Asjaõigus › Omandiasjad

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt lahutati Põlva Rajooni Rahvakohtu 07.10.1985.a. otsusega hageja ja N. T. abielu. Abieluvara kohus ei jaganud. Abielulahutuse ajaks oli N. T. juba hageja juurest lahkunud ja elas koos uue naistuttavaga. Sellest kooselust sündis 28.06.1988.a. N. T. tütar M. T. . Hagejale teadaolevalt oli N. T. ka oma uue elukaaslase juurde aastatel 1986-1995.a. sisse kirjutatud. N. T. vormistas abielulahutuse perekonnaseisuametis alles 09.02.1995.a. N. T. suri 15.06.2005.a. 12.12.1994.a. omandas hageja erastamisega Põlvas Kesk tn 40-21 asuva korteri. Korteriomand on 07.09.2001.a. kantud kinnistusraamatusse. Kui hageja soovis 2006.a. oktoobris korterit kinkida oma tütrele, selgus, et notar keeldub lepingut vormistamast, kuna tegemist olevat abielu jooksul soetatud varaga, millele võivad pärimise teel pretendeerida ka N. T. teine abikaasa V. T. ja N. T. tütar M. T. , samuti hageja tütred M. T. ja T. T. . Seetõttu peab hageja esitama notarile täiendava tõendi, et korteri näol on tegemist hageja isikliku omandiga. Abielu lahutamisega kohtus lõppesid igasugused abielulised suhted hageja ja N. T. vahel ja need ei taastunud enam. PkS § 15 lg 1 alusel palub hageja tuvastada, et abielusuhted hageja ja N. T. olid lõppenud hiljemalt 07.10.1985.a., mistõttu kostjatel puudub pärimisõigus hageja korterile. Kostjate vastuväited Kostjad on hagiavalduse koos lisadega 17.01.2007.a. kätte saanud ( väljastusteated tl 20-23) Kõik kostjad on hagi kohta saatnud kohtule kirjaliku vastuse ( tl 24-25, 27-28), milles teatavad, et võtavad hagi õigeks. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada kirjalikus menetluses tulenevalt TsMS §-st 440 lg 3. Viimases on sätestatud, et kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS §-s 440 lg 1 on sätestatud, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõuded õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kõik kostjad on eelmenetluse käigus hagi õigeks võtnud, võib lahendada kirjalikus menetluses, tehes hagi rahuldava otsuse. Kuna tegemist ei ole abikaasade vahelise vaidlusega, ei loe kohus käesolevat tsiviilasja abieluasjaks TsMS § 102 lg 1 p 1-5 alusel. Seetõttu ei kuulu kohtu arvates ka kohaldamisele TsMS § 440 lg 4 esimeses lauses sätestatu, mille kohaselt kohus ei ole seotud hagi õigeksvõtuga seotud abieluasjas. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhineva otsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse, jättes otsusest välja kirjeldava osa. PkS § 132 kohaselt lahusvara määratakse kindlaks ja ühisvara jagatakse perekonnaseaduse sätete kohaselt ka siis, kui see oli omandatud enne selle seaduse jõustumist. Seega tuleb hagiavalduses näidatud korteriomandi kuuluvuse küsimuses lähtuda § 15 sätetest. PkS § 15 lg 1 kohaselt abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

2 (3)

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja N. T. abielusuhted olid hiljemalt Põlva Rajooni Rahvakohtu 07.10.1985.a. otsuse tegemise ajaks lõppenud. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et korteri Kesk tn 40-21 Põlvas (hilisem korteriomand Kesk tn 40, mille kohta on Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa 1384238) omandas hageja peale N. T. abielusuhete lõppemist. Hageja väide, et tema poolt 12.12.1994.a. omandatud korter Kesk tn 40-21 Põlva ( hilisem korteriomand registriosa numbriga 1384238) on hageja lahusvara, on õiguslikult põhjendatud PkS §-s 15 lg 1 sätestatuga. Kuna tegemist ei ole hageja ja N. T. abielulise ühisvaraga, ei ole korter ega korteriomand N. T. pärandiks PärS § 2 mõttes ja kostjad ei saa seda N. T. järelt ka pärida. Hageja on oma hagis palunud tuvastada seda, et kostjatel puudub pärimisõigus hageja korterile. Kohtu arvates on see nõue otstarbekas ümber formuleerida. Vastasel korral tekiks olukord, et hageja korteriomandit ei saa hageja järelt pärida ka hageja enda seadusjärgsed pärijad (tema tütred). Kohtu hinnangul pole aga see olnud hageja eesmärgiks käesolevas asjas. Käesolevas otsuses esitab kohus vastavalt TsMS §-le 173 lg 1 menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäetakse menetluskulud reeglina poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §-s 162 lg 4 on sätestatud, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu arvates on käesolevas asjas põhjendatud poolte menetluskulud jätta neid kandnud poole enda kanda. Hagi esitamise vajadus on tekkinud hageja enda tegematajätmisest, mistõttu menetluskulude jätmine kostjate kanda oleks äärmiselt ebaõiglane. Hageja ei registreerinud peale Põlva Rajooni Rahvakohtu 07.10.1985.a. kohtuotsuse jõustumist abielulahutust perekonnaseisorganis, nagu nägi ette sel ajal kehtinud APK § 190 lg 1. Seetõttu ka abielu juriidiliselt ei lõppenud ( APK § 46) ning sai võimalikuks hagiavalduse esitamist tinginud probleemi teke. TsMS §-s 468 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt kuulub hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus tagatiseta viivitamatult täitmisele

Kohtunik Rita Kulberg

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.