Pärimisõigus › Pärimislepingu järgne pärimine

2-05-22659 Tädi J... F... kohta on olemas kanne nr .... Hageja ema J... D... kohta kanne aga puudub, kuna arhiivifondid on sõjategevuse tõttu S... oblasti territooriumil Suure Isamaasõja ajal säilinud vaid osaliselt. Hageja järelpärimisel saatis kodakondsus- ja migratsiooniamet J...D... ja J... J... avaldused Nõukogude Liidu sisepassi saamiseks, kuid hageja ema J... D... avalduses puudub kanne tema vanemate kohta. Seega on hagejal olemas dokumentaalsed tõendid selle kohta, et ta on P... J... pärija, väljaarvatud ema sünnitunnistus, millest nähtuks, et hageja ema J... D... ja J... J... olid õed. Hageja palub tunnistada pärimisõigust 25.01.2005.a surnud P... J... varale. Kostja vastus 27.01.2006.a kohtule esitatud vastuses teatab Sillamäe Linnavalitsus, et V... A... hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu, sest Sillamäe Linnavalitsus ei omanud teavet hagiavalduses toodud pärandi kohta ega sooritanud pärimisega seotud toiminguid enne V... A... hagiavalduse esitamist. P... J...pärandvarast sai Sillamäe Linnavalitsus teada 06.jaanuaril 2006 hagimaterjalide ja vastuse nõude saamisega Viru Maakohtult. Hageja poolt kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja V... A.. oleks P... J... seadusjärgne pärija. Kui teisi pärijaid ei ole, on seadusjärgseks pärijaks pärandi avanemise koha kohalik omavalitsus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuistung Kohtu eelistungil 28.09.2006.a jäi hageja V... A... oma hagiavalduses toodud nõude juurde. Kostja esindaja jäi kohtule esitatud kirjalike vastuväidete juurde ja leidis, et hageja ei saa P... J... seadusjärgne pärija olla, mistõttu keeldus notar vastavate toimingute tegemisest. Kohtuistungil 12.12.2006.a jäid hageja ja kostja oma seisukohtade juurde. Hageja esindaja selgitas, et hageja V... A... pöördus pärast P... J... surma pärimisõiguse tunnistamise avaldusega Sillamäe notari kontorisse. Notar keeldus, soovitades pöörduda hageja ning Jekaterina ja P... J... vaheliste sugulussuhete tõendamiseks kohtu poole. Hageja on kohtule esitanud dokumentaalseid tõendeid, kuid neist ei nähtu otseselt, et hageja ema J... D... ja tädi J... J... (P... J... abikaasa) oleksid õed. P... J... oli seega hageja tädimees. Peale V... A... P... J....pärijaid ei ole. Sillamäe Linn on antud asjas kostja, kuna juhul kui hageja ei suuda oma pärimisõigust tõendada, läheb pärandvara (korter aadressil ...) linnale. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud poolte enda kanda jätta. Kostja esindaja leidis, et hagi on põhjendamatu ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja on P... J... pärija, samuti on vaieldav, et J... D... ja J... J... olid õed. Kostja esindaja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuistungil kuulatud tunnistaja O... R... seletas, et J... J... tundis ta aastast 1992-1993, kui töötas turul. Seal oli ka J... J... oma mehega ja rääkis, et tal on õde Jelizaveta, kes elab Sillamäel ja veel teisigi sugulasi, kes samuti elavad Sillamäel. J... J... kaudu tutvus ta ka hageja V... A... abikaasa Klavaga, kes nüüdseks on juba surnud. J... J... koos käis ta Sillamäel Viru tänaval J.... D... külas. Tunnistaja teab, et J... D... (vanaema Liisa) oli V... A... ema ja J... J... ema õde ja

käis ka Jelizaveta Dmitrijeva matustel.

