1.Rahuldada E.A. hagi WOW Travel GmbH vastu lihtmenetluses.
RESOLUTSIOON
2.Välja mõista kostjalt WOW Travel GmbH -lt (Saksa registrikood 3385547) hageja E.A. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks 26.02.2016 sõlmitud pakettreisilepingust tulenev põhivõlg summas 339 € (kolmsada kolmkümmend üheksa eurot) ja tasumata põhivõlalt viivis seadusjärgses, so Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni perioodi 07.09.2016 - 22.05.2017 so 262 päeva eest summas 19,55 € (üheksateist eurot ja 55 senti), kokku võlgevus 358,55 € (kolmsada viiskümmend kaheksa eurot ja 55 senti).
3.Välja mõista kostjalt WOW Travel GmbH -lt hageja E.A. kasuks alates 27.05.2017 kuni põhivõla täieliku tasumiseni sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlalt (otsuse tegemise seisugu põhivõlg 339 €) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja
1 (6)
2-16-13465 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Eeltoodule vastav, otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% põhivõlalt aastas).
4.Kohtuotsus pooltele kättetoimetada, kostjale vajadusel Saksa kohtu kaudu selgitusega TsMS § 33 lg 4 kohta. Menetluskulude jaotus
5.TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kõik menetluskulud asjas poole kanda, kelle kahjus otsus tehti, so kostja WOW Travel GmbH kanda.
6.Välja mõista WOW Travel GmbH-lt E.A. kasuks mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud summas 1777,60 € (üks tuhat seitsesada seitsekümmend seitse eurot ja 60 senti, s.h hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100,00 eurot, tõlkekulud 561,60 € ja õigusabikulud 1116,00 €), mis tuleb kostjal kanda D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS arveldusarvele nr EE472200221049641283 selgitusega ”Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-13465, A.“.
7.Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb WOW Travel GmbHl tasuda E.A. kasuks viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Eeltoodule vastav, otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,05% aastas) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 Sisulised asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja esitas 07.09.2016 Pärnu Maakohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista poolte vahel 26.02.2016 sõlmitud pakettreisilepingu kostja poolt täitmata jätmisest ja hageja poolt taganemisest tulenevalt reisitasu tagasinõudena põhivõlg 339 € ja sellelt arvestatud viivis Võlaõigusseaduses § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt E.A. sõlmis tarbijana WOW Traveliga agent Cherry Media OÜ vahendusel pakettreisilepingu oktoobris 2016 Küprosele reisimiseks ja tasus samal päeval ka WOW Travelile reisitasu. WOW Travel on juunis 2016 avaldanud, et jätab kõigi Eesti tarbijatega sõlmitud pakettreisilepingud täitmata. Hageja hagi esitamisega taganeb pakettreisilepingust, soovib reisitasu tagastamist ning võla tasumisega viivitamiselt viivist.
2.Kostjalt saabus kohtule esmalt 10.04.2017 faksi teel ja 17.04.2017 postiga paberkandjal kirjalik vastus (eesti keeles), milles kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata järgmisetel vastuväidetel: 1) Kostja leiab, et Pärnu Maakohtul puudub õigusvaidluse lahendamiseks rahvusvaheline pädevus. Kuna ELi määruse 1215/2012 artikli 17 kohaselt ei ole tegu tarbijalepinguga, ei saa kostjat kaevata selle paiga kohtusse, kus on hageja alaline elukoht. 2) Samuti kostja leiab, et poolte vahelise väidetava õigusliku suhte osas kohaldatakse Saksa õigust. 3) Hageja väide, et tema on sõlminud kostjaga kui reisikorraldajaga pakettreisilepingu tarbijana, on vale ja kostja ei nõustu sellega, et hageja on tarbija seaduse tähenduses. Hageja ei ole tõendit seni esitanud. 2 (6)
2-16-13465 4) Poolte vahel ei ole pakettreisilepingut sõlmitud ja kostjal ei ole õigust olla pooleks kohtumenetluses, kuna ta pole reisikorraldaja. Reisikorraldaja on vaid see, kes väljastab reisijale reisikinnituse. Kostja ei ole hagejale reisikinnitust väljastanud. Hagiavalduse lisad 3, 4 ja 6 pole reisikinnitused seaduse mõttes. 5) Kostja vaidleb sellele vastu, et hageja on reisi hinna tasunud. Lisa number 5 ei ole piisav tõend tasumise kohta. Hageja pole kostjalt raha saanud. 6) Kostja ei ole vaidlustatud pakettreisilepingust õigeaegselt taganenud.
3.Hageja esitas 03.05.2017 kohtule kostja vastuse suhtes kirjaliku seisukoha, milles ei nõustu kostja vastuväidetega ja palub hagi esitatud kujul rahuldada. Seoses kompromissi võimalikkusega hageja teatas, et ta soovib igal juhul, et WOW Travel tagastaks talle 339 eurot. E.A. on nõus kaaluma viivise nõudest loobumist. 04.05.2017 esitas hageja lisaks menetluskulude nimekirja, nõudes kogu menetlusekuluna (riigilõiv, tõlkekulud ja kulutused lepingulisele esindajale) kostjalt kokku summas 2631,90 EUR, mille palub kanda D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS arveldusarvele nr EE472200221049641283 selgitusega ”Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-13465.
4.Kohus edastas hageja kirjaliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja 04.05.2016 e-kirjaga kostja vastuses (tlk. 121) antud e-postiaadressile [email protected] ja andis vastamiseks aega kuni 15.05.2017. Kostja ei ole kohtule midagi vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus leiab, et hagi tuleb kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 ja § 405 lahendada kirjalikus menetluses lihtsustatud korras, kuna mõlemad pooled on esitanud kirjalikult oma seisukohad ja tegemist on väikise nõudega, so põhivõla ja kõrvalnõuete summas alla 4000 eurose hagihinnaga asjaga. Lihtsustatud korras hagi menetlemisel võib TsMS § 405 lg 1 p 6 ja 9 kohaselt kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel, ja teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
6.Pooled vaidlevad kohtualluvuse üle, kohaldava õiguse üle, samuti selle üle, kas hageja on tarbija, kas kostja reisikorraldaja ning kas kostja on reisitasu saanud ja kas hageja on reisipakettlepingust taganenud õigeaegselt. Hageja on teinud omalt poolt ka kompromissiks pakkumise viivisest loobumiseks, millele kostja ei ole vastanud. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1215/2012 preambuli 18. punkti, art 17 p 3 ja art 18 p 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 593/2008 art 6 p 1 b ja p 2 , VÕS § 8 lg. 2, § 76 lg.1, § 101 lg 1 p 3, 4, 6, § 113 lg.1 ja § 866, § 876 alusel ja tõendatud hagiavaldusele lisatud OÜ Cherry Media 01.01.2014 agendilepingu, 26.02.2016 maksekorralduse, 29.02.2016 borneeringukinnituse (tlk. 9-43) ja kostja WOW Travel 09.06.2016 teatisega (tlk. 71-72), samuti Cherry Media OÜ poolt WOW Travel Gmbh-le 01.02.2016-06.06.2016 teostatud pangaülekannete väljatrükiga (tlk. 156-164) jms tõenditega.
3 (6)
2-16-13465
8.Kohtualluvusest. Kuivõrd hagejaks on Eesti kodanik alalise elukohaga Eestis ja kostjaks Saksamaal asuv ettevõtte ning nii Eesti Vabariik kui ka Saksa Liitvabariik on Euroopa Liidu liikmesriigid, tuleb kohtualluvuse kindlaks tegemisel kohaldada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust nr 1215/2012 (Brüssel I uuesti sõnastatud). Nimetatud määruse preambuli 18. punkti kohaselt tuleb tarbijalepingute puhul nõrgemat poolt kaitsta soodsamate kohtualluvuse eeskirjadega kui üldised eeskirjad, kusjuures art 17 p 3 ja art 18 p 1 kogumis sätestavad, et lepingute puhul, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mistahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki, võib tarbija algatada menetluse teise lepingupoole vastu selle liikmesriigi kohtutes, kus on nimetatud poole alaline elukoht, või, olenemata teise poole alalisest elu/asukohast, selle paiga kohtutes, kus on tarbija enese alaline elukoht. Kohus nõustub hagejaga selles, et TsMS § 90 ega muud TsMS sätted ega ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, millele TsMS § 90 baseerub, ei defineeri tarbija mõistet, kuid