Jätta rahuldamata Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) vastuhagi Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes kinnisasja reaalosadeks jagamise teel ja Xxxxtahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes.
4.Võtta vastu hagist osaline loobumine ja lõpetada menetlus Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) hagis Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) vastu alternatiivsetes nõuetes lõpetada kaasomand kinnisasja ühise müümisega või kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel.
8.Kohustada Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) andma tahteavaldus kaasomandis oleva kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud kinnisasi jääb Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) ainuomandisse.
9.Kohustada Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx teise jao omanikukannete, mille kohaselt on Xxxx(isikukood xxxx) ja Xxxx(isikukood xxxx) kinnisasja kaasomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse Xxxx(isikukood xxxx).
10.Kohtulahend ei asenda Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete muutmiseks.
11.Välja mõista Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) kasuks 43 750 (nelikümmend kolm tuhat seitsesada viiskümmend) eurot.
12.Määrata kohtuotsuse resolutsiooni punkti 11 (üksteist) osas kindlaks järgmine kohtuotsuse täitmise kord: Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) on õigus nõuda Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) 43 750 (neljakümne kolme tuhande seitsmesaja viiekümne) euro tasumise kohustuse täitmist pärast 30 (kolmekümne) päeva möödumist kohtuotsuse jõustumisest, kuid mitte enne Xxxxpoolt kehtivate ja seaduse nõuetele vastavate tahteavalduste tegemist ja kinnistusosakonnale esitamist, mis on vajalikud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx teise jao seniste omanikukannete kustutamiseks ja Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) kandmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx teise jakku kinnisasja ainuomanikuna.
13.Jätta Harju Maakohtu 10.05.2017.a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse resolutsiooni punktis 11 (üksteist) nimetatud raha tasumise kohustuse täitmist tagava abinõuna. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja mitte määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Xxxx(hageja) esitas 26.09.2014 Harju Maakohtule hagi Xxxx(kostja) vastu kaasomandi lõpetamise ja hüvitise maksmise nõuetes (I kd, tl-d 1-4). Kohus võttis hagi 13.01.2015 menetlusse (I kd, tl 32). Kostja vastas hagile 10.02.2015 (I kd, tl-d 38-46). Kostja esitas 17.02.2015 vastuhagi (I kd, tl-d 62-70). Kohus võttis vastuhagi 20.02.2015 menetlusse (I kd, tl 74). Hageja vastas 20.03.2015 2 (10)
vastuhagile (I kd, tl-d 78-83). Eelistung toimus 28.04.2015 (I kd, tl-d 75-86). Hageja esitas 29.05.2015 menetlusdokumendi täiendavate selgitustega (I kd, tl-d 90-92). Kostja täpsustas 29.05.2015 menetlusdokumendiga vastuhagi (I kd, tl-d 103-109). Kostja esitas 15.06.2015 vastuhagist loobumise avalduse (I kd, tl-d 124-127). Eelistung toimus 09.08.2016 (I kd, tl 137). Kohus määras 03.01.2017 asjas ekspertiisi (I kd, tl-d 157-158). Ekspert esitas 28.02.2017 ekspertiisiakti (I kd, tl-d 163-186). Kostja avaldas eksperdi arvamuse kohta seisukoha 17.03.2017 (I kd, tl-d 190-191). Hageja esitas menetlusdokumendi 28.04.2017, milles loobus alternatiivsetest nõuetest ja taotles hagi tagamist (I kd, tl-d 195-199). Kostja esitas 28.04.2017 menetlusdokumendi (II kd, tl-d 1-4). Kostja esitas 05.05.2017 arvamuse hageja 28.04.2017 menetlusdokumendi kohta (II kd, tl-d 6-7). Kohus rahuldas 10.05.2017 hagi tagamise avalduse (II kd, tl-d 10-12). Kohus jättis 17.05.2017 hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja hagi eseme puuduste kõrvaldamiseks. Ühtlasi andis kohus kostjale tähtaja otsuse täitmise korra osas taotluste esitamiseks. Kohus määras otsuse teatavakstegemise ajaks 31.05.2017 (II kd, tl 17).