Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

ASJAOLUD

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis RDT Invest OÜ 10. oktoobril 2002 Parila Auto OÜga müügilepingu, mille objektiks oli sõiduauto Scania 143M, reg. märgiga 793APT. Lepingu kohaselt määrati sõiduki hinnaks 118 000 krooni ning hageja kohustus tasuma müügihinna osade kaupa, mida hageja on teinud. 27. augustil 2003 volitas Parila Auto OÜ R O tegema sõiduki Scania Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuse (ARK) liiklusregistris ostu-müügilepingu Parila Auto nimel. Selle tulemusena vormistas R O antud sõiduki enda nimele. Nii R O kui ka Parila Auto OÜl puudus õiguslik alus teha tehinguid hagejale kuuluva sõidukiga. ARK andmetel on registrisse kantud sõiduki Scania omanikuna Leviveod OÜ, kelle ebaseaduslikust valdusest palub hageja sõiduki välja mõista. Hageja palub: 1. tunnustada omandiõigust sõidukile Scania 143M, reg märgiga 793 APT, 2. välja nõuda sõiduk kostja ebaseaduslikust valdusest ning 3. kohustada muutma ARK alusetut kannet sõiduki kohta hageja kasuks.

KOSTJA VASTUS

Kostja oma vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt ostis kostja vaidlusaluse sõiduki OÜ-lt Katarina Transport 28.01.2005.a. Samal päeval anti sõiduk kostjale üle. Käesoleval hetkel on sõiduk ARK-is registreeritud kostja nimele. Sõiduk on vallasasi, järelikult tekib omandiõigus sõidukile ostu-müügilepingu sõlmimise ja vara üleandmisega. Kostja sai sõiduki omanikuks ostumüügilepingu alusel. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on teadlik või pidi teadma, et võõrandamislepingu sõlmimisel ei olnud müüja (OÜ Katarina Transport) õigustatud sõidukit üle andma. Hageja on asunud seisukohale, et kui esimene sõiduki võõrandamise tehing on tühine, siis on kõik ülejäänud sõiduki võõrandamistehingud tühised. Kostja leiab, et hageja taoline seisukoht on väär. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda.

KOLMANDA ISIKU KAASAMINE

Viru Maakohtu 26.10.2006.a määrusega oli menetlusse kaasatud OÜ Ferry I.N.S kolmanda isikuna kostja poolel.

KOHTUISTUNGID

Kohtuistungil, mis toimus 21. augustil 2006, jäi hageja esindaja K.-T R esitatud nõude juurde ning palub hagi rahuldada. Hageja esindaja selgituste kohaselt on sõiduk neile teadaolevalt kostja valduses. R. O pettis Parila Auto OÜ, väites, et ta on hageja esindaja. Hageja esindaja E. K selgitas, et sõiduk anti faktiliselt ostu-müügi lepingu sõlmimise hetkel üle. R.O oli lepingu sõlmimisel kaasas, kuna viimane omas juhiluba, istus tema ka rooli. Kostja esindaja jäi kohtule esitatud vastuväidete juurde, selgitades, et hageja pole talle sõiduki üleandmist tõendanud. Nimetatud sõiduk on kostja omandis ja valduses.

