Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-17-5813

Asjaolud

2-17-5813 Võlgniku tervislik seisund ei luba tal töötada täiskoormusega. Võlgnik palub kuulutada välja enda pankrot. Võlgnik on tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 10 eurot.

2-17-5813 kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgniku varad ületavad kohustusi ja selline seisund ei ole ajutine. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Ajutine haldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kohus tuvastab ajutise pankrotihalduri aruande põhjal, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg-st 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgnik on esitanud kohtule ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 19.05.2017 kl 12.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 05.06.2017 kell 10.00. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Tallinnas, Kentmanni 13, V korrus, saal 517.

2-17-5813 kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust (Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses). Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 12 tundi, arvestusega 33 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 396 eurot. Summale lisandub käibemaks summas 79,20 eurot, kokku 475,20 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu hüvitada menetlusabina riigi vahenditest. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise tasu 396 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,20 eurot, kokku 475,20 eurot. Ajutise halduri tunnitasu 33 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse.

2-17-5813 Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud menetlusabi taotlusega ning tuvastanud, et puuduvad vahendid menetluskulude katmiseks, määrab ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused riigi vahenditest summas 396 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest 396 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,20 eurot, kokku 475,20 eurot. Pankrotihalduri tasu kanda Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ (registrikood 12019915), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arvelduskontole nr EE732200221050996778 Swedbank AS-is. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.