2-11-22987/77 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 16.09.2011 määrusega kuulutati välja Xxxx ́e pankrot ja pankrotihalduriks määrati Veli Kraavi. 31.10.2012 määrusega lõpetas kohus Xxxx ́e pankrotimenetluse selle raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja algatas Xxxx ́e kohustustest vabastamise menetluse ning nimetas usaldusisikuks Maret Epler ́i. 07.06.2013 määrusega on kohus vabastanud Maret Epler ́i Xxxx ́e usaldusisiku kohustustest ja kohustanud Xxxx ́t täitma usaldusisiku kohustusi. 20.12.2016 esitas võlausaldaja AS-i Xxxx (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp kohtule taotluse Xxxx ́e kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamata jätmiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt laekuvad taotluse esitajale teadaolevalt võlgniku arvelduskontole küll igakuiselt suured summad, aga kuna osa laekuvatest rahasummadest laekub väidetavalt päevarahadena seoses võlgniku väidetavate välislähetustes viibimistega, siis ei ole võlgnik päevarahasid usaldusisikule üle andnud. Taotluse esitaja on seisukohal, et päevarahad kuuluvad sissetulekute hulka, millele saab pöörata sissenõuet ning asjaolu, et võlgnik ei ole oma sissetulekuid üle andnud usaldusisikule ja võlausaldajatele ei ole väljamakseid tehtud, näitab selgelt seda, et võlgnik varjab oma sissetulekuid. Võlgnik on 06.02.2017 ja 15.02.2017 esitatud vastuses märkinud, et ta ei ole lähetusrahade saamise fakti varjanud, AS-i Xxxx (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp on sellest asjaolust teadlik hiljemalt 2014.a lõpust. Seetõttu on võlgnik seisukohal, et pankrotihalduril ei ole antud asjaolule tuginedes õigust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist taotleda. Lisaks ei ole lähetusrahade puhul tegemist tuluga, vaid kulutuste kompensatsiooniga. Seda makstakse eelkõige teel ja lähetuses tekkinud söögi-, reisi-, majutus- jm kulude hüvitamiseks. Isegi kui päevaraha oleks käsitletav tuluna PankrS § 173 lg 2 mõttes, ei ole võlgnik enda tulu ja vara varjanud PankrS § 173 lg 2 tähenduses ega PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust rikkunud, mistõttu puudub alus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Xxxxselgitas ka 08.02.2017 peetud kohtuistungil, et 2016.a usaldusisiku aruandes ei ole kajastatud päevarahasid põhjusel, et talle teadaolevalt on päevarahad komandeeringurahad ja see pole sissetulek ning et ta on ka kohtus varem rääkinud, kuidas ta päevarahasid saab ja on arvanud, et komandeeringu eest saadavad rahad ei ole sissetulek ning see on kogu aeg nii olnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole ühelgi juhul põhjendatud rääkida tahtlikust päevarahade varjamisest olukorras, kus Xxxx avaldas juba 2014.a, et ta saab päevaraha ning kohus ega keegi võlausaldajatest ei ole käesoleva ajani öelnud, et päevarahad arvestatakse sissetuleku hulka, mistõttu tekkis Xxxxaastate jooksul igati õigustatult veendumus, et päevaraha ei ole sissetulek ning tema tegevus on korrektne ja seadusega kooskõlas. Olukorras, kus Xxxxavaldas juba 2014.a et ta saab päevaraha ning tal tekkis aastate jooksul veendumus, et see ei ole sissetulek ja ta käitub kooskõlas seadusega, ei tähenda pankrotihaldur Martin Krupi poolt 08.02.2017 peetud kohtuistungil viidatud seaduse muudatusest mitte teadmine ühelgi juhul seda, et Xxxxoleks 2016.a tahtlikult varajanud päevarahade saamise fakti. Xxxxkäitus 2016.a samamoodi nagu kõigil varasemalt aastatel. Xxxxei teadnud ega saanud aru