Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

vastuväide. Võlgnikud on kirja kätte saanud. Kohtutäitur algatas täitemenetluse ja arestis kinnistu. Vara õnnestus müüa kordusenampakkumisel 24.10.2003 hinnaga 46 000 krooni. Täitemenetluse kulud ja kohtutäituri tasu on välja mõistetud kohtutäituri 24.10.2003 otsusega. Kohtutäitur V.K on vabastatud 2005 aasta alguses ametist ja tema menetluses olnud toimikud on üle antud kohtutäitur K.P. 16.11.2004 esitas D.S Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tunnistada ebaseaduslikuks täituri tegevus täitemenetluse algatamisel, kinnisasja arestimisel, ümberhindamisel ja enampakkumise läbiviimisel ning nõuda kohtutäiturilt täitemenetluse kulude põhjendamist. Kaebuse kohaselt sai kaebaja täitemenetlusest teada 15.10.2004, saades kätte AS H hagiavalduse. 25.10.2004 esitas ta kaebuse kohtutäiturile, kuid kohtutäitur jättis kaebuse läbi vaatamata, kuna viimasest täitetoimingust oli möödunud üle aasta ja täitemenetlus on lõppenud. Kaebaja leidis, et talle ei ole saadetud esmast täitekutset, vara oli arestitud ja enampakkumine läbi viidud ilma manukate juuresolekuta, kohtutäituril puudus õigus algatada täitemenetlust V. B suhtes ja enampakkumistest võlgnikku ei teavitatud. Samuti rikkus kohtutäitur seadust vara hinnates. Sissenõudja AS H, kohtutäitur K.P, V.K ja * AS vaidlesid kaebusele vastu. Tallinna Linnakohtu 30.06.2006 määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Maakohus leidis, et täitetoimiku kohaselt on kohtutäitur saatnud kaebajale 18.09.2003 täitekutse 24.10.2003 toimuva enampakkumise kohta. Täitekutse on kaebaja saanud kätte 19.09.2003. Seega on ebaõige kaebaja väide, et ta sai täitemenetlusest teada 15.10.2004. TMS § 77 lg 1 järgi võib võlgnik esitada kaebuse täituri tegevuse peale 10 päeva jooksul täitetoimingu tegemisest või selle tegemisest keeldumisest või päevast, millal sai kaebaja sellest teada. Kuna kaebaja sai teada täitemenetluse algatamisest ja enampakkumise läbiviimisest 19.09.2003, siis on kaebuse esitamiseks sätestatud tähtaeg möödunud. Vara arestimisel võis kaebuse TMS § 78 lg 1 järgi esitada kuni arestitud vara müümiseni. Vara müüdi 24.10.2003. Maakohus leidis, et täitekulude põhjendamise avalduse esitamiseks on TMS § 77 lg-s 1 sätestatud tähtaeg. Täitekulud mõisteti välja 24.10.2003 otsusega ja kaebuse esitamisel kohtutäiturile 25.10.2004 oli TMS § 77 lg-s 1 sätestatud tähtaeg möödunud. Enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks oli TMS § 647 järgi õigus esitada nõue ühe aasta jooksul arvates enampakkumise läbiviimisest. Määruskaebuse nõue ja põhjendused ning vastused määruskaebusele Määruse peale esitas määruskaebuse D.S, kes palub tühistada maakohtu 30.06.2006 määruse ja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale rahuldada. Kaebaja selgituse kohaselt täitekutse kättesaamine 19.09.2003 ei tähenda, et võlgnikku oleks teavitatud täitemenetluse algatamisest TMS § 291 alusel. Järelikult oli algatamine ebaseaduslik. Kaebajale ei ole antud võimalust täita nõuet vabatahtlikult. Ilma selle võimaluse andmiseta oli kogu järgnev täitemenetlus ebaseaduslik. Sellist rikkumist tuleb lugeda TMS § 647 järgi enampakkumise oluliste tingimuste rikkumiseks, mis on aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. 24.10.2003 enampakkumise kohta kaebajale saadetud täitekutsest ei selgu, kes oli D.S menetluses ja enampakkumise objekt. Kaebaja ei saanud tõendada, et talle ei ole kätte toimetatud 24.10.2003 enampakkumise akti. Tegemist on negatiivse asjaoluga ja akti kättetoimetamist pidi tõendama kohtutäitur. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, leides, et pärast vara müüki ei ole võimalik tuvastada vara