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja ja kostja kaasomandis on kinnisasi asukohaga xxxx, kinnistusosakonna registriosa numbriga xxxx. Hageja on kaasomanik 1⁄4 suuruses mõttelises osas ja kostja on kaasomanik 3⁄4 suuruses mõttelises osas. Hageja hindab kinnisasja väärtuseks 300 000 eurot. Hageja ja kostja olid hagi esitamise ajal abielus, kuid poolte abielusuhted olid lõppenud. Hageja tegi kostjale 30.05.2014 ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks kinnisasja reaalosadeks jagamise teel. Alates 2014.a maist on poolte suhted halvenenud selliselt, et kaasomandi lõpetamine reaalosadeks jagamise teel ei ole mõeldav. Kostja ei ole nõus kaasomandi lõpetamisega. Hageja tasus abielu ajal Kooli talu kinnistul tehtud ehitus- ja parendustööde eest kokku 55 000 eurot. Kõik kulutused tehti kostja soovil, teadmisel ja ettepanekul. Kostja oli kõikidest töödest ja tööde maksumusest teadlik. Kinnistu säilitamiseks ja parendamiseks tehti järgmised põhilised tööd: teise elumaja väljaehitamine, elektriga liitumine ja salvkaevu väljaehitamine. Hageja taotles kaasomandi lõpetamist selliselt, et kinnisasi jäetakse kostja ainuomandisse ja kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja hüvitis. Alternatiivselt taotles hageja lõpetada kaasomand kinnisasja ühise müümisega või kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kinnisasjale tehtud kulutused 35 000 eurot (I kd, tl-d 1-4). Hageja täpsustas 22.05.2017 oma nõuet ning taotles kohtult, et kohus kohustaks kaasomandi lõpetamiseks kostjat tegema vajalikud tahteavaldused (II kd, tl-d 34-36).
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuse aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja vaidleb vastu kaasomandi lõpetamisele hageja taotletud viisidel. Kaasomandi lõpetamine kinnisasja müümisega tekitab kostjale kahju. Kostja on nõus kaasomandi lõpetamisega kinnisasja reaalosadeks jagamise teel selliselt, et Kooli kinnistule ehitatud uus elamu koos selle juurde eraldavata maaga jääb hageja omandisse ja vana elamu koos selle juurde eraldatava maaga jääb kostja omandisse. Teise hoone ehitustööde osas on hageja ostnud palkmaja palgiosa materjali ja tasunud selle paigalduse eest. Hageja on soetanud duširuumi plaadid. Teise korruse metallkarkass on soetatud hageja ja kostja poolt ühiselt. Hageja ostis katuseaknad. Hageja ehitas ise välja uue elektrienergia liitumispunkti ja kaevu, mis teenindavad uut hoonet. Pooled ei ole kokku leppinud kulutuste hüvitamises. Kulutused ei ole vajalikud asja säilitamiseks, vaid ehitatud on uus asi, mis ei anna hagejale nõudeõigust tuginedes asjaõigusseaduse §-le 72 lg 4. Kulutused tehti enamjaolt aastatel 2005-2007. Hageja nõue on aegunud. Kostjale ei olnud uue ehitise püstitamine vajalik (I kd, tl-d 39-45). Kostja ei nõustu hageja nimetatud kinnisasja hinnaga 300 000 eurot. Kostja leiab, et maksumus on heal juhul 150 000 eurot. Kostja on nõus kinnisasja müümisega enampakkumisel eksperdi määratud algihinnaga. Kostja ei ole nõus kinnisasja kostjale jätmisega hageja poolt märgitud või eksperdi määratava hinnaga (I kd, tl 125). Kostja on nõus kinnisasja jätmisega kostja ainuomandisse ja hüvitise 43 750 eurot tasumisega, kui kohus jätab rahuldamata hageja nõude 35 000 euro tasumiseks. Kostja taotleb kinnisasja kostja ainuomandisse jätmisel, et kohus kohustaks hagejat andma tahteavaldused Xxxx ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks (II kd, tl-d 1-2). Kostja avaldas 23.05.2017 menetlusdokumendis, et võtab vastuhagist loobumise avalduse tagasi ja muudab vastuhagi eset selliselt, et taotleb kohtult hageja kohustamist 3 (10)