ega pidanudki teadma ega aru saama, et erinevalt varasematest aastatest peab ta 2016.a kajastama usaldusisiku aruandes ka päevarahasid ning et päevaraha tuleb kasutada võlausaldajate huvides. Isegi kui Xxxxoleks pidanud seaduse muutmisest teadma, ei tähenda mitteteadmine automaatselt, et Xxxxoleks tegutsenud tahtlikult. Puuduvad igasugused viited Xxxxtahtlusele. Päevarahade tahtlikust varjamisest saaks teoreetiliselt rääkida vaid juhul, kui keegi Xxxxvõlausaldajatest või kohus oleks teavitanud V. Pentust, et seadusemuudatuse

kohaselt loetakse päevaraha sissetulekuks ning Xxxxoleks sellises olukorras jätnud päevarahad kajastamata ja sissetuleku hulka arvestamata. Xxxxon kasutanud päevarahasid välisriikides (peamiselt Soomes ja Rootsis) välislähetustes viibimise ajal peamiselt toidu eest tasumiseks ning peaaegu kogu raha kulubki reaalselt toidule. Kuna autoga sõidus olles ei ole ühtegi muud võimalust söömiseks, kui teeäärsed söögikohad, siis ei ole välislähetustes viibimise ajal võimalik vähem kulutada. Xxxxei ole võimalik välislähetustes viibimise ajal käia poes ja teha ise süüa (mis võimaldaks kulusid kokku hoida), sest kogu elu möödub autos, kus söögitegemise võimalus puudub. Xxxxviibib aga enamuse ajast, so 21 – 22 tööpäeva kuus sõidus. Samuti kulub osa päevarahast kaugsõidu autojuhtidele mõeldud pesemiskohtades tasumiseks ning muudeks igapäevasteks kuludeks. Samuti ei ole Xxxxkohustustest vabastamise menetluse lõpetamise aluseks asjaolu, et Xxxxon oma kohustusi võlausaldajate ees täitnud Xxxx pankrotihaldur Martin Krupi arvates liiga väikses ulatuses. Nõuete täitmine arvestatavas ulatuses on üksnes PankrS § 175 lg 11 rakendamise obligatoorne eeldus juhul, kui võlgnik taotleb kohustustest vabastamise menetluse enneaegset lõpetamist pärast kolme aasta möödumist, kuid enne viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Käesoleval juhul ei ole aga tegemist kõnealuse olukorraga. Võlgnik on püüdnud leida paremini tasustatavat tööd, kuid seda takistab ajakirjanduses kujundatud negatiivne maine ning suur avalik huvi, mistõttu ei soovita Xxxxtööle võtta. Kirjeldatud olukorra on põhjustanud eelkõige need samad võlausaldajad, kes heidavad Xxxxette, et tal ei ole võimalik rohkem teenida ja võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses täita. Samuti on uue töökoha leidmisel takistuseks Xxxxkõrge vanus ja kehv tervislik seisund, millest tulenevalt ei ole ta võimeline tööturul konkureerima endast nooremate autojuhtidega. Lisaks ei ole Xxxxtervislikel põhjustel võimalik teha pikemaid töösõite kaugemale Euroopasse, kus oleks kõrgem töötasu. Pikemad sõidud ja kauem kodust eemal viibimine oleks Xxxxtervisele liiga koormavad. Xxxxon õnnelik, et tal üldse mingi töö on. Töö on raske, kuid selle olemasolu võimaldab Xxxxend tegevuses hoida ning täisväärtusliku ühiskonna liikmena tunda. Eeltoodule vaatama jätkab Xxxxka edaspidi võimaluste otsimist tulusama töö leidmiseks. Xxxxon seisukohal, et isegi kui päevaraha oleks tulu PankrS § 173 lg 2 mõttes, siis ei ole ta tahtlikult selle tasumisest kõrvale hoidnud, mistõttu ei ole tegemist vara varjamisega ega kohustuse rikkumisega PankrS § 173 lg 2 mõttes ning puudub alus Xxxxkohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks põhjusel, et Xxxxon päevaraha ära kulutanud ja tal ei ole tagantjärgi võimalik selle arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada. Eeltoodule vaatamata on Xxxxvalmis otsima võimalusi, et hüvitada võlausaldajatele 2016.a eest tagantjärgi 1 500 – 2 000 eurot. Rohkemaks ei ole Xxxxvõimeline. Xxxxon edaspidi valmis temale välislähetuses viibimise aja eest makstava päevaraha arvelt osa raha kõrvale panema, et selle arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Küll ei ole Xxxxesmavajaduste katmiseks ja töötamise jätkamiseks piisav, kui Xxxxjääb kätte 25% päevarahadest nagu näeb PankrS § 173 lg 4 ette miinimumtöötasu ületava tulu puhul. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus Xxxxei ole võimalik senisel töökohal jätkata ning ta peab üldse töölt ära tulema. Välislähetuses viibimise korral makstav päevaraha kulub lähetuses viibides reaalselt elulistele vajadustele, st valdavas enamuses söögile. Sõltumata sellest, kas täitemenetluse seadustik loeb päevaraha sissetulekuks või mitte, ei muuda see asjaolu, et oma olemuselt on päevaraha kulutuste kompensatsioon välislähetuses viibimisega kaasnevate lisakulutuste suurenemise eest. On ilmne, et välislähetuses viibides tekib töötajal rohkem kulusid kui iga päev kodus olles. On suur vahe, kas võlgnik peab saama miinimumtöötasuga hakkama kodus või ühes kuus 21 – 22 päeva

välismaal viibides. Xxxxviibib välisriigis 21 - 22 päeva kuus. Sel ajal paratamatult ongi Xxxxkulutused esmavajaduse rahuldamiseks märkimisväärselt suuremad kui kodus viibides. Xxxxmakstakse esimese viieteistkümne välislähetuses viibimise päeva eest päevaraha 50 eurot päevas, sealt edasi 32 eurot päevas. Xxxxon nõus kõrvale panema esimeselt viieteistkümnelt päevalt 18 eurot, so 32 eurot ületava osa, so ühes kuus ca 270 eurot (15 x 18 = 270). Küll on hädavajalik, et Xxxxjääb iga välislähetuses viibimise päeva eest kätte 32 eurot, mis reaalselt kulubki toidule ja pesemisele. Vastasel juhul ei ole võimalik Xxxxtöötamist jätkata, kuna ilma söömas käimata või kord päevas süües ei ole võimalik nädal aega tööd teha. Võlausaldajad Tiit Pohl, AS Xxxx ja OÜ Xxxxtoetavad pankrotihaldur Martin Krupp ́i taotlust V. Pentus ́e võlgadest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks. Kohus tegi 26.04.2017 menetluskirjas Xxxxettepaneku usaldusisiku kohustuste täitmise raames esitada kohtule andmed mis võimaldavad tuvastada ja kontrollida, millised summas on välja makstud päevarahadena ja millised summad on kantud võlausaldajatele võlgade katteks saadus päevarahade arvelt alates 08.02.2017 a (kohtuistungil ära kuulamise aeg). Xxxxselgitas 04.05.2017 kirjas, et ta on küll võlausaldajate nõuete rahuldamiseks eraldatud 270 eurot kuus, kuid hoiab seda sularahana enda käes, sest arveldamine on suurema osa ajast Eestist eemal viibides tehnilistel põhjustel keeruline. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 175 lg 5 kohaselt kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Vastavalt PankrS § 173 lg 2 peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Võlausaldaja AS Xxxx (pankrotis) pankrotihaldur on kohtule esitanud taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamata jätmiseks, kuna võlgnik ei ole saadud tuluna käsitlenud välislähetuse päevarahasid ning pole päevarahasid usaldusisikule üle andnud. Võlausaldaja on seisukohal, et päevarahad kuuluvad sissetulekute hulka, millele saab pöörata sissenõuet. Asjaolu, et võlgnik ei ole oma sissetulekuid üle andnud usaldusisikule ja võlausaldajatele ei ole väljamakseid tehtud, näitab selgelt seda, et võlgnik varjab oma sissetulekuid. Võlgnik vaidleb võlausaldaja taotlusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata, leides, et ta ei ole oma sissetulekuid varjanud.