arestimise ebaseaduslikkust. TMS § 78 lg 1 kohaselt saab vara aresti tühistamiseks esitada avalduse kuni vara müümiseni, kuid arestimise ebaseaduslikuks tunnistamine on võimalik ka pärast seda. Lisaks märgib kaebaja, et kohtutäitur K.P kaasamiseks menetlusse puudus alus. Vastustajad * AS, AS H ja K.P vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohus on õigesti kaebuse jätnud rahuldamata. Kuna täitemenetlus toimus enne 01.01.2006, tuleb asja lahendamisel kohaldada kuni 01.01.2006 kehtinud täitemenetluse seadustiku sätteid. TSM § 77 lg 1 järgi võis kohtutäituri tegevuse peale lahendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võlgnik või sissenõudja esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul arvates kaevatava toimingu tegemisest või selle tegemisest keeldumisest või päevast, mil kaebaja sellest teada sai. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt on D.S esitanud kohtutäitur V.K kaebuse 25.10.2004. Kohtutäitur on kaebusele vastuseks 03.11.2004 teatanud, et kaebust ei ole võimalik läbi vaadata, kuna täitemenetluse käigus võlgnikule kuulunud kinnisasja müügist on möödunud üle ühe aasta (kinnisasi müüdi 24.10.2003). TMS § 77 lg 2 järgi võis võlgnik või sissenõudja esitada arvates otsuse kättesaamisest kümne päeva jooksul kohtutäituri otsuse peale kaebuse maa- või linnakohtule, kus kohtutäituri büroo asub. Kolleegium leiab, et kohtutäituri 03.11.2004 kiri on käsitatav kohtutäituri otsusena, millele sai kaebaja esitada 10 päeva jooksul kaebuse maakohtule. Kaebaja on rõhutanud, et kaebuses palutakse tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri tegevus täitemenetluse algatamisel, kinnisasja arestimisel, kinnisasja ümberhindamisel ja enampakkumise läbiviimisel. Seega oli kaebajal õigus esitada kaebus 10 päeva jookusul alates päevast, kui kaebaja sai teada täitetoimingust. Maakohtu järeldus, et kaebaja on esitanud kaebuse pärast TMS § 77 lg-s 1 sätestatud 10 päevase tähtaja möödumist täitetoimingu läbiviimisest teadasaamisest, on õige. TMS § 77 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav ja pärast tähtaja lõppu ei saa kaebaja oma rikutud õigusi kaebuse esitamisega kaitsta. Maakohus on tuvastanud, et kaebaja on kätte saanud täitekutse 19.09.2003. Seega on ta vähemalt sellest ajast olnud teadlik, et tema suhtes on alustatud täitemenetlust. Kaebaja seda maakohtu järeldust vaidlustanud ei ole, kuid on väitnud, et 19.09.2003 täitekutse kättesaamine ei tähenda, et kaebaja oleks olnud teadlik täitemenetluse algatamisest. Eeltoodud väide on õige, kuid saades teada 19.09.2003 täitemenetluse toimumisest, oleks kaebajal olnud võimalik tähtaegselt vaidlustada kohtutäituri toimingud, mille läbiviimist ta pidas ebaseaduslikuks. Võlgnik seda ei teinud. Kolleegium märgib, et täiteasja materjalidest tuleneb, et kohtutäitur teatas TMS § 23 lg 4 alusel kaebajale ja V. B sissenõudja avaldusest 29.10.2001 (täiteasja toimik lk 2). Teate on kaebaja kätte saanud 30.10.2001 (täiteasja toimik lk 3). Võlgnikele on selgitatud võimalust esitada vastuväide. Vastuväidet võlgnikud esitanud ei ole. Seega on ebaõige kaebaja väide, et täitemenetluse läbiviimine oli talle teadmata kuni 19.09.2003. Saades teada sissenõudja poolt täiturile esitatud avaldusest, oleks kaebaja saanud nõude vabatahtlikult täita või esitada vastuväide.

TMS § 647 järgi kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Kaebaja on kaebuses eeltoodule tuginenud. Kolleegium leiab, et TMS § 647 ei ole kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisel kohaldatav. Eeltoodud norm sätestab tähtaja hagimenetluse korras enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja alused selleks. Lisaks eeltoodule märgib kolleegium, et TMS § 6444 järgi kinnisasja enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tuli esitada avaldus kohtule kahe nädala jooksul alates enampakkumise toimumisest. Seega on väide ka sisuliselt ebaõige. Õige on see, et kaebaja ei saa tõendada, et talle ei ole kätte toimetatud 24.10.2003 toimunud enampakkumise akti. Kuid arvestades asjaolu, et kaebajale oli täitekutsega teatatud 24.10.2003 toimunud enampakkumisest, siis ei ole akti kättetoimetamata jätmine asjaoluks, mis tingiks teistsuguse lahendi tegemise käesolevas asjas. Kaebaja oli teadlik enampakkumise läbiviimisest ja tal oli võimalik pöörduda kohtutäituri poole vastava dokumendi saamiseks. Kaebaja on väitnud, et vara arestimisel läbi viidud kohtutäituri toimingute ebaseaduslikuks tunnistamiseks esitatud kaebust on võimalik läbi vaadata ka pärast TMS § 78 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Kolleegiumi arvates on kaebaja väide ebaõige. TMS § 78 lg 1 sätestas, et kui kohtutäitur rikub vara arestimisel seadust, mis on aresti tühistamise aluseks sõltumatult sellest, kas vara kuulub võlgnikule või teistele isikutele, vaadatakse avaldus aresti tühistamise kohta läbi kui kaebus kohtutäituri tegevuse peale sama seadustiku §-s 77 sätestatud korras. Sellist avaldust võib esitada kuni arestitud vara müümiseni. Kolleegium leiab, et eeltoodu ei muuda TMS § 77 lg-s 1 sätestatut. Seega oli vara arestimise peale võimalus esitada kaebus 10 päeva jooksul arvates vara arestimisest teada saamisest. TMS § 78 lg 1 piirab kaebuse esitamise võimaluse vara müümisega. Täitekulude selgitamise nõude kohta märgib kolleegium, et täitekulude väljamõistmise kohta on otsus tehtud 24.10.2003 ja seda oli õigus võlgnikul vaidlustada, mida ta aga teinud ei ole. TMS § 42 järgi oli võlgnikul õigus nõuda kohtutäiturilt täitekulude kohta dokumentaalsete tõendite esitamist. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks sellise nõudega kohtutäituri poole pöördunud ja kohtutäitur oleks tõendite esitamisest keeldunud. Kohtutäitur K.P kaasamine käesolevasse menetlusse ei riku kaebaja õigusi.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.