Kohtuistungil, mis toimus 26. oktoobril 2006, selgitas hageja esindaja K.-T. R, et toimunud on vara pahatahtlik kantimine. Kostja esindaja selgitas, et käesolevaks ajaks kostja valduses antud sõidukit ei ole. Kohtuistungil 30.11.2006.a hageja esindaja K.-T.R toetas haginõudeid ja palus hagi rahuldada. Hageja esindaja E.V palus asja edasi menetleda kirjalikus menetluses. Kostja esindaja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kolmanda isiku esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise asjast ja kohast oli talle teatatud kohtukutsega. Kohus määras, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses ning menetlusosalised saavad täiendavaid dokumente esitada kuni 30. detsembrini 2006. POOLTE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD ja TAOTLUSED Kostja esitas täiendavalt omapoolse seisukoha. Seisukoha kohaselt on hageja menetluse käigus saanud teada, et sõiduk pole enam kostja omandis ega valduses ja seetõttu kohus rahuldas hageja taotluse sõiduki uue omaniku ja valdaja kaasamise kohta kolmanda isikuna. Samas hageja täiendas hagi uue nõudega, millekohaselt palus mõista sõiduki Scania 143M, registrimärgiga 793APT, valdus välja selle igakordselt valdajalt RTD Invest OÜ-le. Hageja on põhjendanud haginõudeid sellega, et 10.10.2002 sõlmis hageja OÜ-ga Parila Auto müügilepingu sõiduki Scania 143M registrimärgiga 793 APT müügiks, kuid hageja volitatud esindaja R. O olevat ületanud volitusi ja sõlminud müügilepingu teise isikuga. Hageja avalduse alusel algatas politsei kriminaalasja ning kohus kaasas antud materjalid tsiviilasja juurde. Kriminaalasja materjalidest selgub, et esimese ettemaksu teostas R. O, kes oli osutanud hagejale teenuseid 109 703 krooni ulatuses. Kuna hageja ei tasunud arvet, seega tegi R. O tasaarvestuse ja vormistaski seetõttu sõiduki Scania 143M registrimärgiga 793APT esmalt oma nimele ja hiljem müüs sõiduki edasi. Kriminaalasja menetlus on lõpetatud seoses R O tegevuses kuriteo koosseisu tunnuste puudumisega ja kõik hageja kaebused on jäetud rahuldamata. Vastuses kostja väitis, et tema ja temale sõiduki Scania 143M registrimärgiga 793APT müünud isik tegutsesid heausklikult ja selle asjaolu võttis hageja omaks. Hageja oli nõus, et kostja oli sõiduki Scania 143M registrimärgiga 793APT ostnud ja selle sõiduki edasi müünud ja neid kahte tehingut pole hageja vaidlustanud. Hageja on seisukohal, et autoregistri kanne ei too kaasa seaduslikku tagajärge. Kostja on seisukohal, et autoregistris saab teha kandeid ainult omandiõigust tõendavate dokumentide alusel ja need dokumendid toovad kaasa seaduslikke tagajärgi kaasa arvatud ka sõiduki omandi ja valduse üleminek. Kuna hageja ei ole vaidlustanud kostja poolt sõiduki ostu tehingut ja on võtnud omaks asjaolu, et selle tehingu teostamisel toimisid sõiduki müüja ja ostja vahel heas usus, siis on tegemist seadusliku tehinguga. R. O tegevuses kriminaalmenetluse käigus seadusevastast tegevust ei tuvastatud, siis tema osavõtuga tehing on seaduslik ning ka edasised tehingud on seaduslikud. Seega puudub seaduslik alus hagi rahuldamiseks. Kuna menetluse käigus on tuvastatud, et sõiduk ei ole praegu kostja omanduses ega valduses, siis ei saa sõiduki ebaseaduslikust valdusest väljamõistmise nõuet rahuldada. Hageja nõue mõista sõiduki Scania 143M, registrimärgiga 793APT, valdus välja selle igakordselt valdajalt RTD Invest OÜ-le ei saa olla rahuldatav, sest kohtu menetluses olevat nõuet saab rahuldada ainult siis, kui valdaja on kaasatud protsessi kostjana. Kostja märgib, et hageja keeldus praegust sõiduki valdajat (kolmandat isikut) kaasama protsessi kostjana vaatamata kostja ja kohtu soovitusele. Kostja on kandnud menetluse käigus kulutusi õigusabile 3186 krooni.Kostja palub jätta haginõuded rahuldamata ja mõista hagejalt kostja kasuks õigusabikulud summas 3186 krooni. Hageja esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja palub rahuldada menetluskulude taotluse, mis on lisatud hagiavaldusele.

Kostja vaidleb vastu hageja poolt tehtud menetluskuludele ning leiab, et need on vähemalt 7306 krooni ulatuses alusetud. Hageja esitas 16. jaanuaril 2007 vastuväite kohaselt on ebaõige väide, et esmase sissemaksu tegi R. O. Hageja on tasunud nii esmase kui ka järgnevad maksud. Sõiduki müüja Parila Auto OÜ kinnitab, et müüs sõiduki hagejale ning R. O pettis neilt välja volikirja, mis ka kiireti tühistati, kuid R O jõudis sellega sõiduki seadusevastaselt ARK-i Põlva büroos enda nimele registreerida. Müügilepingu kohaselt läks kõnealuse sõiduki omand üle Parila Auto OÜ-lt RDT Invest OÜ-le ja pole sealt õiguspäraselt kolmandatele isikutele üle läinud. Kostja juhib tähelepanu kriminaalasja nr 03265000678 toimikus olevale arvele, mis on esitatud FIE R O poolt RDT Invest OÜ-le. Antud arvet ei ole kunagi RDT Invest OÜ-le esitatud, mainitud arve on alusetu nagu ka selle sisu, samuti pole kunagi eksisteerinud FIE R O. Nimetatud väljamõeldud arve esitas R O uurijale uurimise raskendamiseks. Seoses eeltooduga palub hageja kohtul tõendina kaasata väljavõtte äriregistrist, millest nähtub, et FIE R O pole kunagi olemas olnud, küll on olnud FIE R O Talu, kuid seegi oli arve esitamise ajaks oma tegevuse lõpetanud. Ebaõige on kostja väide nagu olevat hageja volitatud esindaja ületanud oma volitusi ning sõlminud müügilepingu, mille objektiks oli hageja omandis olev vallasasi. R O ei ole kunagi olnud RDT Invest OÜ ei seadusjärgne ega lepinguline esindaja. RDT Invest OÜ ei ole kunagi väljastanud R O ühtegi volikirja. Hageja soovib veelkord juhtida tähelepanu asjaolule, et Eesti Riikliku Autoregistri poolt peetava liiklusregistri kannetel on üksnes informatiivne, mitte omandiõigust tõendav tähendus. Kostja on viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-68-03, tsiteerides seda üksnes osaliselt. Riigikohus on asunud samas lahendis samuti ka seisukohale, et lisaks tavaliste omandi tekkimise tingimuste täitmisele (st sõlmitud asjaõiguskokkulepe omandi ülemineku kohta ja antud üle asja valdus või asja väljanõudeõigus) on heauskse omandamise oluliseks eelduseks AÕS § 95 lg 3 kohaselt, et asi ei oleks omaniku valdusest välja läinud tema tahte vastaselt. Kostja tugineb oma vastuses AÕS § 95 lg-le

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendamatu ja kuulub rahuldamata jätmisele. Kohus tuvastas, et 10.10.2002. ostu-müügilepinguga (tl 79 müünud OÜ Parila Auto temale kuuluva veoauto Scania 143 M, väljalaseaasta 1989, reg. number 793 APT Sierra Invest OÜ-le hinnaga 118 000 krooni. Ostu- müügilepingust ei nähtu, millal omand vara omandajale üle läheb. 10.10.2002.a oli OÜ Parila Auto poolt R O ́le väljastatud volikiri sõiduki Scania 143 ML, reg. numbriga 793 APT kasutamiseks (tl 145). Toimiku kirjalikest materjalidest (tl 10-11, 107-110) nähtub, et hageja on tasunud OÜ Parila Auto ajavahemikus 10.10.2002.a kuni 28.04.2003.a veoauto Scania eest kokku 118 000 krooni. 29.04.2003. väljastas OÜ Parila Auto volikirja (tl 152), millega volitas E K ́t nende nimel tegema autoregistri toiminguid veoauto Scania 143 M, reg nr 793 APT, ostu-müügi tehingul. 27.08.2003.a väljastas OÜ Parila Auto volikirja (tl 153), millega volitas R O ́t nende nimel tegema autoregistri toiminguid veoauto Scania 143 M, reg nr 793 APT, ostu-müügi tehingul. 26.09.2003.a tunnistas OÜ Parila Auto tulenevalt Tema ja OÜ Sierra Invest vahel sõlmitud veoauto Scania 143 M, reg nr 793 APT ostu-müügilepingule 10.10.2002.a kehtetuks OÜ Parila

Auto poolt R O ́le 27.08.2003.a ümberregistreerimiseks autoregistris (tl 15).

