lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-2072/10

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 12.01.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-2072/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.01.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1749
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-05-2072

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2007.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-2072

Tsiviilasi

OÜ P hagi OÜ A, OÜ G ja OÜ T vastu OÜ T osa nimiväärtusega 760 000 krooni omandiõiguse tunnustamiseks ja ülekandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. augusti 2006.a määrus hagi tagamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ G ja OÜ T määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja) OÜ G (reg k xxxxxxxx, varasem ärinimi OÜ *), lepinguline esindaja adv Janek Väli Määruskaebuse esitaja (kostja) OÜ T (reg k xxxxxxxx), lepinguline esindaja adv Janek Väli Vastustaja (hageja) OÜ P (reg k xxxxxxxx), lepinguline esindaja adv Aleksander Vares Puudutatud isik (kostja) OÜ A (reg k xxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 18. augusti 2006.a määrus hagi tagamise kohta.
2.OÜ G ja OÜ T määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 390 lg 1)

Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
1.Hageja palus 17.08.2006 Harju Maakohtule esitatud hagi tagamise avalduses keelata OÜ-l G temale OÜ A poolt võõrandatud OÜ T osast (nimiväärtusega 760 000 krooni) tuleneva hääleõiguse kasutamine ja kohustada OÜ T juhatust tegema OÜ T osanike nimekirja märke OÜ

B poolt OÜ-le G kuuluva osa suurusele (nimiväärtusega 760 000 krooni) vastava hääleõiguse kasutamise keelu kohta. Hagiavalduse kohaselt on rikutud hageja kui osaniku õigust teostada ostueesõigust OÜ T osale, mille OÜ A võõrandas OÜ-le G 06.02.2004.a. Kui hageja ostueesõigust ei oleks rikutud, oleks hagejale kuuluvale osale vastanud 50% OÜ T osakapitalist. Kuivõrd kostja OÜ G kasutab süstemaatiliselt temale hageja ostueesõiguse rikkumisega võõrandatud osast tulenevaid hääli hagejat kahjustavate otsuste tegemiseks, peab hageja edasise kahju ärahoidmiseks vajalikuks hagi tagamise abinõu rakendamist kostja OÜ G suhtes. Nimelt peab hageja vajalikuks kuni käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumiseni keelata OÜ-l G kasutada temale võõrandatud osast tulenevate häälte kasutamist OÜ T osanike poolt OÜ-d T puudutavate otsuste tegemisel. Hageja on seisukohal, et hagi tagamata jätmise korral saab olema ebatõhus hageja kasuks tehtav kohtuotsus, kuivõrd hagejale ülekantava osa nimiväärtus (760 000 krooni), millisega hageja omandab kostjalt OÜ-lt A OÜ T nimetatud osa, ei vasta selleks ajaks enam selle osa tegelikule turuväärtusele, kuivõrd OÜ T osakapitali turuväärtus langeb OÜ G poolt vaidlustatud osast tuleneva hääleõiguse kasutamise tõttu.

2.18. augusti 2006.a määrusega rahuldas Harju Maakohus hagi tagamise taotluse, keelates OÜl G temale OÜ A poolt võõrandatud OÜ T osast tuleneva hääleõiguse kasutamise ning kohustades OÜ T juhatust tegema OÜ T osanike nimekirja märke OÜ B poolt viimasele kuuluva osa suurusele vastava hääleõiguse kasutamise keelu kohta. Kohus leidis, et taotlus hagi tagamise abinõu rakendamiseks on põhjendatud hageja taotluses toodud motiividel ning tuleb rahuldada TsMS § 378 lg 1 p 3 alusel, mille kohaselt hagi tagamise abinõuks on kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine. Määruskaebuse põhjendused ja vastustaja seisukoht
3.OÜ G ja OÜ T esitasid määrusele määruskaebuse, milles palusid hagi tagamise määruse tühistada ning jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata, samuti kohustada OÜ T juhatust kustutama OÜ T osanike nimekirjast märke OÜ-le G kuuluva osa suurusele vastava hääleõiguse kasutamise keelu kohta. Määruskaebuse esitajad on seisukohal, et hagi tagamine on ebaõige ja põhjendamatu. Hagi tagamisel on kohus tuginenud hageja poolt esitatud paljasõnalistele ja tõendamata väidetele. Hageja nõudest (tunnustada hageja omandiõigust OÜ T osale nimiväärtusega 760 000 krooni) tulenevalt on hagi rahuldamisel kohtuotsuse täitmiseks oluline, et OÜ G ei oleks oma osa võõrandanud kolmandale heausksele isikule. Juba 03.06.2005.a määrusega keelas kohus OÜ-l B käsutada OÜ T osa. Seega on hageja nõue ja kohtuotsuse võimalik täitmine juba kohtumäärusega tagatud. Hagejal puudub nõue, mille tagamata jätmine võiks muuta kohtuotsuse täitmise raskendatuks või võimatuks. Alusetu on hageja väide, nagu teeks OÜ G OÜ-le T kahjulikke otsuseid. Hagi alusest ja esemest tulenevalt ei kuulugi asjas tuvastamisele, kas tehtavad otsused on OÜ-le T kahjulikud või mitte. Samuti ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel ja kohtuotsuse täitmisel mingit tähendust see, kui suur on vaidlusaluse OÜ T osa turuväärtus või kui suur see oli osa võõrandamisel ja kui suur see on võimaliku kohtuotsuse täitmisel. Käesolevas asjas ei ole esitatud nõudeid seoses vaidlusaluse osa turuväärtuse vähenemisega ega OÜ-le T väidetavalt kahjulike otsuste tegemisega. Hagi tagamise aluseks ei ole hageja poolt viidatud asjaolu, et hagi tagamata jätmisel oleks kohtuotsus ebatõhus. Hageja on ise valinud õiguskaitsevahendid ja hagi aluse oma õiguste teostamiseks. Määruskaebuse esitajad leiavad, et osast tuleneva hääleõiguse kasutamise keelamine on ühtlasi ebaseaduslik ja hagi tagamise abinõuna lubamatu. Hääleõiguse kasutamise täielik keelamine piirab ebaproportsionaalselt Põhiseaduse §-des 31 ja 32 sätestatud igaühe õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning õigust ettevõtlusvabadusele. Samuti viiks hagi tagamise korras mõnel osanikul hääleõiguse kasutamise keelamine ja teistel selle õiguse allesjätmine olukorrani, kus osanikel ei ole võrdsed võimalused osaleda äriühingu juhtimises. Hääleõiguse kasutamise keelamine võib viia ka osaühingu juhtimise võimatuseni osanike tasemel. ÄS 2 (4)

