2-05-14688/2 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

sõiduautot realiseerima. Kuna hind, millega õnnestus sõiduautole ostja leida, ei katnud kostja võlgnevust, sai hageja otsest kahju 190 590.88 krooni ulatuses. Hageja palus kostjal vastav kahjusumma tasuda, kuid kostja ei ole seda seniajani teinud. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista 190 590.88 krooni (sellest graafikujärgsete maksete võlgnevus perioodi kuni eest 18 393.34 krooni, vara võõrandamisega seotud kulu 10 600.47 krooni ja võõrandamisega seotud kahju 161 597.07 krooni) ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse täienduses lisas hageja, et kostja poolt nimetatud avaldust ei ole hagejale kunagi esitatud. Küll oli hageja töötajal telefoni teel info, et kostjal ei ole võimalik lepingut täita. Leping oli aga sõlmitud tähtaegselt ja ei näinud ette võimalust seda kostja soovil ühepoolselt lõpetada, mistõttu oli lepingu ettetähtaegset lõpetamist võimalik teostada ainult poolte vahelise kirjaliku kokkuleppe allkirjastamisega. Antud juhul seda tehtud ei ole. Kostja väide, et sõiduauto tagastati juba , on paljasõnaline. Kuna sõiduauto tagastanud isik keeldus üleandmis-vastuvõtmis aktile allkirja andmast, nimetatud akti ei koostatud. Hageja on veendunud, et sõiduauto tagastati ajavahemikul . Nimetatud lepingu lõpetamise päeval tellis hageja OÜ-lt sõiduauto hindamise, mille käigus tuvastati, et sõiduauto on läbinud suurema avarii, kuid oli juba remonditud. Hageja on seisukohal, et avarii juhtus ning remont teostati juba enne lepingu sõlmimist ja kostja oli sellest teadlik. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esindaja nõude ja põhjenduste juurde. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja sai sõiduautot kasutada vaid 8 päeva, kuna mõistis Valga Maakohus kostja kuriteos süüdi ja võttis vahi alla. Samal päeval koostas kostja avalduse, milles palus hagejal nimetatud leping ennetähtaegselt lõpetada ja andis avalduse hageja töötajale. andsid kostja .. ja tuttav sõiduauto koos autodokumentide ja võtmetega hagejale üle. OÜ hindas aga sõiduauto väärtuse oluliselt kõrgemaks tegelikust turuväärtusest, mistõttu maksis hageja sõiduauto ostmisel põhjendamatult kõrge hinna. Nimetatu tõttu tekkiski hagejale kahju. Samuti on kostja seisukohal, et alust leping lõpetada ei olnud ja hageja, olles teadlik kostja soovist leping lõpetada ja sellest, et kostjal puudub reaalne võimalus lepinguga võetud kohustusi täita ning omades sõiduauto valdust, ei lõpetanud lepingut poolte kokkuleppel, seega ei täitnud lepingut heas usu. Sisulisel kohtuistungil jäid kostja esitatud seisukohtade juurde. III Kostja poolel iseseisva nõudeta kolmanda isiku OÜ Balti Realiseerimiskeskus seisukoht Iseseisva nõudeta kolmas isik on seisukohal, et kostja väide, mille kohaselt vastutab iseseisva nõudeta kolmas isik tekkinud kahju eest, on alusetu. Hageja poolt nõutav võlgnevus ei ole tekkinud iseseisva nõudeta kolmanda isiku tegevusest tulenevalt, vaid asjaolust, et kostja on hageja ees oma kohustused täitmata jätnud. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku hindamisakt on korrektne ja konkreetne sõiduauto oli väärt hindamisaktis toodud summa. Ka oleks koostatud hindamisakti alusel kahjunõue käesolevaks ajaks juba aegunud. esitas kolmas isik taotluse enda menetlusest kõrvaldamiseks TsMS § 216 lõike 5 alusel. IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte esindajad ning tunnistajate ÕP ja AR ́a ütlused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Pooltevahelised võlasuhe, mida antud tsiviilasjas tuleb analüüsida, tulenevad aastast Seega vastavalt võlaõigusseaduse jne rakendamise seaduse (VÕSRS) §-le 11 tuleb kohtul rakendada seadusi, millised kehtisid enne kehtima hakanud võlaõigusseadust (VÕS), seega tsiviilkoodeksit (TsK). TsK § 173 kohaselt tuli kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud.

