2-05-24275/5 - Asjaõigus - Omandiasjad - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel xxx, asukohaga xxx, ostu-müügi ettevalmistamise leping. Lepingu kohaselt kohustus hageja müüma kostjale 285 000 krooni eest xxx hooned ja 20 hektarit maad. 18.10.2000 kandis kostja hageja pangaarvele 150 000 krooni, ülejäänud summa pidi kostja lepingu p 4 kohaselt kandma üle pärast notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimist. 07.08.2001 esitas xxx Harju Maakohtule hagi, milles taotles ostu-müügi eellepingu kehtivaks tunnistamist koos objekti hinna vähendamisega, xxx sundvõõrandamist ning xxx ettemaksu 165 000 krooni ja xxx poolt Eesti Energiale tasutud 6 348 krooni väljamõistmist (tsiviilasi nr 2/1-1888/01/03). xxx loobus osaliselt oma nõuetest, pooled sõlmisid kokkuleppe ja vastavalt kohtu poolt kinnitatud kokkuleppele kohustus xxx tagastama xxx ettemaksuna saadud 165 000 krooni. Hagiavalduses on hageja esitanud nõude ehitise kui vallasasja omandiõiguse tunnustamise ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Menetluse käigus on hageja nimetatud nõude osas hagi tagasi võtnud. Harju Maakohtu 17.05.2006 määrusega on kohus nimetatud osas hagi läbi vaatamata jätnud. Hageja on seisukohal, et kostja on kohustatud hüvitama talle alusetult säästetu alates hetkest, mil ta kolis elama xxx. Kostja sai xxx oma valdusesse 24.05.2001. Hageja leiab, et ta ei ole kunagi andnud kostjale nõusolekut xxx tasuta kasutamiseks. Tsiviilasjas nr 2/1-1888/01/03 sõlmitud kokkuleppe kohaselt kuulus xxx müügist ettemaksuna saadud 165 000 krooni tagastamisele. Seega leiab hageja, et kostja on alates xxx kolimist elanud seal tasuta ja ei ole hagejale midagi maksnud. Hageja on alusetult säästetud vara hindamisel võtnud aluseks Nissi Vallavolikogu 10.04.1997 määruse nr 8, mille kohaselt Nissi valla haldusterritooriumil on korteriüüri piirmääraks kehtestatud 15 kr/m2. Hageja leiab, et nimetatu on eluruumi kasutamise eest makstava tasu miinimummäär Nissi vallas. Kuna kostja sai xxx oma valdusesse 24.05.2001, siis tuleb üüri arvestamist alustada nimetatud päevast ja kuni 24. veebruarini 2005 on kostja talu kasutanud 45 kuud. 13.01.2005 on hageja nõuet suurendanud ja leiab, et kuni 01.08.2005 on kostja säästnud üüri 49 kuud ja 7 päeva. Ehitusregistri andmebaasist tuleneb, et xxx ehitise suletud netopind on 138,9 + 76,2 = 215,1 m2. Seega on kostja alusetu rikastumise rahaline väärtus (215,1 m2 x 15 krooni) 3 226.50 krooni kuus, kokku 49 kuu ja 7 päeva eest 158 827.20 krooni. Hageja palub eelnimetatud summa kostjalt välja mõista ja kohtukulud jätta kostja kanda. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks kohtule tõendina: ostu-müügi ettevalmistamise lepingu (tl 10); Menetluse lõpetamise määrused tsiviilasjas nr 2/1-1888/01/03; Eesti Energia teade elektrivarustuse katkestamisest (tl 13); elektriarve (tl 14); Nissi Vallavolikogu 10.04.1997 määrus nr 8; ehitusregistri väljavõte (tl 16-18); pandileping (tl 25-27); teatis hageja laenukohustuste suuruse kohta (tl 28-34).