väljastatud

volikirja

eelnimetatud

veoauto

23.09.2003.a sõiduki ostu-müügi (omanikuvahetuse) lepingu (tl 67) kohaselt on Parila Auto (esindaja R O) müünud sõiduki Scania R 143 ML, registrimärgiga 793 APT, R O. Toimiku kirjalikes materjalides tõendite (tl 72) kohaselt on R O müünud eelnimetatud sõiduki 18.10.2003.a E N ́ele. Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses on vaidlusaluse sõiduki omanikuna registreeritud alates 21.02.2004.a R O, alates 14.05.2004.a J S (V) ning alates 28.01.2005.a OÜ Katariina Transport (tl 76 – 97). 23.09.2004.a prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (tl 137- 140) kohaselt veoauto Scania R 143ML reg nr 793 APT omaniku vahetuse vormistamisel R. O poolt ARK Põlva büroos 23.09.2003.a puudus R.O teos kuriteokoosseis KaRS § 209 lg1 järgi tahtluse puudumise tõttu, s t ta ei saanud varalist kasu pettuse teel, sest ta väidetavalt tasus esimese sissemakse 30 000 krooni ulatuses auto eest ja teenuse osutamisega oli ta ülejäänud auto maksumuse tasa teeninud, lisaks omas ta selleks toiminguks kehtivat volikirja auto seniselt omanikult OÜ-lt Parila Auto. Samuti puudus R. O teos kuriteokoosseis KarS § 201 lg1 järgi, s.o. võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramises kuna eelnimetatud asjaoludel ta ei pidanud võimalikuks, et tal ei ole õigust autot oma nimele vormistada. AÕS § 68 lg1 kohaselt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle; omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist ning lg 3 kohaselt omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. AÕS § 80 lg 1 kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ning lg 2 kohaselt omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg 1 kohaselt omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja ning lg 2 kohaselt kui valdaja loobub valdusest nõudest vabanemise eesmärgil, võib kohus teda sellele vaatamata valdajaks lugeda. AÕS § 90 lg 1 kohaselt vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. AÕS § 92 lg 1 vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. AÕS § 95 lg 1 kohaselt isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma ning lg 3 kohaselt omandamist käesoleva paragrahvi 1.–12. lõike kohaselt ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. TsÜS § 139 kohaselt kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. Riikliku liiklusregistri pidamise põhimääruse § 13 kohaselt andmete registrisse kandmine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on liiklusregistri kannetel informatiivne, mitte omandiõigust tõendav tähendus. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et asjas ei ole vaieldamatut tuvastamist leidnud, et veoauto Scania 143 M, registrimärgiga 793 APT valdus oleks hageja valdusest välja läinud tema tahte vastaselt. Asja materjalidest (tl 141-151) nähtub, et veoauto Scania 143 M reg number 793 APT oli vastavalt hageja ja R O vahelisele kokkuleppele antud kasutada R O. Üldreeglina saab heauskne omandaja vallasasja omanikuks asja valdusse võtmisega ka siis, kui võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Heauskne omandamine on derivatiivne omandamisviis, kuna see rajaneb valduse üleandmisel ja teise isiku omandi lõppemisel, kuigi omand ei kuulunud võõrandamise hetkel võõrandajale. Omandaja on heauskne, kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Vastavalt TsÜS §-le 139 ja AÕS § -le 35 eeldatakse ka omandaja heausksust ja pahausksust peab tõendama omandamise vaidlustaja. Heauskselt omandajalt ei saa enam asja omandi kaitse nõudega välja nõuda. Selline heauskne omandamine on võimalik siis, kui asi on esialgse omaniku käest läinud tema tahte kohaselt, s.o. omanik andis vallasasja kasutada, kasutaja võõrandas aga heausksele kolmandale isikule, kellelt kasutada andja ei saa enam asja välja nõuda, sest omanikuna asja välja andes võtab ka endale ka asja pahauskse võõrandamise riisiko. Kui selline heauskne võõrandamine on toimunud, on see lõplik. Seega ei anna antud asjas asjaolu, et OÜ Parila Auto ja R O poolt toimus veoauto õigustamatu käsutus, hagi rahuldamiseks alust. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja oli pahauskne, st et ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal (OÜ Katariina Transport) ei olnud õigust omandit üle anda. Hageja poolt viidatud asjaolu, et hageja pole kriminaalasja materjalidest olevat R O poolt esitatud arvet saanud, ei anna iseenesest alust hagi rahuldamiseks. Hageja on esitanud nõude mõista vaidlusaluse veoauto valdus välja igakordselt valdajalt hagejale. Seega on nõue sisuliselt esitatud kolmanda isiku vastu. Kohus peab vajalikuks hagejale selgitada, et nõue peab olema suunatud kostja vastu (TsMS § 205 lg 2). Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hageja poolt väljatoodud asjaolud ja tõendid ei anna alust hagi rahuldamiseks. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 403 hagiavalduse rahuldamata.

§ 434, § 442, § 452

§ 632 jätab kohus

Menetluskulude jaotus TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 19. oktoobril 2005. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, kuuluvad hagejalt kostjal kasuks kooskõlas TsMS § 61 lg1 väljamõistmisele viimase vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud summas 3186 krooni. Helgi Vinni Kohtunik :

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.