võimaldab teatud juhtudel üksnes hääleõiguse piiramist, mitte aga selle täielikku keelamist. Lisaks piirab hääleõiguse kasutamise keelamine kostjat rohkem, kui on vajalik hagi rahuldamise ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Tegemist on kostjate õiguste põhjendamatu piiramisega, mis on vastuolus ka Riigikohtu praktikaga hagi tagamise abinõude proportsionaalsuse osas.

4.Hageja OÜ P ei pidanud määruskaebust õigeks ja palus jätta selle rahuldamata. Hagi tagamise taotluses on hageja ühe peamise põhjendusena viidanud OÜ G võimalusele teha OÜ-le T kahjulikke otsuseid. On alust karta, et OÜ G jätkab OÜ-le T kahjulike otsuste tegemist ka tulevikus, mis alandab veelgi OÜ T ja selle osade väärtust. OÜ T pankrotistumisel ja likvideerimisel ei oleks antud kohtuvaidluses hageja kasuks tehtavat otsust enam võimalik täita, mistõttu on vajalik hagi tagada. OÜ G tegevus OÜ T osanikuna võib tekitada hagejale kahju vastava OÜ T osa väärtuse vähenemise näol. TsMS § 377 lg 2 kohaselt on hagi tagamiseks alus olemas, kui hagi tagamine on vajalik olulise kahju vältimiseks. Hageja viited Põhiseadusele on liiga üldsõnalised, kaebaja loogikat järgides ei oleks hagi tagamine üldse võimalik. Tegemist ei ole ka OÜ T osanike ebavõrdse kohtlemisega, kuna OÜ G ja teised osanikud (v.a hageja) on omavahel seotud isikud, millisele asjaolule on korduvalt viidatud kohtumenetluses ning ka hagi tagamise avalduses. Kaebajate viidatud Riigikohtu lahenditest ei tulene, nagu oleks hagi tagamine osast tuleneva hääleõiguse kasutamise keelamise teel ebaseaduslik või nagu oleks seda tüüpi hagi tagamise abinõu vastuolus seaduse mõttega. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.Hagi on esitatud ostueesõiguse alusel OÜ T osa nimiväärtusega 760 000 krooni omandiõiguse tunnustamiseks ja osa ülekandmiseks. Samas on hagejal TsMS § 206 lg 1 kohaselt muu hulgas õigus muuta hagi alust või eset, samuti suurendada või vähendada oma nõuet. TsMS § 376 lg 1 kohaselt on hagejal hagi aluse või eseme muutmise õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus. Lg 4 kohaselt tuleb eelmenetluses hageja poolt hagiga seotud uute asjaolude esitamisel eeldada, et hageja täiendab nendega hagi alust. Asja materjalidest nähtuvalt (maakohtu eelistungite protokollid 20. juunist 2006.a ja 18. septembrist 2006.a) ei ole käesolevas vaidluses eelmenetlust lõpetatud. Seega on asja menetlemine jätkuvalt staadiumis, kus kohus selgitab TsMS § 392 lg 1 kohaselt muu hulgas välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete kohta, samuti poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta.
7.17. augusti hagi tagamise avalduses kirjeldas hageja kostja OÜ G käitumist OÜ T osanikuna, mille kohaselt pärast hagiga kohtusse pöördumist on toimunud olulisi muudatusi OÜ T osakapitalis, juhtimises ning varalises seisundis, esitades ka sellekohased tõendid. Hageja väited puudutavad ostueesõiguse eseme väärtuse vähenemist ostueesõiguse teostamise ning vaidlusalusest osast tulenevate õiguste hagejale ülekandmise (mis oleks hagi rahuldamise võimalik tagajärg) vahelisel ajavahemikul. Osa võõrandamise korral teistele osanikele kuuluv ostueesõigus on seadusest tulenev ostueesõigus (ÄS § 149 lg 2), millele laieneb VÕS § 244 lg 6. Nimetatud sätte kohaselt on tühine eseme käsutamine, mille suhtes kehtib seaduse alusel tekkinud ostueesõigus, kui käsutustehing on tehtud pärast ostueesõiguse teostamise õiguse tekkimist ning see kahjustab või piirab ostueesõiguse teostamist. Ringkonnakohus leiab, et niisugust tüüpi ostueesõiguse puhul ei ole ostueesõiguse eseme kahjustamise korral välistatud ostueesõiguslasel hüvitamisnõuete tekkimine esialgse ostja vastu, lähtudes analoogiast AÕS §dega 84-85 ning VÕS §-dega 1037-1040. Eeltoodu põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et hageja oli õigustatud taotlema hagi tagamist laiemas ulatuses kui üksnes ostueesõiguse