Poolte vahel puudub vaidlus, et sõlmiti nende vahel kasutusrendileping sõiduauto tehasetähisega kasutamiseks kostja poolt (t lk 8-21). Vastavalt lepingu lisaks olnud üldtingimustele kohustus kostja rentnikuna tasuma rendile andjale rendimakseid vastavalt maksegraafikule (punkt 2.3) ning juhul, kui rendileandja tuginedes lepingu XI osa punktidele lõpetab lepingu ennetähtaegselt ja võõrandab vara, hüvitama rendileandjale vara võõrandamisest tekkinud kahjud (st vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahe) ja kulud (sh vara valduse üle võtmine, vara hoidmine, vara müügikõlbulikuks seadmine) (punkt 5.19). Lepingu XI osas olid pooled muuhulgas kokku leppinud, et rendileandjal oli õigus lugeda leping ennetähtaegselt lõppenuks, kui rentnik jätab rendimakse maksetähtpäeval tasumata ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva (punkt 11.1.2) ning juhul, kui rendileandja loeb lepingu ennetähtaegselt rentniku süülise käitumise tõttu lõppenuks, on rendileandjal õigus nõuda rentnikult kulude hüvitamist, mida ta kannab seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamisega (punkt 11.4). Lepingu lõppemise alused olid kokku lepitud lepingu XII osas ning selle punkti 12.1 kohaselt lõppeb leping tähtaja möödumisel, vara hävimisel, kasutamiskõlbmatuks muutumisel või lepingus sätestatud korras rentniku poolt vara väljaostmisel. Puudub vaidlus, et poolte vahel leping on lõppenud. Hageja on seisukohal, et leping lõppes rendileandja poolt selle ennetähtaegse lõpetamise alusel , kusjuures ennetähtaegne lõpetamine toimus lepingu punkti 11.1.2 alusel, kuna rentnik jättis tasumata maksegraafikujärgse makse, mida ta oli kohustatud tasuma . Väite tõendamiseks esitas hageja teate lepingu lõpetamise kohta (t lk 55). Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et makse jäi tema poolt tõepoolest tasumata, kuid enne seda teatas ta rendileandjale asjaolust, mis ei võimaldanud tal alates lepingut täita (kriminaalasja menetluses kohtusaalist vahistamine) ja edastas taotluse lepingu lõpetamiseks ning andis sõiduki valduse rendileandjale juba üle. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja taotluse ärakirja liisinglepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks (t lk 69) ja tunnistajate ütlused sõiduki üleandmise kohta (t lk 170, 171). Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et tõendamist ei leidnud lepingu lõppemine muul viisil kui ennetähtaegse lõpetamisena rendileandja poolt alates ning kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmisele. Taotluse ärakirjaga ja sellel oleva hageja töötaja AL allkirjaga on tõendatud, et kostja tõepoolest esitas hagejale väidetud taotluse. Vastavalt taotlusel olevale kuupäevale sai see toimuda mitte enne kui . Taotluse blankett on pealkirjastatud „liisinglepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks“, kuid lõpetamise põhjuse kirjelduses on kostja tahtena kirjas „Soovin auto tagastada OÜ-le ja võimaluse korral liisingmaksed peatada“. Sõltumata asjaolust, kas tulenevalt taotluse sisust lugeda, et tegemist oli maksete peatamise taotlusega või tulenevalt tagastamise soovist ja taotluse pealkirjast lugeda, et tegemist oli lepingu ennetähtaegse lõpetamise taotlusega, nõustub kohus hageja seisukohaga, et sellise taotluse esitamise õigust rentniku poolt lepingus reguleeritud ei olnud. Seega juhul, kui rentniku sooviks oli tõepoolest lepingu ennetähtaegne lõpetamine, sai see toimuda vaid poolte kokkuleppel. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas kostja taotlust menetleti ja miks taotlusele ei vastatud (vähemalt ei leidnud see antud menetluses tõendamist), kuid lähtudes 18.10.2001 väljastatud lepingu ennetähtaegse lõpetamise teatest, on järeldatav, et rendileandja poolte kokkuleppel lepingu lõpetamisega ei nõustunud. Kohus on seisukohal, et selline mittenõustumine oli rendileandja õigus ega võtnud temalt õigust lugeda leping lõppenuks lepingus kokkulepitud alustel. Asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, millal konkreetselt rentnik auto rendileandjale tagastas. Tunnistajate ütluste kohaselt toimus see samas kuupäeva kandvas taotluses on kostja alles avaldanud soovi aotu tagastada. Lepingu lõppemisel/lõpetamisel oli vara tagastamine rentniku vaieldamatuks kohustuseks. Puudub vaidlus, et auto tagastati. Valduse üleandmine iseenesest toiminguna ei tõenda lepingu lõppemist/lõpetamist. Lepingu punktis 13.1 oli kokku lepitud, et kõik muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana. Sellist kirjalikku lepingu lõpetamise infot sisaldavat lisa sõiduki

üleandmisel/vastuvõtmisel ei vormistatud. Eeltoodu alusel on tõendatud, et kostja rikkus pooltevahelist lepingut ega tasunud graafikujärgset makset, mis omakorda andis hagejale aluse leping ennetähtaegselt lõppenuks lugeda ja nõuda kostjalt sisse vara võõrandamisest tekkinud kahju ning lepingu lõpetamisega tekkinud kulud. Sõiduki väärtus võõrandamisel on tõendatud OÜ hindamise aktiga (t lk 56). Asjaolu, et ühe ja sama hindaja poolt oli kolme kuu jooksul tehtud ühe auto kohta 2 hindamisakti (esimene , t lk 66), milledes turuväärtus erines 200 000.00 krooni ulatuses, antud vaidluses tähtsust ei oma. Kostja oli nõus sõlmima lepingu, teades nii OÜ poolt autole antud hinnangut kui olles sama sõidukit ka eelnevalt kasutanud. Viimati nimetatud asjaolu on tõendatud väljatrükiga ARK-st (t lk 77), millelt näha kostja kasutajana juba kahe eelmise omaniku ajal alates . Kostja seotust rendile võetud sõidukiga saab järeldada ka asjaolust, et hageja poolt müüjale üle kantud ostuhind kanti viimase poolt täies ulatuses üle kostja ... Õ.P (t lk 180, 170). Kostja kohustus tasuda hagetavaid summasid tuleneb pooltevahelise lepingu punktidest 2.3, 5.1 ja 5.19 ning seega summaliselt kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses. Määrusega kaasas kohus kostja taotlusel kolmanda isikuna kostja poolel OÜ põhjusel, et kostjal võib tekkida hagi rahuldamisel nõue nimetatud äriühingu kui hindamisakti teinud isiku vastu. esitas kolmas isik taotluse tema menetlusest kõrvaldamiseks muuhulgas põhjusel, et eeldatav nõue tema vastu on käesolevaks ajaks aegunud. Kohus on sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et praeguses menetluse staadiumis ei ole kolmanda isiku kõrvaldamine põhjendatud. Asjaolu, kas nõue on või ei ole aegunud, kuulub tuvastamisele vastava nõude menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Seega kuuluvad ka antud asjas rakendamisele kuni kehtinud TsMS-i § 60, mille lõike 1 kohaselt hüvitab kostja hagi rahuldamisel hagejale ka viimase kohtukulud. Hageja kohtukuluks on hagiavalduse menetlusse võtmisel tasutud riigilõiv suuruses 11 000.00 krooni (t lk 29).