nii Euroopa kui ka Eesti kohtupraktikas on valdav Euroopa määrus nr 1215/2012 art 17 p 1 tähendusega kooskõlas olev seisukoht, mille kohaselt vastab tarbija vähemalt kahele tingimusele : 1) tegemist on füüsilise isikuga, 2) see isik on lepingulises vms õiguslikus suhtes väljaspool enda majandus- ja kutsetegevust. E.A. selgitas, et ta töötab müügi- ja teenindusspetsialistina (varasemalt vahetusevanem) jaekaubandusettevõttes, seega reisiteenuste osutamisega kokkupuudet temal ei ole. WOW Travel ei ole omalt poolt põhjendanud ega tõendanud, et E.A. ei sõlminud pakettreisilepingut tarbijana. Antud juhul hageja E.A. füüsilisest isikust kliendina on soovinud osta veebruaris 2016 pakettreisina oktoobriks 2016.a nädalase puhkusereisi Küprosele, mistõttu kohtu hinnangul on tegemist füüsilise isiku sõlmitud lepinguga, mis jääb selle isiku eraelu sfääri ega puuduta tema majandus-, kutse- vms tasustatud tegevust ja on sellisena ilmselgelt tarbija poolt sõlmitud leping. Et hageja ehk tarbija alaline elukoht on Pärnus, Eesti Vabariigis, kuulub vaidlus EU määruse nr 1215/2012 art 18 p 1 ja TsMS § 70 lg 4 p 1, § 90 alusel läbivaatamisele hageja elukohajärgses kohtus ehk Pärnu Maakohus.
9.Kohaldatavast õigusest. Kuivõrd kostja vaidlustab ka kohaldatavat õigust, siis kohus järgmisena hindab, kas antud vaidluse puhul kulub kohaldamisele Eesti või Saksa õigus. Kostja ei ole kuidagi põhjendanud oma väidet, et antud õigussuhtele kohaldub Saksa õigus, kuid kohus selgitab, et Euroopa Liidu liikmesriikide puhul piiriülese iseloomuga kohtuvaidluste puhul tuleb kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest nr 593/2008 Lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (nn Rooma I määrus), mille art 6 p 1 b kohaselt on leping, mille füüsiline isik on sõlminud oma tegevus- või kutsealast väljajääval eesmärgil („tarbijana“) teise isikuga, kes tegutseb tegevus- või kutsealal („kutseala esindaja), reguleeritud selle riigi õigusega, kus on tarbija harilik viibimiskoht, tingimusel, et kutseala esindaja suunab mistahes viisil sellised tegevused kõnealusesse riiki. Eelmises punktis kohus tegi kindlaks, et hageja puhul on isikut ja lepingu eesmärki arvestades tegemist tarbijaga, kostja nähtuvalt 01.01.2014 Eesti ettevõtte Cherry Media OÜ-ga sõlmitud agendilepingust on suunanud oma tegevuse ka Eesti tarbijatele. Hageja E. Haljaste hariliku viibimiskoha, so alalise elukoha, töötamise jms huvide keskme riigiks on Eesti Vabariik ja kohaldamisele kuulub seega Eesti õigus.
10.Lepingu pooled ja lepingu iseloom. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 866 lg 1 ja 2 kohaselt pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). Pakettreis on reisikorraldaja poolt terviksummana väljendatud reisitasu eest pakutud, eelnevalt kindlaks määratud ja vähemalt 24 tunni kestel osutatav vähemalt kahe järgneva reisiteenuse kogum: 1) veoteenus; 2) majutusteenus; 3) muu teenus, mis ei ole veo- või majutusteenuse kõrvalteenus ja mis moodustab reisiteenuste kogumist olulise osa. Kohus nõustub hagejaga selles, et E.A. poolt 26. veebruaril 2016 sõlmitud leping tuleb lugeda Võlaõigusseaduse § 866 tähenduses pakettreisilepinguks, kuna leping hõlmab nii veo-, majutus- kui ka muid teenuseid paketis. Samuti tuleb pakettreisileping lugeda sõlmituks WOW Traveliga ja 4 (6)
2-16-13465 WOW-Travel reisikorraldajaks, kuna tõendatud on, et WOW Travel ja Cherry Media OÜ (kustutatud) (edaspidi Cherry) sõlmisid 01. jaanuaril 2014 agendilepingu (ingl tekst koos tõlkega eesti keelde tlk. 9-36 ), mille punktidest 6.1 ja 6.2 nähtuvalt vahendas Cherry oma kodulehe kaudu Eesti tarbijate ja WOW Travel vahel pakettreisilepingute sõlmimist. 26. veebruaril 2016 väljastas Cherry E.A.le ostukinnituse (tlk.37) ja vautšeri nr 7813-9203-01 (tlk. 38). Samal päeval tasus E.A. Cherryle reisitasu 339 eurot (maksekorraldus tlk. 40). WOW Travel ja Cherry olid agendilepingu punktis 6.2 kokku leppinud, et tarbijad tasuvad reisitasu Cherryle, kes edastab selle WOW Travelile. 29.veebruaril 2016 saatis WOW Travel aadressilt [email protected] (mitte Cerry Media OÜ kaudu) E.A.le e-kirja, milles kinnitas, et pakettreisileping E.A. ja WOW Traveli vahel (vahendaja Cherry Media OÜ) on sõlmitud ja lisaks edastas ka reisi lühikirjelduse ja lingi täismahus reiskirjeldusele (tlk 41-42). Seega nõustus WOW Travel sõlmima pakettreisilepingu E.A.ga, pakkudes konkreetseks ajaks (12.10-19.10.2016 ) ja konkreetse sisuga (sügispuhkus Küprosel) reisiteenust, mis hõlmas reisikirjelduse järgi (tlk. 41-42) nii reisi sihtpunkti sõidutamist (tšarterlennud Tallinna- Antalaya- Ercan-Antaya-Tallinn), transfeere lennujaamast hotelli ja tagasi, 7 ööd hotellimajutust koos hommikusöögiga kui ka linna ekskursioone jms teenuseid. Kõigi eeltoodud tõendiga on tuvastatud, et hageja poolt reisi ostmise ajal pidas WOW Travel end reisikorraldajaks, kelle reisi müümist Eestisse vahendas Cherry Media OÜ. Samale seisukohale, et pakettreisilepingu poolteks on just WOW Travel ja tarbija, jõudis ka Eesti Tarbijakaitseamet, kes esitas kostjale ka 27.05.2016 märgukirja (tlk. 45-53) ning 08.06.2016 hagihoiatuse (tlk 58-67).
11.Lepingust taganemine ja põhinõue. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 sätestab kohustuste rikkumise puhul õiguskaitse vahendina muuhulgas kohustuse täitmise nõude, lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise, kahjuhüvitamise nõude, kusjuures võlausaldaja võib kasutada koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest ei tule teisiti. VÕS § 875 lg 1 kohaselt enne reisi algust võib reisija lepingust igal ajal taganeda. VÕS § 876 lg 1 ja 2 kohaselt lepingu olulise rikkumise korral reisikorraldaja poolt reisi kestel võib reisija lepingu üles öelda, kui rikkumist ei kõrvaldata mõistliku aja jooksul pärast sellest teatamist või kui reisijalt ei saa rikkumise tõttu reisi jätkamist mõistlikult oodata. Hageja on valinud lepingust taganemise õiguskaitsevahendi, milleks tal oli õigus, sest esitas hagi 07.09.2016, enne plaanitud reisi algust 12.10.2016. Hageja E.A. selgitusel 27. mail 2016 sai ta teada, et Cherry lõpetas tegevuse, juunis 2016 jõudis E.A.ni info, et WOW Travel kavatseb jätta kõigi Eesti tarbijatega sõlmitud pakettreisilepingud täitama. E.A. taganes WOW Traveliga sõlmitud pakettreisilepingust hagiavaldusega 07. septembril 2016. Seega taganes E.A. pakettreisilepingust ligi kolm kuud pärast lepingu olulisest rikkumisest teada saamist. Hageja tugineb väite esitamisel Riigikohtu 27. mai 2015 lahendi nr 3-2-1-43-15 punktile 13: „Kolleegiumi hinnangul ei saa lepingust taganemise mõistlik aeg VÕS § 118 lg 1 p 1 tähenduses olla vähemalt üldjuhul lühem kui tehingu eksimuse või pettuse tõttu tühistamise tähtaeg TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt, st kuus kuud alates pettusest, eksimusest, seega taganemise alusest teadasaamisest.