2-05-22659

Tunnistaja V... K... selgitas, et tundis J... A... (...), nad elasid lähestikku. Ta teab ema juttudest, et J... J... ja J... D... olid õed. Tunnistaja tundis P... J..., kes töötas telefonikeskjaama sõjaväestatud valves. Tunnistaja teab ka seda, et J... D... kutsus J... J... Sillamäele elama. Kutse enda juurde elamiseks said tol ajal teha üksnes lähedased sugulased, kes võtsid ühtlasi ka vastutuse selle inimese eest. Sillamäe oli kinnine linn. Tunnistaja T... A... selgitas, et V... A... ema J... D... ja J... J... olid õed. Sillamäe oli kinnine tsoon, J... D... taotles loa, et tuua J... J... Sillamäele – käis isiklikult tal maal järel ja tõi Sillamäele, hiljem kirjutasid enda juurde sisse. Tunnistaja teab, et nende neiupõlvenimi oli F... – nad rääkisid tihti, et on õed. Hiljem kui J... J... elas ühiselamus, abiellus ta P... J.... P... J... on hagejale seega tädimees. Kohtu põhjendused Pärimisseaduse (PärS) § 140-1 kohaselt väljastab notar pärimistunnistuse pärandi vastu võtnud pärijale. Sama paragrahvi lõike 2 järgi väljastab notar pärimistunnistuse, kui isiku pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. Hageja on pöördunud kohtusse oma pärimisõiguse kindlakstegemiseks, sest muul viisil ei ole tal võimalik tuvastada enda pärimisõigust P... J... pärandvarale. Vaidlust ei ole, et P... J... suri ... (surmatunnistus ...) Pooled ei vaidle, et P... J... pärandvara hulka kuulub korter aadressil ... (...). PärS § 1 lg 1 järgi on pärimine isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule ja lg 2 järgi on pärandaja isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb. Vaidlust ei ole, et P... J... ei ole teinud testamenti. PärS § 10 lg 1 alusel päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja V... A... on selleks isikuks, kellel on pärimisseadusest tulenev õigus pärida P... J... vara. PärS § 11 lg 1 järgi on seadusjärgsed pärijad pärandaja abikaasa ja pärimisseaduses nimetatud sugulased ja lg 2 järgi PärS § 18 sätestatud alusel on seadusjärgne pärija kohalik omavalitsusüksus või riik. PärS § 18 kohaselt kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitusüksus. Kohus tuvastas, et P... J... oli abielus J... J... (...), kes suri 25.03.2004.a. (...). PärS § 12 lg 1 alusel pärivad sugulased kolmes järjekorras. PärS § 12 lg 2 järgi teise järjekorra pärijad pärivad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole ja § lg 3 järgi kolmanda järjekorra pärijad pärivad, kui esimese ja teise järjekorra pärijaid ei ole. PärS § 13 lg 1 kohaselt esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Vaidlust ei ole, et V... A... ei ole P... J... alaneja sugulane, kes võiks pärandvara pärida esimese

2-05-22659

järjekorra pärijana.

PärS 14 lg 1 alusel on teise järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. Vaidlust ei ole, et P... J... pärandvara ei saa pärida V... A... teise järjekorra pärijana, sest ta ei ole ei pärandaja vanem ega nende alaneja sugulane. PärS § 15 lg 1 kohasel on kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased. Pooled ei vaidle, et V... A... ei ole P... J... vanavanem ega nende alaneja sugulane ja seega ei ole ta kolmanda järjekorra seadusjärgne pärija, kes saaks pärida P... J... vara. Seega ei ole kohtus leidnud tuvastamist, et hageja V... A... oleks isikuks pärimisseaduse alusel, kellel oleks õigus pärida P.. J... pärandvara. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 91 kohaselt ja ka alates 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg1 sätestab, et peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et hageja nõue pärimisõiguse tunnustamise nõudes P... J... pärandvarale tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et ta on P... J... pärija. Pooled ei vaidle, et V... A... on J... A... (vahepeal abielu järgi perekonnanimi D... ja neiupõlve perekonnanimi F...) ja I... A... poeg. Vaidlust ei ole, et surmatunnistuse järgi J... D... suri 19.04.1996.a. Pooled vaidlevad kas hageja ema J... D... (...), neiupõlve nimega F... ja P.. J... abikaasa J... J... on õed. Kohus leiab, et antud vaidlusaluse sugulussuhte tuvastamiseks puudub kohtus vajadus, sest antud vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kas J... ja J... olid õed, kuna pärimisseadusest tulenevalt ei oleks J... D... (A...) oma õe J... J... abikaasa P... J... vara pärija. Seega ei tekiks ka V... A... õigust pärida P... J... vara juhul kui J... ja J... on õed. Kohus ei hinda tõenditena J... J... avaldust, P.. J.. passi väljavõtet, J... J... passi väljavõtet, J... D... avaldust, hageja avaldust, vastust nr 361 ... teadet 24.06.2005.a. ja 01.07.2005.a., Kodakondsusja Migratsiooniameti vastust nr 1.3-09/51400 29.11.2005.a. ning tunnistajate O... R..., V... K... ja T... A... ütlusi, sest need ei oma avaldaja nõude P... J... pärandvarale pärimisõiguse tunnistamise nõude kindlakstegemisel tähtsust. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi esitamise ajal tehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus leiab, et kummagi poole kohtukulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Kohtunik

Iris Kangur

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.