Kohus on küsinud ka ülejäänud võlausaldajate seisukohta AS-i Xxxx (pankrotis) pankrotihalduri taotluse osas. Kolm võlausaldajat toetavad kõnealust taotlust, üks juriidilisest isikust võlausaldaja on registrist kustutatud ning üks võlausaldaja pole oma seisukohta kohtule esitanud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustusi, jättes täitmata kohustuse anda teavet oma sissetulekute ja vara kohta, mitte varjata saadud tulusid ja tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgnik töötab OÜ-s XXXXkaugsõidu autojuhina. Võlgnik ei ole välislähetuse päevaraha tuluna käsitlenud, mistõttu pole ta päevarahana saadud summasid kordagi kajastanud üheski kohtule esitatud usaldusisiku aruandes. Samuti pole võlgnik antud summasid arvestanud tulu hulka, mille arvelt teha võlausaldajatele väljamakseid. Võlgnik on seisukohal, et päevaraha ei ole tulu PankrS § 173 lg 2 mõttes, vaid kompensatsioon välislähetuses viibimisega kaasnevate igapäevaste lisakulutuste suurenemise eest. Kohus võlgniku seisukohaga ei nõustu. PankrS § 173 lg 5 sätestab, et võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 kohaselt sissenõuet ei saa pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Seega annab TMS § 131 lg 1 ammendava loetelu sissetulekute kohta, millele ei saa pöörata sissenõuet. Välislähetuses viibimise eest makstud päevarahasid nimetatud loetelus märgitud ei ole. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-124-16 asunud seisukohale, et sissetulekuks saab lugeda ka muud töötasunõudega sarnast sissetulekut. Tallinna Ringkonnakohus on 25.10.2016 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-820 samuti asunud seisukohale, et lähetustasusid saab arvesse võtta isiku varalise seisundi kindlakstegemisel. Kõnealuse otsuse p 9 on ringkonnakohus märkinud, et „Kõiki sissetulekuid, mis mõjutavad isiku varalist võimekust elatist tasuda, tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Seega on apellatsioonkaebuses toodud viited töötasu ja lähetuskulu definitsioonile ja olemusele asjakohatud, kuna käesoleval juhul ei ole oluline see, kas tööõiguslikus mõttes saab lähetustasusid käsitleda töötasuna või maksuõiguslikus mõttes maksustatava tuluna. Seega on maakohus õigesti arvestanud kostjate sissetulekuna ka lähetusrahad.“ Viidatud kohtulahenditest tulenevalt ei ole võimalik väita, et lähetustasud/päevarahad ei ole käsitletavad sissetulekuna ning puudub alus nende arvestamiseks võlgniku poolt saadava tulu hulka. 15.02.2017 esitatud vastuses märgib võlgnik, et isegi kui päevaraha on tulu PankrS § 173 lg 2 mõttes, siis ei ole ta tahtlikult selle tasumisest kõrvale hoidunud. Samas vastuses on võlgnik teinud ettepaneku, et ta on valmis andma tegema võlausaldajatele väljamakseid päevaraha arvelt selliselt, et võlgnikul säiliks võimalus töölkäimist jätkata ning kasutada toidule kuluvat päevaraha summas 32 eurot päevas. Seega on võlgnik esitatud vastuses sisuliselt möönnud, et päevaraha on töötasunõudega sarnane sissetulek, mis on käsitletav tuluna ja millele ei laiene PankrS § 173 lg 5 sätestatu. Võlgnik väidab, et ta ei ole oma tulusid varjanud, kuna võlgnik avaldas juba 2014.a, et ta saab

päevaraha ning kohus ega keegi võlausaldajatest ei ole kuni käesoleva ajani öelnud, et päevarahad arvestatakse sissetuleku hulka. Kuigi võlgnik on 15.12.2014 toimunud kohtuistungil öelnud, et lisaks palgale saab ta lähetusrahasid, mille suurus oleneb tööpäevadest, ei ole võlgnik igakuiste lähetusrahade täpset suurust kohtule kordagi avaldanud. Kohus on 26.01.2015 määrusega nõudnud ka võlgniku tööandjalt OÜ-lt XXXXinformatsiooni võlgniku palgaarvestuse ja komandeeringus viibimiste kohta. Sama määrusega on kohus nõudnud pankadelt välja võlgniku arvelduskontode ja krediitkaartide väljavõtted. 