Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Menetluskulude jaotus

Kohtutäitur KP vaidles kaebusele vastu. Halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) on kohtulahendi täitmise kord reguleeritud. Seega puudub vajadus juhinduda TsMS-ist ning HKMS § 5 kohaldamisele ei kuulu. HKMS § 98 lg 1 sätestab, et kohtulahend täidetakse pärast jõustumist. Kohus võib kohtuotsuse täitmiseks määrata tähtaja, mis hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsus täidetakse viivitamata seaduses sätestatud juhtudel või kui kohus ise on seaduses sätestatud juhtudel otsuse pööranud viivitamata täitmisele. Nimetatud säte ei tee erisusi M - ja T kohtuotsusega välja mõistetud summa hilisemaks täitmiseks peale kohtuotsuse jõustumist. Ka Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium ei ole kohtuotsusega määranud EV täitmiseks täiendavat tähtaega. Seega tuli kohtuotsus täita peale jõustumist. TsMS § 461 lg 2 määrab kindlaks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 25 lg 1 sätestatud vabatahtliku täitmise tähtaja. EV oli teadlik alates Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tegemisest 27.06.2006.a oma võimalikust kohustusest tasuda AS-le (pankrotis) välja mõistetud summa 30 000 000 krooni. Alates 27.06.2006.a oli M - ja T võimalik teha vajalikud toimingud selleks, et kooskõlas riigieelarve seaduse § 36 lõikega 3 omaks rahandusminister Vabariigi Valitsuse volitust väljamakse tegemiseks riigieelarve kassareservist potentsiaalse kohustuse täitmiseks. Halduskohtumenetluses kehtib võrdõiguslikkuse printsiip. Seetõttu ei nõustu kohtutäitur väitega, et tuginedes mõistlikkuse printsiibile on seadusandja kehtestanud EV 30-päevase vabatahtliku kohtuotsuse täitmise tähtaja tagamaks kohtulahendi täitmiseks vajalike formaalsuste läbiviimiseks piisava ajavaru, kuna sel juhul ei kuuluks EV suhtes kohaldamisele HKMS § 98 lg 1. Kohtutäitur on seisukohal, et TsMS § 461 lg 2 sätestatu ei keela riigi vastu täitedokumendi täitmisele esitamist enne 30-päevase tähtaja möödumist kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 461 lg 2 sätestab üksnes kohtuotsuse täitmise maksimumtähtaja ega keela sõnaselgelt täitemenetluse korras võlanõude täitmisele esitamist ja vastavalt ka täitemenetluse alustamist enne TsMS-is sätestatud võlanõude täitmise maksimumtähtaja möödumist. Sissenõudja seisukoht Sissenõudja AS (pankrotis) oma seisukohta esitanud ei ole. Kohtu põhjendused Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-04-180 27.06.2006.a otsusega mõistnud EV välja 30 000 000 krooni AS-i (pankrotis) kasuks. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et nimetatud otsus jõustus 05.10.2006.a. Vaidlust ei ole ka selles, et kohtutäitur algatas 10.10.2006.a EV suhtes sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse . 10.10.2006.a on kohtutäitur teinud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, milles nõudis EV välja täitemenetluse alustamise tasu 118 krooni ja kohtutäituri põhitasu 548 700 krooni, kokku 548 818 krooni. 20.10.2006.a esitas EV kohtutäituri otsuse peale kaebuse, milles palus tühistada 10.10.2006.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ja lõpetada täitemenetluse. Kohtutäitur jättis 03.11.2006.a otsusega kaebuse rahuldamata ja täitemenetluse täiteasjas lõpetamata.

