Tsiviilasi nr 2-05-2086
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 03.jaanuaril 2007
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
OY (registrikood XXX asukoht: XXX Soome VR) hagi OÜ (reg/kood XXX asukoht: XXX Tallinnas) vastu 15.06.2001 ostu-müügilepingu alusel saamata müügihinna sisse nõudmiseks ja kostja vastuhagi tekitatud kahju ning viiviste sisse nõudmiseks.
Asja läbivaatamise kuupäev
04.detsembril 2006 avalikul sisulisel kohtuistungil
Istungil osalenud protsessiosalised
hageja lepinguline esindaja IT hageja nõustaja EL kostja seadusjärgne esindaja JS kostja lepinguline esindaja adv Andrus Kattel
Kohtuotsuse resolutsioon Hagi rahuldada. Mõista OY kasuks välja OÜ-lt võlgnevus suuruses 376 930.16 (kolmsada seitsekümmend kuus tuhat üheksasada kolmkümmend krooni 16 senti) krooni ja kohtukulud kokku 21 715.51 (kakskümmend üks tuhat seitsesada viisteist krooni 51 senti) krooni. Vastuhagi jätta rahuldamata. Mõista OÜ-lt välja riigituludesse kohtukuluna 2000.00 (kaks tuhat) krooni. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Asjaolud
15.06.2001 sõlmisid hageja müüjana ja kostja ostjana ostu-müügilepingu (pealkirjastatud „tarneleping“ t lk 7-8), milles lepiti kokku lepingu objekt ja selle maksumus, lepingu dokumendid, maksetingimused, tarnetähtaeg ja -tingimused, kauba vastuvõtu ja paigalduse toimingud, garantii ja kauba omandiõiguse ülemineku. Kauba eest tasumiseks esitas müüja ostjale arved 18.07.2001 (t lk 19, tõlge lk 29) ja 25.07.2001 (t lk 20, tõlge lk 28) tasumise tähtaegadega vastavalt 01.08.2001 ja 08.08.2001. Ostja arveid ei tasunud. 14.09.2001 sõlmisid pooled lepingule täiendava kokkuleppe (t lk 112). II Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt moodustab kostja lepingujärgne võlgnevus 376 930.00 krooni (arvestusega 1 EUR = 15,6 eesti krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus koos menetluskuludega. III Kostja seisukohad Kostja hagi ei tunnista. Nii kirjaliku vastuse kui istungitel antud esindajate selgituste kohaselt oli 15.06.2001 leping kostja poolt sõlmitud 27.10.2000 alltöövõtulepingu nr XXX täitmiseks. Nimetatud leping omakorda oli kostja kui alltöövõtja poolt sõlmitud Saksa ÄÜ kui peatöövõtjaga ning selle kohaselt oli kostja kohustatud teostama renoveerimistöid (sealhulgas tarnima vajaliku spordiinventari) XXXTallinnas. Saksa ÄÜ peatöövõtja õigused/kohustused tulenesid 27.09.2000 Tallinna Linnaga sõlmitud peatöövõtulepingust nr XXX. Vastavalt 15.06.2001 lepingule pidi müüja erinevat spordivarustust ja seadmeid tarnima XXX 2001.aasta 29.nädalaks ehk hiljemalt 16.07.2001. Esimese osa kokkulepitust tarnis müüja aga alles 24.07.2001, see on 8 päeva kokkulepitust hiljem, ja sellest suur osa oli defektne ega vastanud 15.06.2001 lepingu tingimustele, samuti puudusid rida varustuse elemente. Nimetatud põhjustel keeldus Tallinna Linna esindajana tegutsenud TSN (edaspidi TSNA) varustuse vastu võtmisest ja nõudis välja vahetamist. 02.08.2001 ja 31.08.2001 kirjades Saksa ÄÜle on TSNA seisukohad väljendatud. 14.09.2001 kokkuleppes möönis müüja endapoolseid rikkumisi ja võttis kohustuse asendada seni tarnitud defektne ja puudulik varustus vastavalt 01.10.2001, 15.10.2001 ja 10.12.2001. Kokkuleppes käsitlemata, kuid 24.07.2001 tarnes puuduva varustuse osas mingeid mööndusi ei tehtud, sealhulgas ei muudetud ka tarnetähtaega. 21.08.2001 tarnis hageja varustust väärtusega 78 106.80 krooni. Seda osa varustusest 24.07.2001 tarnes ei olnud ja selle tarnetähtaega 14.09.2001 ei pikendatud. Osa varustusest väärtusega 17 963.30 krooni tarnis hageja 06.11.2001, mida samuti 24.07.2001 tarnes ei olnud ja mille osas 14.09.2001 tarnetähtaega ei pikendatud. Seega selle osa varustuse (saabusid 21.08.2001 ja 06.11.2001) tarnimisega viivitas hageja ligi 4 kuud. 24.12.2001 tarnis hageja asendatud varustust väärtusega 94 487.70 krooni. Tarnimise kuupäevaks ei saa lugeda kauba vedajale üleandmise kuupäevi nagu teeb seda hageja. Lepingus oli kokku lepitud tarnetingimuseks DDU, s o ostjale kätte toimetamine. 