11.03.2015 kirjaga on kohus võlgniku tööandjalt uuesti nõudnud teavet võlgniku palgaarvestuse ja komandeeringus viibimiste kohta. Võlgniku tööandja ei ole 23.03.2015 kohtule esitatud vastuses võlgnikule makstud päevarahasid kajastanud. Samuti ei nähtu päevarahade laekumine ega suurusjärk ühestki võlgniku pangakonto väljavõttest, mis kohtule on esitatud. Võlgnik on 08.02.2017 kohtuistungil möönnud, et päevarahasid ei maksta talle koos palgaga, vaid eraldi, päevarahad makstakse nii kuidas juhtub, kokkuleppeid maksmise kuupäeva kohta üldiselt ei ole (III köide, tlk 13 – 14). Kuna võlgnikule makstud päevarahade suurusjärk ei kajastu mitte üheski kohtu poolt väljanõutud dokumendis ning esimese arvestuse makstud päevarahade kohta on võlgnik kohtule esitanud alles 15.02.2017, siis antud asjaolude põhjal ei saa kuidagi asuda seisukohale, et võlgnik ei ole päevarahade suurust ning seega ka saadava sissetuleku suurust varjanud. Võlgniku väide, et ta pole tahtlikult andmeid oma sissetulekute kohta varjanud, ei ole kohtu hinnangul usutav. Kohus on võlgnikule 07.06.2013.a määruses selgitanud, et kohustustest vabastamise menetluses ei tohi ta varjata saadud tulusid ning vara, samuti seda, et võlgnikul on kohustus esitada kohtu nõudel koheselt teavet oma sissetulekute ja vara kohta. Võlausaldajad on käesolevas menetluses mitmel korral pöördunud kohtu poole taotlustega selgitada välja andmed võlgniku tegeliku vara ja sissetulekute kohta. Võlgnik on 2014.a istungil ära kuulatud. Samuti on võlgnikku kutsutud ärakuulamisele 12.01.2017, kuhu ta ei ilmunud. 08.02.2017 toimunud istungil kuulati võlgnik uuesti ära. Võlgnik on teadlik, millised on tema kohustused võlgadest vabastamise menetluse raames, samuti on võlgnik olnud teadlik sellest, et võlausaldajate jaoks ei ole tema poolt esitatud andmed oma sissetulekute kohta usutavad olnud. Võlgnikul on menetluse jooksul olnud piisavalt aega ja võimalusi esitada korrektsed ja tõesed andmed kõigi oma sissetulekute kohta, kuid võlgnik pole seda teinud. Võlgnik väidab, et ta polnud seaduse muudatusest teadlik, mistõttu ta oli veendunud, et päevaraha pole sissetulek ning seetõttu oli tema tegevus seadusega kooskõlas ja korrektne. Antud asjaolu tõendab võlgniku hinnangul samuti seda, et ta tahtlikult oma varasid varjanud ei ole. Kohus leiab, et seaduse mittetundmine ei saa vabastada seaduse täitmisest. Võlgnik on märkinud, et ta on püüdnud leida paremini tasustatavat tööd, kuid seda takistab ajakirjanduses kujundatud negatiivne maine ning suur avalik huvi, mistõttu ei soovita võlgnikku tööle võtta. Lisaks takistab parema töökoha leidmist võlgniku kõrge iga ja kehv tervislik seisund, mis takistab tööturul kandideerimist endast nooremate autojuhtidega. Ühtki tõendit, mis kinnitaks võlgniku väiteid tasuvama töökoha otsimise kohta kohtule esitatud ei ole. 15.12.2014 toimunud kohtuistungil on võlgnik selgitanud, et ta ei ole tulusama töö leidmiseks midagi teinud. Keegi ei ole võlgnikule teist töökohta pakkunud. Samal istungil on võlgnik kinnitanud, et tema tervislik seisund ei sega auto juhtimist. PankrS § 173 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele tasuda võlausaldajate nõudeid. Kohustustest vabastamise menetluse mõte ei ole selles, et võlgnik ootab 5 aastat parema tööpakkumise tegemist ning juhul, kui keegi seda talle ei tee, siis vabaneb 5 aasta möödumisel kohustuste täitmisest. Juhul, kui võlgnikul ei õnnestu kohustustest vabastamise menetluse kestel leida paremini tasustatavat tööd, on võimalus otsida lisatööd, mis tooks võlgnikule lisasissetuleku. Kohus möönab, et võlgniku maine võib saada takistuseks juhul, kui ta kandideeriks mõne ametiasutuse või