3 (4)

teostamise võimalikkuse tagamiseks OÜ-l * (praeguse ärinimega OÜ G) vaidlusaluse osa käsutamise keelamise kaudu.

8.Olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel võib TsMS § 377 lg 2 kohaselt hagi tagamise korras vaidlusalust õigussuhet esialgselt reguleerida sõltumata sellest, kas abinõude kohaldamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha (TsMS § 377 lg 1). TsMS § 377 lg 2 alusel abinõude rakendamisel ei ole kohus seotud TsMS § 378 lg-s 1 sätestatud hagi tagamise abinõude loeteluga; lisaks sellele ei ole nimetatud loetelu ammendav (TsMS § 378 lg 1 p 10). Muuhulgas võib kohus ka TsMS § 378 lg 1 p 3 alusel keelata kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise. TsÜS § 33 lg 1 kohaselt on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ning hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Seega on võimalik hääleõiguse kasutamise piiramine või keelamine ka TsMS § 378 lg 1 p 3 alusel. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud kohaldada hagi tagamise korras abinõu, millega hoitaks ära võimaliku kahju edaspidine tekkimine ning õigusliku ebaselguse suurenemine. Vaidlus puudutab muuhulgas küsimust, kellele kuulus ajavahemikul ostueesõiguse teostamisest kuni asjas lahendi jõustumiseni õigus teostada vaidlusalusest osast tulenevaid õigusi, muuhulgas õigust osaleda OÜ T juhtimises osanike koosolekul hääleõiguse kasutamise teel. Hagi võimaliku rahuldamise korral tuleb VÕS § 244 lg 6 alusel lugeda, et osa võõrandamisel OÜ-le G ei olnud algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1), mistõttu võib üles kerkida küsimus vaidlusalusel ajavahemikul tehtud osanike otsuste kehtivusest. Olukorras, kus vaidlustatud on osast tulenevate õiguste kuuluvus OÜ-le G, peab ringkonnakohus põhjendatuks peatada vaidlusalusest osast tulenevate õiguste teostamine maakohtu määruses märgitud mahus.
9.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, nagu oleks valitud hagi tagamise viis kostjale põhjendamatult koormav. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagamise valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Ringkonnakohtu arvates on hageja piisavalt põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid, millest nähtuvalt pärast ostueesõiguse teostamisele suunatud hagi esitamist on OÜ T juhtimisel läbi viidud mitmeid olulisi ümberkorraldusi (osaühingu põhikirja muutmine, osakapitali tunduv suurendamine jm). Põhjendatud ei ole ka kaebaja väited tema põhiseadusliku omandiõiguse ning ettevõtlusvabaduse alusetu kitsendamise kohta. Mõlema põhiõiguse puhul tuleb arvestada ka lihtseadusandlusega kehtestatavate kitsendustega. Muuhulgas annab aluse omandist tulenevate õiguste teostamise piiramiseks TsMS § 377. Ringkonnakohus märgib, et hagi rahuldamata jätmise korral või asjaolude ilmnemisel, mille kohaselt puudus hagi tagamise ajal hagi tagamise nõue või selle alus, võib kostja nõuda hagejalt TsMS § 391 lg 1 alusel hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist.

Kai Kullerkupp Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja