) 07.11.1997.a. sõlmitud pandileping (tl.7-9), mille p 2 järgi pandib G. Grass pangale temale kuuluva poolelioleva eramu, p.4 järgi pantija tõendab, et lepingu objekt ei kuulu abielu ühisvara hulka; b) Saare Tehnilise Inventariseerimise Büroo õiend nr. 89 31.01.1994.a. (tl.86) ja Saare Maakonna Hooneregistritalituse tõend 06.03.2002 (tl.88), mille kohaselt xxxxxxxxxxxxx oli kuni 27.07.2000.a. registreeritud G. Grassi nimele Kuressaare Linna RSN TK 28.08.1989.a. otsuse nr. 60 alusel; c) Poolte abielutunnistuse ärakirja (tl.62) järgi on kostja ja G. Grassi abielu registreeritud 02.08.1996.a. Eeltoodud tõenditest ilmneb, et G. Grass ostis poolelioleva eramu xxxxxxxxxxxxx mitu aastat enne poolte abielu registreerimist. PkS § 15 lg 1 järgi on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara. Paljasõnalised ja tõendamata on kostja vastuväited selles, et abielu kestel oli pooleliolevas majavalduses poolte ühiste rahaliste vahendite arvel tehtud niivõrd suures ulatuses ehitustöid, et see võimaldas 1997.a. pidada majavaldust ühisvaraks. Kuivõrd pandilepingu sõlmimisel oli vallasasjast eramu näol tegemist G. Grassi lahusvaraga, ei olnud pandilepingu sõlmimiseks kostja nõusolek vajalik, pandilepingu sõlmimine hageja ja G. Grassi vahel ei ole PkS § 17 lg 4 sätestatud keeldu rikkuv ega tühine.
2.Kostja ja kolmanda isiku teadlikkus pandi olemasolust AÕS RakS § 133 lg 3 sätestab, et kui kinnisasi on pärast kinnistusraamatusse kandmist omandatud heauskse omaniku poolt, ei saa nõuda senise pandiõiguse hüpoteegina sissekandmist. Seega on AÕS RakS § 133 lg 3 tulenevalt oluline kindlaks teha, kas T. Martin ja kostja olid kinnistu omandamise ajal teadlikud pandi olemasolust või mitte. 07.11.1997.a. sõlmitud pandilepingu p.1 ja 2 kohaselt (tl.7) tagas pandileping hageja laenulepingust tulenevat nõuet OÜ Kalliskivi EGG vastu. OÜ Kalliskivi EGG juhatuse koosoleku protokollist nr.26 15.10.1997.a. (tl. 90) ilmneb, et kostja võttis osa juhatuse koosolekust, kus OÜ Kalliskivi EGG juhatus otsustas sõlmida hagejaga arvelduskrediidilepingu ning laenu tagatiseks pantida xxxxxxxxxxxxx asuv eramu. Asjaolu, et kostja ei ole OÜ Kalliskivi EGG juhatuse liige ega osanik, ei oma kohtu arvates tähtsust, tähtis on see, et kostja võttis osa koosolekust ja sellest tingituna oli teadlik arvelduskrediidilepingu ja pandilepingu sõlmimise otsusest.

Pandilepingu sõlmimise ajal 07.11.1997.a. olid G. Grass ja kostja abielus ja on ebatõenäoline, et G. Grass ei informeerinud kostjat abikaasade ühise kodu pantimisest pangale. Asjaolu, et kostja ja kolmas isik T. Martin olid kinnistu ostmisel teadlikud hageja pandiõigusest kinnitab xxxxxxxxxxxxx esmakinnistamisele eelnenud ja järgnenud sündmuste ahel, millest nähtub kostja, G. Grassi ja T. Martini seotus ja kooskõlastatud tegutsemine eesmärgiga luua olukord, kus eramut koormanud panti hüpoteegina ei kinnistataks.

29.06.2000 .a. esitab hageja Saare Maakohtule hagiavalduse OÜ Kalliskivi EGG ja G. Grassi vastu 942 219, 64 krooni nõudes ja hagi tagamise taotluse kohtuliku hüpoteegi seadmiseks G. Grassile kuuluvale kinnistule xxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxx kinnistati 27.07.2000.a. ja paar nädalat hiljem 10.08.2000 müüvad kostja ja G. Grass ilma hageja nõusolekuta kinnistu T. Martinile. Seejärel 16.08.2000.a. sõlmivad kostja ja G. Grass abieluvaralepingu (tl.74) mille p.3.1 järgi abikaasade poolt peale lepingu sõlmimist omandatav kinnis- ja vallasvara, varalised õigused ja kohustused, mis kantakse registritesse ühe või teise abikaasa nimele või on võetud ühe või teise abikaasa poolt, jäävad selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimele see on registrisse kantakse või kelle poolt see on võetud. Peale kinnistu ostu-müügilepingu sõlmimist koormatakse kinnistu T. Martini poolt Guido Grassi kohustuste täitmise tagamiseks. Kinnistusregistri osa nr. 8868 väljatrüki (tl.49) kohaselt on hüpoteek summas 800 000 krooni sisse kantud 09.11.2000. Nimetatud asjaolu tõendab ka xxxxxxxxxxxxx kinnistu 16.03.2004 sõlmitud müügilepingu p.3 ja p.4 (tl. 63-66). Asja arutamisel on kostja seletuse ja kolmanda isiku T. Martini vande all antud seletusega tõendatud, et kinnistu müügihind oli nii 2000.a. augustis kui 2004.a. märtsikuus 1 200 000 krooni, ostuhind tasuti mõlemal korral sularahas. Puuduvad tõendid raha tegeliku liikumise kohta. Kostja seletuse ja kolmanda isiku T. Martini vande all antud seletustega on tõendatud, et peale kinnistu müügilepingut jäid kostja ja tema abikaasa xxxxxxxxxxxxxx kinnistule edasi elama, renti kinnisasja kasutamise eest 4 aasta jooksul T. Martinile ei makstud. 10.03.2004.a. saatis hageja T. Martinile avalduse pandiõiguse kinnistamiseks kinnistut koormava hüpoteegina ja vastava asjaõiguslepingu sõlmimiseks (tl 19-22 ja 89), vahetult pärast seda 16. märtsil 2004.a. müüb T. Martin xxxxxxxxxxxxx kinnistu kostjale. 16.03.2004. T. Martini ja kostja vahel sõlmitud xxxxxxxxxxxxx kinnistu ostu-müügilepingu lisa nr. 1 (tl. 68-71) p. 2.4 on märgitud, et lepingu esemeks oleval kinnistul paikneb kinnistu oluliseks osaks olev ehitis ning et ehitis kui vallasasi ei olnud enne maa kinnistusraamatusse kandmist müüjale teadaolevatel andmetel arestitud, panditud, v.a. pandiõigus Eesti Maapanga kasuks, mis registreeriti ümber hüpoteegiks, kuid mis on käesoleva lepingu sõlmimise hetkeks kinnistusraamatust kustutatud, ega koormatud muude kolmandate isikute õigustega. Saare Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna kinnistusregistri osa nr. 8868 väljatrükist (tl.49) ilmneb, et kinnistusraamatus ei ole kunagi olnud hageja kasuks pandiõiguse ümberregistreerimisest tulenevat hüpoteeki. Seega sai kinnistu ostumüügilepingu lisa p-s 2.4 märgitu tuleneda üksnes T. Martini, kostja ja G. Grassi suulistest selgitustest notarile. Eeltoodut arvestades on asjas tuvastatud asjaoludega vastuolus kostja ja kolmanda isiku vastuväited selles, et nad ei olnud kinnistu omandamisel teadlikud sellest, et hagejal on õigus nõuda talle kuulunud pandiõiguse kinnistamisest hüpoteegina. Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2006.a. kohtuotsuses samas tsiviilasjas on heausksuse hindamise kohta märgitud, et heausksusega antav kaitse ei ole õigustatud juhul, kui kinnistu omandajaks on isik, kes on õiguslikus ja/või majanduslikus mõttes seotud esialgse pantijaga selliselt, et nende teadmist heausksust välistavast asjalust ei ole võimalik eristada. Neil asjaoludel kohus leiab, et AÕS RakS § 133 lg 3 järgi on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada. Arvestades kohtuotsuses toodud põhjendusi kostja, G. Grassi ja T. Martini seotuse ja kooskõlastatud tegutsemine kohta eesmärgiga luua olukord, kus eramut koormanud panti hüpoteegina ei kinnistataks, on põhjendamatud kostja vastuväited selles, et hageja käitumine on põhjustanud alusetu hagi esitamise ja on vastuolus hea usu põhimõttega.