äriühingu juhtivale ametikohale, raamatupidajaks või muule sarnasele kohale, kuid tööturul on piisavalt ka selliseid töökohti, kus võlgniku ajakirjanduse poolt kujundatud maine ei mängi töö saamisel mingisugust rolli. Samuti möönab kohus, et võlgniku vanus (sünd. xxxx) ning tervislik seisund võivad saada takistuseks mõningatele töökohtadele kandideerimisel, kuid kindlasti pole alust väita, et see takistab võlgnikul igasuguse muu töö leidmist ja/või tegemist. Menetluse jooksul võlgniku poolt kohtule esitatud informatsioonist ning võlgniku senisest suhtumisest nähtub pigem, et võlgnik ei ole huvitatud oma sissetulekute suurendamisest. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisel oli võlgnikul võlausaldajate ees kohustusi kokku 819 070,88 eurot. Ajavahemikul 31.10.2012 – 30.10.2016 on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku 160,03 euro ulatuses. Võlgnik on 15.02.2017 kohtule esitatud vastuses märkinud, et ta on valmis tagantjärgi panustama saadud päevarahade arvelt võlausaldajatele väljamaksete tegemisse ning hüvitama neile tagantjärgi 2016. aasta eest 1 500 – 2 000 eurot. Rohkem pole võlgnikul võimalik maksta. Samuti palub võlgnik määrata usaldusisikule üleantava summa määr selliselt, et võlgnikule jääks võimalus töölkäimist jätkata ja kasutada toidule kuluvat päevaraha summas 32 eurot päevas. Võlgnik on vastuse lisana esitanud tõendi, millest nähtuvalt on võlgnik OÜ-lt XXXX saanud päevarahasid 2016. kokku 10 893 eurot ning 2017.a jaanuaris ja veebruaris kokku 1 324 eurot. Kohus leiab, et võlgniku taotlus ei ole põhjendatud. Kohus on juba eelnevalt selgitanud, et päevarahad on töötasunõudega sarnane sissetulek, mis on käsitletav tuluna. Seadusest tulenevalt puudub alus jätta võlgnikult alusetult varjatud sissetulekute summad välja nõudmata. Samuti puudub alus määrata võlgnikule kätte jääva summa suurust teisiti, kui on sätestatud PankrS § 173 lg 4. Võlgniku käitumisest võib järeldada, et võlgnik ei ole tegelikult ka peale 15.02.2017 huvitatud panustama saadud päevarahade arvelt võlausaldajatele väljamaksete tegemisse, sest Xxxxei ole lubatud väljamakseid võlausaldajatele teinud. Kohtu jaoks ei ole veenvad Xxxx04.05.2017 kohtule esitatud selgitused, mille kohaselt Xxxxhoiab võlausaldajatele mõeldud raha sularahana ja ei ole makseid teostanud, sest välismaal töötades on arveldamine keeruline. Esiteks ei ole Xxxxväitnud, et ta oleks alates kogu aja alates 15.02.2017 kuni 04.05.2017 viibinud välismaal. Teiseks ei ole tänapäeva teabe-lahenduste juures (mobiiltelefon, avalikud internetipunktid, avatud wifi võrgud jne) väljas poolt Eestit arveldamine keeruline. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud võlausaldajate huve, jättes täitmata PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustuse anda teavet oma sissetulekute ja vara kohta, mitte varjata saadud tulusid ja tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgniku käitumisest ja suhtumisest oma kohustustesse käesoleva kohustustest vabastamise menetluse kestel nähtub, et tal ei ole tõsist soovi ega huvi võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku väited, et ta teadmatusest ja kogemata on andmed kõigi oma sissetulekute kohta esitamata jätnud, ei ole usutavad. Võlgnik on märkinud, et tulenevalt PankrS § 175 lg 5 teisest lausest võib võlausaldaja esitada taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks 6 kuu jooksul arvates võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest. Pankrotihaldur Martin Krupp oli lähetusrahade maksmisest teadlik juba hiljemalt 2014.a lõpust. Kohus möönab, et kuivõrd pankrotihaldurile oli lähetusrahade maksmine teada juba 2014.a lõpus, siis oleks pankrotihaldur pidanud menetluse lõpetamise taotluse esitama varem. Samas võimaldab PankrS § 175 lg 5 kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ka kohtu algatusel. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas esitatud tõenditega leidnud kinnitust asjaolu, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja rikkunud sellega võlausaldajate huve ning et kohustustest vabastamise menetlus ei täida käesoleval juhul oma eesmärki. Riigikohus on oma 05.10.2016 lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-90-16 märkinud, et kohustustest vabastamise