“ Seega vastavalt Riigikohtu praktikale tuleb lugeda mõistlikuks, kui taganemine toimub 6 kuu jooksul alates olulisest rikkumisest teada saamisest. Kohus nõustub hagejaga, et antud asjaoludel WOW Travel 09.06.2016 teatest (tlk 71-72) kuni hagi esitamiseni 07.09.2016, so vähem kui 3 kuud on mõistlik aeg lepingust taganemiseks, arvesse võttes ka vaidluses esinenud ebaselgust, kas hagi kostja vastu esitab Tarbijakaitseamet kõigi tarbijate nimel ühiselt või mitte. Hageja E.A. 26.02.2016 maksekorraldusega Cherry Media OÜ-le (tlk 40) ja Cherry Media OÜ pangaülekannetega WOW Travelile (tlk. 156-164) on tõendatud, et hageja maksis kostjale reisitasu 339 eurot ja kostja on reisitasud kättesaanud, kuivõrd WOW Travel ja Cherry 01. aprilli 2014 agendilepingu punktis 6.2 oli kokkulepitud, et tarbijad maksavad reisitasu Cherryle ning selliselt loetakse reisitasu tarbija poolt makstuks. Cherry likvideerija Kerli Kase 30. septembri 2016 e-kirjas (tlk. 152) selgitab seoses E.A. poolt tellitud reisiga, et: „E.A., isikukood xxxxxxxxxxx. 2.10-19.10 Küpros. Pakkumise kood: C160210. Reisi eest makstud WOW Travelile mitme osamaksena perioodil 23.03-01.04. Reis makstud täielikult.“ .
5 (6)
2-16-13465 VÕS § 186 p 5 tulenevalt on poolte vahel sõlmitud leping taganemisavalduse esitamisega lõppenud. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 189 lg 1 võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Eeltoodust tulenevalt on VÕS § 189 lg 1 alusel põhjendatud mõista kostjalt välja reisitasu tagasinõudena põhivõlgnevus 339 eurot.
12.Viivise nõue. Hageja on esitanud taotluse välja mõista kostjalt alates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni seadusjärgses määras viivis. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 intressimäär on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavale viimane intressimäära. VÕS § 113 lg 2 järgi kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna käesoleva lahendi punktis 11 on kohus rahuldanud hageja põhinõude, siis on põhjendatud rahuldada VÕS § 113 lg 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel hageja viivisenõue seadusjärgses määras alates hagi esitamisest 07.09.2016 kuni otsuse tegemiseni 26.05.2017, so 262 päevase perioodi eest summas 19,55 € (339 eurolt 0,022%/päevas = 0,0746 €/päevas x 262 päeva) ja välja mõista edasine viivis seadusjärgses määras (otsuse tegemise seisuga 8 % aastas) alates 27.05.2017 kuni kohase täitmiseni.. Menetluskulude jaotus
13.Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda, kuna hagiavaldus rahuldati. Hageja riigilõivu kulu on käesolevas asjas TsMS § 138 lg 2 alusel põhjendatud summas 100 eurot, samuti vajalik tõlkekulu summas 561,60 € (põhjendamatult on õigusabi osutaja lisanud summale oma büroo tasu ja käibemaksu). Lisaks nõuab hageja kulutusi lepingulisele esindajale 16,3 tunni eest (tunnitasu 93€/tund + käibemaks) kokku 1970,30 € eest. Käesolev tsiviilasi on kohtu hinnangul kujunenud tavapärasest keerulisemaks rahvusvahelise elemendi ja kostja vastuväidete tõttu ja esindaja tunnitasu ei ole ülemäära suur (RKL praktikas tavaline kuni 120€/tund+ km), kuid tegemist on siiski lihtmenetluses väikese nõudega, milles hageja oleks õigusabikulusid tegema mõistlikult, samuti ei saa telefonikõnesid, e-kirju, toimiku täiendamist, tasustada samaväärselt hagi koostamisega ja menetluskulude nimekirja koostamist ei tasustata. Sarnaste tsiviilasjade kohtupraktikast lähtuvalt ja TsMS § 175 lg 1 alusel peab kohus hageja lepingulise esindaja materjalidega tutvumise, hagiavalduse koostamise ja vastuse koostamise põhjendatud kuluks asja sisu ja hagihinda arvestades 10 töötundi summas 930 € + km 186 €, kokku 1116 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud (100 + 561,60 + 1116) 1777,60 eurot. TsMS § 178 lg. 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui menetluskulusid kindlaksmäärav kohtulahend tühistatakse. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.