Vastavalt TMS § 218 lg 1 võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohus leiab, et EV kaebus on põhjendatud. HKMS § 98 lg 1 sätestab, et kohtulahend täidetakse pärast jõustumist. Kohus võib kohtuotsuse täitmiseks määrata tähtaja, mis hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsus täidetakse viivitamata seaduses sätestatud juhtudel või kui kohus ise on seaduses sätestatud juhtudel otsuse pööranud viivitamata täitmisele. Vastavalt TsMS § 461 lg 1 täidetakse kohtuotsus pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. TsMS § 461 lg 2 kohaselt, kui otsuse kohaselt on võlgnikuks Eesti Vabariik, tuleb kohtuotsus täita hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumise ajast alates, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub viivitamatule täitmisele või otsus näeb ette teistsuguse tähtaja. Seega kehtestab TsMS § 461 lg 2 EV erandi kohtuotsuse täitmise tähtaja suhtes. TsMS § 461 lg 2 tuleneb, EV on aega 30 päeva kohtuotsuse täitmiseks alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus nõustub EV seisukohaga, et selle normi mõte on anda EV mõistlik tähtaeg kohtuotsuse täitmiseks vajalike toimingute tegemiseks. HKMS § 5 lg 1 sätestab, et halduskohus juhindub käesoleva seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest, kui seadusega ei ole ette nähtud hagita menetluse sätete kohaldamine. Kohus leiab, et tulenevalt HKMS § 5 lg 1 kuulub käesoleval juhul rakendamisele TsMS § 461 lg 2. Puudub mõistlik põhjendus teha vahet olukordadel sõltuvalt sellest, kas rahasumma mõistetakse EV välja tsiviilkohtumenetluses või halduskohtumenetluses. Käesoleval juhul tuleb koosmõjus TsMS § 461 lg 2 tõlgendada ka TMS § 2 lg 1 p 2. TMS § 2 lg 1 p 2 sätestab, et käesoleva seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad halduskohtu jõustunud otsusest ja määrusest menetluskulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta, samuti hüvitise väljamõistmise kohta avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest. Seda tuleb kohtu hinnangul tõlgendada nii, et halduskohtu jõustunud kohtuotsus kuulub küll täitemenetluse seadustiku alusel EV suhtes täitmisele, kuid alles pärast 30 päeva möödumist otsuse jõustumisest. Kohtutäituri tõlgendus, et TsMS § 461 lg 2 määrab kindlaks TMS § 25 lg 1 sätestatud vabatahtliku täitmise tähtaja, ei ole õige. TMS § 25 lg 1 sätestab, et kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva. Nimetatud norm määrab täitedokumendi vabatahtliku täitmise aja täitemenetluse raames. TsMS § 461 lg 2 on aga kantud eesmärgist, et EV suhtes ei saa täitemenetlust alustada enne 30 päeva möödumist kohtuotsuse jõustumisest. Tulenevalt TsMS § 461 lg 2 oli EV aega 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest kohtuotsusega väljamõistetud summa tasumiseks. Tulenevalt HKMS § 5 lg 1 ning TsMS § 62 lg 1 kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja

tähtpäeva kohta sätetsatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 136 lg 8 sätestab, et kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Seega pidi EV kohtuotsuse täitma hiljemalt 6. novembriks 2006.a. Vaidlust ei ole selles, et EV kandis 30 000 000 krooni kohtutäituri pangakontole üle 06.11.2006.a. Kuigi raha kanti üle kohtutäituri arvele, mitte sissenõudja arvele, võib sissenõudja käitumisest tuletada, et ta on olnud nõus, et EV kannab kohtuotsusega väljamõistetud raha kohtutäituri arvele. Sissenõudja ei ole väitnud, et EV ei ole kohtuotsust 6. novembriks 2006.a täitnud. Ülaltoodule tuginedes leiab kohus, et kohtutäitur on algatanud täitemenetluse 10.10.2006.a õigusliku aluseta. Kohtutäituri seaduse § 221 lg 1 kohaselt on kohtutäituri tasu maksma kohustatud isik (edaspidi võlgnik), kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). Seaduses sätestatud juhtudel on kohustatud isikuks sissenõudja või muu isik. Kuna kohtutäitur on algatanud täitemenetluse õigusliku aluseta, siis on põhjendamatu nõuda EV kohtutäituri tasu. Seega tuleb tühistada 10.10.2006.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ning kohtutäituri 03.11.2006.a otsus, millega jäeti EV kaebus rahuldamata ja täitemenetlus lõpetamata. Tulenevalt TMS § 48 p 7 kuulub täitemenetlus täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu lõpetamisele. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna EV kaebus kuulub rahuldamisele, siis on õiglane jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.