andma tahteavaldused, mis on vajalikud kostja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks ning alternatiivselt kaasomandi lõpetamiseks kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel (II kd, tl-d 39-40). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
Vastuhagi lahendamine
4.Kostja esitas 17.02.2015 vastuhagi, milles taotles kaasomandi lõpetamist kinnisasja reaalosadeks jagamise teel (I kd, tl-d 68, 103-104). Kohus võttis vastuhagi 20.02.2015 menetlusse (I kd, tl 74). 15.06.2015 esitas kostja vastuhagist loobumise avalduse (I kd, tl-d 124-126). Hageja ei ole vastu vaielnud vastuhagist loobumisele. 23.05.2017 esitas kostja avalduse, milles võttis vastuhagist loobumise avalduse tagasi (II kd, tl 40 pöördel). Hagist loobumine ei jõustu enne, kui kohus on selle määrusega vastu võtnud ja selle osas TsMS § 429 lg 1 esimese lause ja § 431 lg 1 esimese lause alusel menetluse lõpetanud. Kohus ei ole vastuhagist loobumist vastu võtnud ega selle osas menetlust lõpetanud. Seetõttu on kostja õigus võtta vastuhagist loobumise avaldus tagasi. Kohus ei võta seetõttu vastu kostja avaldust vastuhagist loobumiseks. Vastuhagi on jätkuvalt kohtu menetluses ning kohus peab vastuhagi sisuliselt lahendama.
5.Kostja esitas 23.05.2017 avalduse, milles muutis vastuhagi eset. Kostja taotles põhinõudena hageja kohustamist tahteavalduste tegemiseks, mis on vajalikud kostja kinnistusraamatusse kandmiseks ainuomanikuna. Esimese alternatiivse nõudena taotles kostja kaasomandi lõpetamist asja müümisega avalikul enampakkumisel. Senise kaasomandi reaalosadeks jagamise nõude muutis kostja teiseks alternatiivseks nõudeks, millest kostja seejärel loobus. TsMS § 376 lg 2 sätestab, et kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus on seisukohal, et vastuhagi muutmiseks olukorras, kus kohus on määranud otsuse teatavakstegemise aja, puudub mõjuv põhjus. Kohtu hinnangul põhjustaks vastuhagi muutmise avalduse menetlusse võtmine ja seni menetluses esitamata nõuete menetlemine asja lahendamise viibimist. Seetõttu ei nõustu kohus hagi muutmisega ja keeldub kostja muudetud vastuhagi menetlemisest.
6.Kostja esitas koos vastuhagi muutmise avaldusega avalduse vastuhagist loobumiseks kaasomandi lõpetamise nõudes kinnisasja reaalosadeks muutmise teel. Kohtu hinnangul esitas kostja vastuhagist osalise loobumise avalduse eeldusel, et kohus menetleb kostja esitatud uusi vastuhagi nõudeid. Seetõttu on vastuhagist osaline loobumine üks osa kostja vastuhagi muutmise avaldusest. Seetõttu ei lahenda kohus eraldi kostja taotlust loobuda vastuhagist kaasomandi lõpetamise nõudes kinnisasja reaalosadeks jagamise teel.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et kaasomandi lõpetamine kinnisasja reaalosadeks jagamise teel ei ole võimalik. Seetõttu ei ole kostja vastuhagis sisalduv nõue kaalumisele kuuluv alternatiiv hageja esitatud kaasomandi lõpetamise nõuetele. Kohus jätab seetõttu rahuldamata kostja vastuhagi hageja vastu kaasomandi lõpetamise nõudes kinnisasja reaalosadeks jagamise teel ja hageja tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes. 4 (10)
Hageja alternatiivsete nõuete osas menetluse lõpetamine
8.Hageja esitas kostja vastu kaasomandi lõpetamise nõude, mille kohaselt lõpetatakse kaasomand kinnisasja ainuomandi kostjale jätmise ja hageja kasuks kostjalt hüvitise väljamõistmisega. Lisaks esitas hageja alternatiivsed nõuded lõpetada kaasomand kinnisasja ühise müümisega või kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel (I kd, tl 4). Hageja esitas 28.04.2017 avalduse alternatiivsetest nõuetest loobumiseks (I kd, tl-d 197, 197 pöördel). Kostja ei vaielnud alternatiivsetest nõuetest loobumisele vastu (II kd, tl 5). TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja esitas alternatiivsetest nõuetest loobumise avalduse, s.t hageja soovib osaliselt hagist loobuda. Kohus ei ole hagi kohta lahendit teinud. Hagist osaline loobumine on esitatud kirjalikus avalduses, mille kohus on võtnud toimikusse. TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Poolte esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud alternatiivsete nõuete iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist osaline loobumine olulist avalikku huvi. Samuti ei ole kostja vastu vaielnud hagist osalisele loobumisele. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist osalise loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab hagiavalduse menetluse hageja esitatud alternatiivsetes nõuetes. Tunnistajate ülekuulamise taotluse lahendamine
9.Hageja taotles hagiavalduses tunnistajate Xxxx ja Xxxx ülekuulamist. Hagiavalduse kohaselt soovis hageja tõendada tunnistajate ütlustega hageja kiusamist kostja poolt, mis seisnes Kooli talu kinnistu uuema maja parkimisplatsile juurdepääsu takistamises, kinnistule kraavide ja aukude kaevamises, tiigikalda tugikindlustuste lõhkumises, maja ümbritsenud kuuskede laasimises, tiigi täitmises põllukividega, juurdepääsutee lõhkumises ja elektriühenduse katkestamises (I kd, tl 2, p 3). Hageja kordas taotlust tunnistajate ülekuulamiseks 28.04.2015 (I kd, tl 86 pöördel). Edasise menetluse kestel ei ole hageja taotlust korranud, s.h on hageja olnud nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (I kd, tl 137 pöördel). TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kohus ei ole hageja taotlust tunnistajate ülekuulamiseks lahendanud. TsMS § 238 lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kohus on seisukohal, et AÕS § 76 lõikest 1 tulenevalt ei ole kaasomandi lõpetamise nõude eelduseks kaasomanike vaheline halb läbisaamine. Kaasomanikul on õigus nõuda kaasomandi 5 (10)
lõpetamist sõltumata sellest, kas kaasomanikud saavad hästi või halvasti läbi. Kaasomanike vahelised suhted võivad omada tähendust siis, kui kaasomanikud on välistanud kokkuleppega kaasomandi lõpetamise, kuid käesolevas asjas pooled sellisele kokkuleppele ei tugine. Eeltoodust tulenevalt ei oma tunnistajate ütlused asjas tähtsust, sest hagi lahendamine ei sõltu asjaoludest, mida hageja on soovinud tõendada. Kohus jätab tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata. Asjaolud, mille üle pooled ei vaidle
10.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud kinnisasja kaasomanik 1⁄4 suuruses mõttelises osas ning kostja on viidatud kinnisasja kaasomanik 3⁄4 suuruses mõttelises osas. Kulutuste hüvitamise nõue
11.Hageja palus kostjalt välja mõista kinnistu säilitamiseks ja parendamiseks tehtud vajalikud kulutused 35 000 eurot. Hageja avaldas, et ta tasus abielu ajal Kooli talu kinnistul tehtud ehitus- ja parendustööde eest kokku 55 000 eurot. Kõik kulutused tehti kostja soovil, teadmisel ja ettepanekul. Kostja oli kõikidest töödest ja tööde maksumusest teadlik. Kinnistu säilitamiseks ja parendamiseks tehti järgmised põhilised tööd: teise elumaja väljaehitamine, elektriga liitumine ja salvkaevu väljaehitamine (I kd, tl 3). Kostja vaidles nõudele vastu. Kostja leidis, et pooled ei ole kokku leppinud kulutuste hüvitamises. Kulutused ei ole vajalikud asja säilitamiseks, vaid ehitatud on uus asi, mis ei anna hagejale nõudeõigust tuginedes asjaõigusseaduse §-le 72 lg 4. Kulutused tehti enamjaolt aastatel 2005-2007. Hageja nõue on aegunud. Kostjale ei olnud uue ehitise püstitamine vajalik (I kd, tl-d 39-45).
12.AÕS § 72 lg 4 sätestab, et kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. TsÜS § 63 p 1 sätestab, et esemele tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. AÕS § 72 lg-st 4 tulenevalt saab hageja nõuda kostjalt üksnes vajalike kulutuste hüvitamist. See tähendab selliste kulutuste hüvitamist, millega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Hagis märgitud asjaoludest ei nähtu, kuidas teise elumaja väljaehitamise, elektriga liitumise ja salvkaevu väljaehitamisega säilitati kinnisasja või kaitsti seda täieliku või osalise hävimise eest. Kohus selgitas seetõttu hagejale 28.04.2015 kohtuistungil asjaolude väljatoomise kohustust ja andis tähtaja nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks. Seejuures selgitas kohus, et hagis märgitud asjaoludel ei ole hageja nõue kostja vastu võimalik (I kd, tl-d 85 pöördel, 86). Hageja ei toonud 29.05.2015 menetlusdokumendis ega ka hilisemas menetluses välja täiendavaid asjaolusid, millest nähtub kinnisasja säilitamise või täieliku või osalise hävimise eest kaitsmise vajadus (I kd, tl-d 9192). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja ei ole kohtule avaldanud ega tõendanud asjaolusid, kuidas teise elumaja väljaehitamise, elektriga liitumise ja salvkaevu väljaehitamisega säilitati kinnisasja või kaitsti seda täieliku või osalise hävimise eest. Hagis avaldatud asjaoludel ei ole hagejal kostja vastu AÕS § 72 lõikel 4 põhinevat raha tasumise nõuet. Kohus jätab hageja 35 000 euro tasumise nõude kostja vastu rahuldamata. Kaasomandi lõpetamise nõue
13.AÕS § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Hageja nõuab kostjalt kohtu kaudu kaasomandi lõpetamist. 6 (10)
Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kohtule avaldanud ega tõendanud asjaolusid, mis välistavad hageja õiguse nõuda kaasomandi lõpetamist AÕS § 76 lg 1 järgi. Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja nõue kaasomandi lõpetamiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
14.Hageja taotleb kaasomandi lõpetamist selliselt, et kohus jätab kinnisasja kostja ainuomandisse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise. Kohus jättis kostja vastuhagi muutmise avalduse menetlusse võtmata ning jättis senise vastuhagi rahuldamata. Seetõttu puuduvad käesolevas menetluses nõuded, mille alusel saaks kohus kaasomandi lõpetada teisiti, kui hageja seda on taotlenud. Kohus lahendab alljärgnevalt hageja nõude kaasomandi lõpetamiseks.
15.Kohus teeb esmalt kindlaks, kas kaasomandi lõpetamine selle jätmisega kostja ainuomandisse ja kostjalt hageja kasuks hüvitise väljamõistmisega on võimalik. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja on taotlenud, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja tema osa rahas. Hageja on soovinud, et kohus ise nimetaks kinnisasja väärtuse, mis ei ole väiksem kui 175 000 eurot ja mis võib olla kuni 300 000 eurot. Kostja on avaldanud, et ta on nõus kaasomandi lõpetamise eest makstava hüvitise suurusega 43 750 eurot. Kohus leiab, et kui kinnisasja väärtusest lähtuva hüvitise suurus ületab käesoleval juhul 43 750 eurot, tuleb jätta hagiavaldus rahuldamata, sest kostja ei ole valmis 43 750 eurot ületava summa eest hageja mõttelist osa omandama. Kohus määras asjas kohtuliku ekspertiisi, mille käigus tehti kindlaks kinnisasja turuväärtus 175 000 eurot 25.01.2017 seisuga (I kd, tl 164 pöördel). Hageja on seisukohal, et tema poolt kinnisvaraportaalide hinnapakkumistele tuginev hind 300 000 on lähem kinnisasja tegelikule turuväärtusele (I kd, tl 197 pöördel). Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud eksperdi määratud turuhinnast erinevat hinda. Kinnisvaraportaalidest nähtuvad pakkumised ei tõenda poolte kaasomandis oleva kinnisasja väärtust. Samuti ei kajasta müügikuulutused kinnisasjade turuhinda, vaid ostuhindu, mida soovitakse kinnisasjade müümisel saada. Kohus märgib, et hageja ei ole kinnisvaraportaalide väljatrükke kohtule tõendina esitanud. Kostja on seisukohal, et kinnisasja väärtus on pigem 15% väiksem eksperdi arvamuses avaldatust (I kd, tl 190). Kohus on seisukohal, et ekspert on kinnisasja väärtuse hindamisel võtnud arvesse kinnisasjal asuvate hoonete õiguslikku seisundit (ehitusloa puudumine palkhoonel, asukoht). Kostjale oli tagatud võimalus avaldada eksperdile informatsiooni kinnisasjal asuvate ehitiste, s.h kostja osundatud ehitussoojaku kuuluvuse osas. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et eksperdi arvamus kajastab usaldusväärselt kinnisasja väärtust. Kostja ei ole teistsuguse väärtuse kohta tõendeid esitanud. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et tõendatud on kinnisasja väärtus 175 000 eurot 25.01.2017 seisuga. Kinnisasja väärtus on kindlaks määratud piisavalt kaasomandi lõpetamise otsuse tegemise ajale lähedase seisuga. Seetõttu saab kohus kaasomandi lõpetamisel lähtuda kinnisasja turuhinnast 175 000 eurot.
16.Hagejale kuulub 1⁄4 suurune mõtteline osa kinnisasjast. Seetõttu on hageja osa suurus rahas 43 750 eurot. Hageja on pidanud võimalikuks, et kinnisasja väärtus on 175 000 eurot, millele vastav 7 (10)
hageja osa suurus on 43 750 eurot. Kostja ei ole vastu vaielnud hüvitise suurusele 43 750 eurot ning on pidanud võimalikuks kaasomandi lõpetamist sellise hüvitise suurusega. Eeltoodust tulenevalt on võimalik kaasomandi lõpetamine selliselt, et kinnisasi jäetakse kostja ainuomandisse ja kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja 43 750 eurot.
17.Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (vt Riigikohtu 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12; Riigikohtu 29.09.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, p 20). Kohus rahuldab hagiavalduse ja lõpetab kinnisasja kaasomandi selliselt, et kinnisasi jäetakse kostja ainuomandisse. Kohus kohustab kostjat tegema tahteavalduse, millega kostja annab nõusoleku kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kinnisasi jääb kostja ainuomandisse. Ühtlasi kohustab kohus kostjat andma nõusoleku (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kinnistu kinnistusraamatu teise jao omanikukannete, mille kohaselt on hageja ja kostja viidatud kinnisasja kaasomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja omandi kaotuse eest hüvitise suurusega 43 750 eurot. Kohtulahend ei asenda hageja tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramine
18.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja on taotlenud kohtult, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja hüvitise. Riigikohus on leidnud, et hüvitise sissenõudmine tuleks siduda otsuse resolutsioonis vastastikku omandamiseks vajalike tahteavalduste andmisega (TMS § 21), vältimaks nii eseme omandamist hüvitist maksmata kui hüvitise sissenõudmist omandi üleminekut tagamata (vt Riigikohtu 26.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 26.1). Kohus on seisukohal, et Riigikohtu lahendis sedastatut arvestades peab kohus kindlaks määrama otsuse täitmise korra, kui kohus mõistab ühelt kaasomanikult teise kasuks välja hüvitise omandi kaotamise eest. Kostja taotles 23.05.2017 menetlusdokumendis vastuhagi rahuldamise korral otsuse täitmise korra kindlaksmääramist selliselt, et kostja on kohustatud tasuma hagejale hüvitise 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (II kd, tl 39 pöördel). Kuivõrd kohus andis pooltele tähtaja otsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlemiseks ja kostja esitas oma menetlusdokumendi nimetatud tähtaja jooksul, arvestab kohus kostja taotlusega otsuse täitmise tähtaja osas. Eeltoodut arvestades määrab kohus kindlaks kohtuotsuse täitmise korra, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda hüvitise tasumise kohustuse täitmist pärast 30 päeva möödumist otsuse jõustumist, kuid mitte enne, kui ta on teinud ja kinnistusosakonnale esitanud kehtivad ja seaduse nõuetele vastavad tahteavaldused, mis on vajalikud seniste kinnistusraamatu kannete kustutamiseks ja kostja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Teisisõnu, tasu maksmise kohustus muutub sissenõutavaks pärast seda, kui hageja on teinud võimalikuks kinnisasja ainuomandi ülemineku kostjale. 8 (10)
19.Kostja taotles, et kohus kohustaks hagejat andma tahteavaldused senise kinnistusraamatu kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kostja kinnistusraamatusse omanikuna. Kohus on seisukohal, et kostja ei saa sellist taotlust esitada kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise raames. Kohus saaks kohustada hagejat andma tahteavaldust üksnes kostja vastuhagis esitatud nõude alusel. Kohus keeldus vastuhagi muutmise avalduse menetlusse võtmisest ja jättis vastuhagi rahuldamata. Seetõttu saab kohus hagi lahendamisel arvesse võtta üksnes hageja nõudeid. Kostja õiguste kaitseks on kohus määranud kohtuotsuse täitmise korra, mille kohaselt muutub hageja nõudeõigus sissenõutavaks alles pärast ainuomandi kostjale üleandmiseks vajalike tahteavalduste tegemist ja kinnistusosakonnale esitamist, kuid mitte varem kui 30 päeva möödumisel otsuse jõustumisest. Kohus jätab kostja taotluse eeltoodut arvestades rahuldamata.
20.TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Hageja taotles hagi tagamist hüvitisenõude tagamiseks. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist. Kohtu hinnangul on hagi tagamise abinõu lahendi täitmiseks ilmselt vajalik. Seetõttu jätab kohus hagi tagamise abinõu jõusse otsusest tuleneva raha tasumise kohustuse täitmise tagamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et menetluskulude jaotuse määramine eraldi iga nõude kaupa ei ole võimalik. Poolte menetluskulusid ei ole tulenevalt vaidluse iseloomust võimalik nõuete kaupa eristada. Seetõttu teeb kohus kindlaks TsMS § 168 lõiget 2 ja § 163 lõiget 1 arvesse võttes, millises ulatuses tehti kohtulahend hageja kasuks ning kostja kahjuks. Hagihind oli 38 500 eurot. Kaasomandi lõpetamise nõude rahaline osakaal hageja nõudes on 3500 eurot, hüvitise tasumise nõude osakaal 35 000 eurot. Kostja nimetas oma vastuhagi hinnaks 7000 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja vastuhagi hind tuleb lisada hageja hagihinnale, sest kohus jättis vastuhagi rahuldamata ja tegi sellega TsMS § 162 lg 1 mõistes otsuse kostja kahjuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb võtta menetluskulude jaotuse aluseks olevaks summaks kokku 45 500 eurot (hageja kaasomandi lõpetamise nõue 3500 eurot + hageja hüvitise maksmise nõue 35 000 eurot + kostja vastuhagi nõue 7000 eurot). Kohus rahuldas hagi kaasomandi lõpetamise nõudes (3500 eurot) ja jättis vastuhagi rahuldamata (7000 eurot). Kohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu 35 000 euro väljamõistmiseks. Seega tegi kohus otsuse 23,08% ulatuses hageja kasuks ja kostja kahjuks (10 500 45 500-st on 23,08%). Kohus on seisukohal, et TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskulude jaotamine võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ei ole käesoleval juhul asjakohane, sest ei arvesta kaasomandi lõpetamise nõude erisustega, mis ei kajastu kaasomandi lõpetamise nõudele seaduse järgi määratud hagihinnas. Kaasomandi lõpetamise hagi lahendamisel tuleb sõltuvalt kaasomandi lõpetamise viisist lahendada samaaegselt nii tuvastus- kui ka sooritusnõuded, kusjuures hüvitise maksmisele suunatud sooritusnõue ei kajastu hagihinnas. Kohus on käesolevas asjas kostjalt hageja kasuks välja mõistnud rahasumma, mille suurus hagihinnas ei kajastu. Seetõttu viiks menetluskulude jaotuse määramine võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, kus võetakse aluseks hagihind, ebaõige tulemuseni. Eeltoodut arvestades 9 (10)
tuleb kohtu hinnangul kohaldada TsMS § 163 lõikes 1 sätestatud võimalust jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.