VI Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. VÕS § 1034 lg 3 sätestab, et kui vastastikune leping on tühine, peavad lepingupooled nende poolt saadu välja andma või selle väärtuse hüvitama samaaegselt. Vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ja vastuhagi tulevad jätta rahuldamata. Poolte vahel sõlmiti 25.09.2000 xxx, asukohaga xxx, ostu-müügi ettevalmistamise leping. Lepingu kohaselt kohustus hageja müüma kostjale 285 000 krooni eest xxx hooned ja 20 hektarit maad. 18.10.2000 kandis kostja hageja pangaarvele 150 000 krooni, ülejäänud summa pidi kostja lepingu p 4 kohaselt kandma üle pärast notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimist. 07.08.2001 esitas xxx Harju Maakohtule hagi, milles taotles ostu-müügi eellepingu kehtivaks tunnistamist koos objekti hinna vähendamisega, xxx sundvõõrandamist ning xxx ettemaksu 165 000 krooni ja xxx poolt Eesti Energiale tasutud 6 348 krooni väljamõistmist (tsiviilasi nr 2/1-1888/01/03). xxx loobus osaliselt oma nõuetest, pooled sõlmisid kokkuleppe ja vastavalt kohtu poolt kinnitatud kokkuleppele kohustus xxx tagastama xxx ettemaksuna saadud 165 000 krooni. Hageja on seisukohal, et kostja on kohustatud hüvitama talle alusetult säästetu alates hetkest, mil ta kolis elama xxx, s.o 24.05.2001. Hageja leiab, et ta ei ole kunagi andnud kostjale nõusolekut xxx tasuta kasutamiseks. Kuna tsiviilasjas nr 2/1-1888/01/03 samade poolte vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt kuulus xxx müügist ettemaksuna saadud 165 000 krooni tagastamisele, siis leiab hageja, et kostja on alates xxx kolimist elanud seal tasuta ja ei ole hagejale midagi maksnud. Kostja leiab, et hageja andis talle kuuluva elamu kostja valdusesse vastastikusel kokkuleppel pärast poolte vahel 25.09.2000 sõlmitud xxx talu ostu-müügilepingu ettevalmistamise lepingu sõlmimist ning kuna pooled leppisid kokku, et hageja tagastab ettemaksuna saadud raha kostjale ja kostja annab üle xxx valduse hagejale, siis oli kostjal vähemalt kuni Harju Maakohtu 28.08.2003 määruse tegemiseni õigus hagejale kuuluvat asja vallata. Samuti leiab kostja, et kuna hageja ei olnud pärast kohtumäärusega poolte kokkuleppe kinnitamist kostjale tagastanud kokkuleppes ettenähtud 165 000 krooni, siis tulenevalt VÕS § 111 võis kostja oma kohustuste täitmisest keelduda, kuni hageja oli oma kohustuse täitnud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 25.09.2000 sõlmitud müügilepingu ettevalmistamise leping on tühine. Pooled on sõlminud kokkuleppe, mille Harju Maakohus on 28.08.2003 määrusega kinnitanud. Kohus leiab, et kuna lepingu tühisuse tinginud asjaolud on selgunud 25.08.2003, tuleb käesoleval juhul kohaldada võlaõigusseaduses sätestatut.

2-05-24275 Kuna VÕS § 1034 lg 3 sätestab, et kui vastastikune leping on tühine, peavad lepingupooled nende poolt saadu välja andma või selle väärtuse hüvitama samaaegselt, siis leiab kohus, et hagi kostjalt xxx kasutamisest tekkinud alusetust säästmisest tekkinud kahju summas 158 827.20 krooni on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt VÕS § 111 lg 1 võib üks lepingupool vastastikuste kohustuste korral oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hageja tagastas kostjale kokkulepitud summa 165 000 krooni 21.07.2005 (II kd, tl 113), siis oli kostjal õigus kuni nimetatud ajani keelduda xxx vabastamisest. Vaidlus puudub selles, et kostja on xxx vabastanud 01.08.2005, s.o mõistliku aja jooksul peale hageja poolse kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal puudub alus kostjalt alusetust säästmisest tekkinud kahju summas 158 827.20 krooni nõudmiseks, kuna hageja ise kasutas samaaegselt kostjale kuulunud raha 165 000 krooni. Kohus leiab, et vastuhagi tuleb samuti rahuldamata jätta. Kostja on palunud oma vastuhagis hagejalt välja mõista tema poolt 25.09.2000 xxx, asukohaga xxx, ostu-müügi ettevalmistamise lepingu alusel tasutud 165 000 krooni kasutamisest alusetult saadud intressi kasu ja viivisintress summas 36 623 krooni. Hageja on palunud vastuhagi rahuldamata jätta. Kohus leiab, et kuna kostja on kasutanud oma seadusest tulenevat õigust ja jätnud vastastikuse kohustuse puhul täitmata omapoolse kohustuse xxx vabastada kuni hageja poolt võlgnetava 165 000 krooni üleandmiseni, siis puudub alus vastuhagi rahuldamiseks. Hagiavalduses on hageja esitanud nõude ehitise kui vallasasja omandiõiguse tunnustamise ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Menetluse käigus on hageja nimetatud nõude osas hagi tagasi võtnud. Harju Maakohtu 17.05.2006 määrusega on kohus nimetatud osas hagi läbi vaatamata jätnud. Pooled on palunud vastaspoolelt välja mõista kohtukuludena riigilõivu ja õigusabikulud. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 toimub enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuete kohaselt. Tulenevalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulude võrdeliselt rahuldatud nõude suurusega. Kuna kohus on jätnud rahuldamata nii hagi kui vastuhagi, siis tuleb kohtukulud jätta kummagi poole enda kanda. Muud poolte nõuded ja vastuväited ning esitatud tõendid ei ole asjakohased.