3.Hüpoteegi suurus AÕS RakS § 133 lg 3 järgi kantakse ehitisele seatud pandi kinnistamisel hüpoteegisummana kinnistusraamatusse ehitise pandiga tagatud võla summa kui pooled ei lepi kokku teisiti. Hageja ja G. Grassi vahelise pandilepingu p. 1 (tl.7) järgi oli pandiga tagatud OÜ EGG Kalliskivi põhivõlg hageja ees summas 350 000 krooni koos esitaud kõrvalnõuete, intresside ja viivistega. Saare Maakohtu kohtuotsusega 22.02.2002 (tl.91-93) tsiviilasjas nr. 2-172/2000 rahuldati hageja nõue OÜ Kalliskivi EGG vastu summas 942 219 krooni 64 sendi nõudes. Kohtuotsusest ilmneb, et asja arutamisel Saare Maakohtus OÜ Kalliskivi EGG vastuväiteid hagile ei esitanud. Nimetatud kohtuotsus jõustus 05. märtsil 2002.a. Hageja nõue on tunnustatud OÜ Kalliskivi EGG pankrotimenetluses. Neil asjaoludel tuleb AÕS RakS § 133 lg 3 järgi kanda ehitisele seatud pandi kinnistamisel hüpoteegisummana kinnistusraamatusse ehitise pandiga tagatud võla summa 942 220 krooni, asja arutamisel ei ole tõendamist leidnud, et pooled oleksid kokku leppinud teisiti. Kuivõrd kostja ei ole arvelduskrediidilepingu pool ega ka laenu käendaja, on põhjendamatud kostja vastuväited hüpoteegi suuruse kohta, põhjendamatu on ka kostja taotlus viivise vähendamiseks. VÕS §-de 113 lg 8 ja 162 lg 1 kohaselt võib kohus, kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, viivist vähendada viivise maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni. 4.Menetluskulude jaotus TsMS RakS § 3 järgi tuleb menetluskulude jaotusele ja kindlaksmääramisele kohaldada kuni
01.01.2006.a. kehtinud TsMS sätestatut TsMS § 60 lg 1 järgi tuleb kohtukulud jätta kostja kanda. TsMS § 61 lg 1 p 2 järgi tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud. Hageja taotleb kostjalt õigusabikulude väljamõistmist kokku 122 708 krooni 20 senti. Arvestades, et hagejat esindas kaks lepingulist esindajat, et menetlus asjas on kestnud ligi kolm aastat, on põhjendatud õigusabikulu 122 708 krooni 20 sendi väljamõistmine kostjalt hageja kasuks. TsMS § 64 lg 1 järgi tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 60 krooni, mille tasumisest hageja oli hagi esitamisel vabastatud.

/allkiri/ Aita Rajavere Kohtunik Ärakiri õige Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2007 kohtuotsusega tühistatud osaliselt hüpoteegisummat ja õigusabikulu puudutavas osas ja tehtud uus otsus: - lugeda kinnistusraamatusse kantavaks hüpoteegisummaks 942220 krooni ja mõistes Eve Grass’ilt AS Eesti Maapank /pankrotis/ kasuks välja õigusabikulu 50000 krooni.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium