Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev
13.02.2007, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei ID hagi NT vastu pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks Avalik kohtuistung 22.01.2007 Tallinnas ID esindaja vandeadvokaat IM Kostja NT esindaja ema LO
Tsiviilasi Istungi aeg, koht, osalenud isikud
Resolutsioon Hagi rahuldada. Ennistada ID’le NJ pärandi vastuvõtmise tähtaeg. Jätta menetluskulud NT kanda. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Vaidlustamata asjaolud suri NJ, kes oli ID isa. NJ ei teinud testamenti ega pärimislepingut. Alates oli ta abielus A B . Lisaks IDle oli NJ veel üks laps OJ, kes esitas AB notar RE avalduse NJ järelejäänud pärandi vastuvõtmiseks. Hageja ei ole pärandit tegudega vastu võtnud ega ole esitanud pärandi loobumise avaldust. Notar avaldas 26.07.2005 Ametlikes Teadaannetes teate, kus määras pärandi vastuvõtmiseks tähtaja 27.10.2005. Nõue ja põhjendused AB avaldas pärimisavalduses, et pärandajal on vaid üks laps OJ, kes elab , kuid kelle aadressi ta täpselt ei tea ning et rohkem lapsi ega lapsendatuid N. J ei ole ega ole olnud. Kuna kostja ei teatanud notarile sellest, et ka hageja on N. J laps ja pärija, ei saanud notar hagejale pärandi vastvõtmise tähtaega teatada. Hageja ei teadnud notari antud tähtajast ega esitanud notarile
õigeaegselt pärandi vastuvõtmise avaldust. AB suri ja testamendijärgse pärijana võttis pärandi vastu NT, kellele on kõik A. B õigused, kohustused üle läinud. Hageja palub ennistada talle isast järelejäänud pärandi vastuvõtmise tähtaeg. Hageja arvates on seadusevastane teabe varjamine notari eest, milleks oli hageja kui N. J tütre olemasolu. Hageja leiab, et pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks on kolm põhjust: 1) teise pärija poolse teabe varjamine kaaspärija kohta, 2) notari poolt antud liiga lühikene tähtaeg pärandi vastvõtmiseks arvestades seda, et A. B viitas asjaolule, et ta ei tea milline on teise tütre e. OJ aadress, 3) asjaolu, et hageja ei teadnud notari poolt määratud tähtajast. Pärandit saab vastu võtta mitte omandiõiguse tunnistuse saamiseni, vaid tähtajani, mis on notari poolt antud, kuid maksimaalne pärandi vastuvõtmise tähtaeg saab olla 10 aastat pärandaja surmast. Hageja arvates on notari poolt antud tähtaeg ilmselgelt lühike kui arvestada, et ühe pärija aadress oli täiesti teadmata. Notari poolt pärimisõiguse tunnistuse väljaandmine ei ole õigustloova tähendusega vaid arvamus pärandvara suhtes. Tõendid: A. B avaldus pärandi vastuvõtmiseks, N. T avaldus pärandi vastuvõtmiseks, väljavõte Ametlikest Teadannetest, ID sünnitunnistus ja tõend perekonnaseisuametist abiellumise ja perekonnanime muutmise kohta. Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei tea, miks AB näitas N. J pärijaks üksnes OJ. Hageja poolt loetletud põhjused tähtaja ennistamiseks on ebaolulised ega ole mõjuvad, sest ei ole ebaõigeid andmeid notarile avaldanud, lisaks hetkest, mil A. B esitas notarile avalduse kuni omandiõiguse tunnistuse saamiseni oli möödas 3,5 kuud, notar andis pärandi vastuvõtmiseks tähtaja, mis oli lubatud ega olnud alla 2 kuud. Peale N. J surma möödus üle poole aasta, kui A. B sai omandiõiguse tõendi ning veel pool aastat kuni suri A. B ja selle aja jooksul saanuks kõik sugulased, sh hageja väljendada oma seisukohta pärandi suhtes. Tõendid: AB testament, omandiõiguse tunnistus, pärimisõiguse tunnistus. Kohtu põhjendused PärS § 115 lg 1 järgi võib pärija pärandi vastu võtta või sellest loobuda ning § 117 lg 1 järgi tuleb selleks kas § 118 sätestatud tähtajal esitada pärandi avanemise koha notarile pärandi vastuvõtmise avaldus. PärS § 117 lg 2 järgi võib pärandi vastu võtta ka tegudega § 118 sätestatud tähtaja jooksul, so kui pärija valdab, kasutab või käsutab pärandit. Pärs § 118 lg 1 järgi võib notar pärandi vastuvõtmise tähtaega pikendada pärima õigustatud isiku avalduse alusel. Kuna käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et tähtaeg pärandi vastuvõtmiseks on möödas, st viimane päev selleks oli vastavalt Ametlike Teadaannete teatele 27.10.2005, ei ole võimalik seda tähtaega pikendada. Sama seaduse § 118 lg 2.1 võib pärima õigustatud isiku avalduse alusel kohus ennistada pärandi vastuvõtmiseks ettenähtud tähtaja kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. notar R. E AB poolt NJ järelejäänud pärandi vastuvõtmiseks esitatud avalduses ei ole A B nimetanud hagejat kui NJ last ja seaduslikku pärijat. Samas avalduses on nimetanud ta pärijana end ja N. J teist tütart OJ, kes elab , kuid kelle täpset aadressi ta ei tea. Notar andis 3- kuulise tähtaja pärandi vastuvõtmiseks. Kostja kirjalike selgituste kohaselt teadis AB NJ tütrest IDst, kuid kuna A. B ei teadnud tema aadressi ja telefoni, siis jättis ta hageja notarile mainimata. TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning lg 2 järgi ei ole lubatud õiguste teostamine seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste
teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus leiab, et ühe pärija poolt notarile pärandi vastuvõtmise avalduse esitamisel hageja kui N. J tütre ja seadusliku pärija nimetamata jätmine olukorras, kus selline isik oli tegelikult teada, on toimitud hea usu põhimõtte vastaselt. Teiseks, võrreldes pärandi vastuvõtmiseks ettenähtud üldist seaduses sätestatud 10aastast tähtaega selle kolmekuulise tähtajaga, mis anti pärijatele pärandi vastuvõtmiseks, on tegemist ilmselt lühikese tähtajaga pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks eelkõige isiku jaoks keda ei olegi teise pärija poolt pärijana notarile avaldatud. Nimetatud asjaolud, so tähtaja andmine ning pärijate nimetamata jätmine, on hagejast sõltumatud ning need ei ole hageja mõjusfääris. Kostja ei ole ka tõendanud, et hageja oleks märgitud tähtajast olnud teadlik ning et hageja jättis just temast sõltuvatel põhjustel pärandi vastuvõtmise avalduse esitama või ei hakanud pärandvara valdama, kasutama, käsutama antud kolmkuulise tähtaja sees. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pärandi vastuvõtmiseks ettenähtud tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel ning see tuleb hagejale ennistada. Asjaolu, et kostja, kes võttis A. B pärandi pärast viimase surma vastu, ei tähenda, et hagejale ei saaks N. J pärandi vastuvõtmise tähtaega ennistada, sest see, kuidas tuleb jagada N. J pärandisse kuuluvad asjad, õigused, kohustused, või kuidas need tuleks hüvitada, ei ole käesoleva vaidluse objektiks. Kostja väited sellest, et hageja oli isa surmast teadlik ning oleks saanud pärandi vastu võtta, on iseenesest õige, kuid ei tähenda seda, et hagejat oleks teavitatud pärandi vastuvõtmise ajast. Olukorras, kus hagejat teati, oli kohtu arvates hagejal õigus loota ja eeldada, et teda ka infomeeritakse teise pärija e. isa abikaasa poolt pärimisele asumisest selleks, et ka hageja saaks vastavalt käituda käimasolevas pärimismenetluses, mistõttu puudus tal ka mõistlik põhjus üksnes elektrooniliselt kättesaadavas Ametlikes Teadannetes avaldatud kuulutuste jälgimiseks. Seega ei oma vaidluses kaalu kostja väited hageja isa surma ajast. Kohtukulud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb hageja poolt hagi esitamisel tasutud menetluskulud jätta kostja kanda vastavalt TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kasuks otsus tehti. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulud proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumist. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.