19.07.2001 välja saadetud kaubad sai kostja kätte 24.07.2001. Hageja viivituse tõttu ei olnud kostjal võimalik täita oma alltöövõtulepingust tulenenud kohustusi Saksa ÄÜ ees, mille tõttu viimane omakorda ei saanud täita oma kohustusi tellija Tallinna Linna ees. Saksa ÄÜ oli kohustatud teostama ja lõpetama renoveerimistööd, sealhulgas tarnima ja paigaldama varustuse, hiljemalt 20.07.2001. Hageja viivitus ei võimaldanud kostjal täita oma kohustusi Saksa ÄÜ ees ja sel omakorda tellija Tallinna Linna ees. Saksa ÄÜ on teatanud temale hageja süül tekkinud kahju kogusuuruseks 8 122 690.00 krooni, millest osa tasaarvestas kogu alltöövõtulepingu kohaselt kostjale tasumisele kuulunud summaga 2 225 000.00 krooni. Seega on kostja saanud hageja poolse tarnelepingu tingimuste mittetäitmise tõttu kahju, mille avaldusega 23.10.2003 tasaarvestas hagejale õigustatult tasumata summaga 376 930.16 krooni. Lisaks võlgneb hageja kostjale tekitatud kahju hüvitamiseks täiendavalt 111 444.00 krooni ja viivist 0,05% kauba üldmaksumusest iga tarnega viivitanud päeva eest. IV Kostja vastuhagi ja selle põhjendused
Vastuhagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt palub kostja: 1) tunnustada hageja poolt kostjale tekitatud kahju suuruseks 489 500.00 krooni; 2) tunnustada kostja poolt tehtud tasaarvestust hageja nõudega kostja vastu suuruses 378 056.00 krooni; 3) mõista hagejalt välja kostja kasuks tasaarvestamise tulemusena hüvitama kahju suuruses 111 444.00 krooni; 4) mõista hagejalt välja viivised sisuga 05.12.2006 summas 19 992.40 krooni ja alates 05.12.2006 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel suuruses 9,25% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Vastuhagi tugineb kostja vastuväidetele hageja nõudele. Kahju suurusena käsitleb kostja summat 489 500.00 krooni, mida kostja ei saanud Saksa ÄÜlt nendevahelise lepingu täitmise eest. Tegemist on proportsionaalse osaga kahjust, mille põhjustas hageja viivitus. Viivitusega/puudustega tarnitud inventari maksumus moodustas 22% kogu tarnimisele kuulunud kaubast. Tasaarvestuse teostas kostja avaldusega 23.10.2003 ja sellega lõppes hageja õigus nõuda kostjalt tarnelepingu täitmist. Hageja viivituse ja kostjale tekkinud kahju vaheline seos on tõendatud saksa ÄÜ 30.09.2002, 07.05.2005 ja 10.06.2005 kirjadega kostjale. Neist on näha põhjused, miks Saksa äriühing keeldus kostjale nendevahelise lepingu alusel raha maksmast. Hageja ei tõendanud süü puudumist lepingu rikkumises. Viivist arvestab kostja alates 07.11.2003 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 alusel perioodi kuni 01.05.2004 eest määras 7% aastas, perioodi kuni 31.12.2005 eest 9% aastas ja alates 01.01.2006 9,25% aastas. V Hageja seisukohad vastuhagile Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Nii kirjalike seisukohtade kui istungitel antud selgituste kohaselt oli lepingus kokku lepitud tarnetähtajaks hiljemalt 16.07.2001. Seadmed saadeti kostjale 19.07.2001 ja 21.08.2001. Kostjal oli tulenevalt punktist 8 kohustus kontrollida seadmeid vastu võtmisel, märkides puudused ja kahjustused saatelehele. Sama punkti kohaselt ei vastuta müüja nende puuduste ja kahjustuste eest, mida ei ole saatelehele märgitud. Kostja tarnitud seadmete puudustest hagejat ei teavitanud ning saatelehtedele mingeid märkeid puuduste/kahjustuste kohta ei teinud. Seega sai hageja sellisest käitumisest mõistlikult eeldada, et tarnitud seadmed vastasid nõuetele. Väidetavast kahju tekkimisest teatas kostja alles vastuseks AS-i nõudekirjale pea 2 aastat peale kahju väidetavat tekkimist. Eeltoodu alusel on hageja seisukohal, et ei vastuta vastuhagis toodud seadmete kahjustuste eest. 14.09.2001 kokkuleppega võttis hageja endale kohustuse vahetada välja valjuhääldite süsteem ja 6 tabloo õhukummi ning mõned osad inventarist. Kokkulepe puudutab aga vaid minimaalset osa 15.06.2001 lepingu alusel tarnitud esemetest. Poolte vahel sõlmitud lepingus puudub igasugune viide seotusele kolmanda isikuga lepinguliste kohustuste täitmisel. Kostja põhjendused hageja viivituse ja tekkinud kahju põhjuslikule seosele on paljasõnalised. VI Kohtu seisukohad Kohus, kuulanud ära poolte esindajate selgitused, kostja juhatuse liikme JS ́e seletuse ja tunnistajate AO ning JTH ütlused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidluse lahendamisel lähtub kohus võlaõigusseaduse jne rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 alusel kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) sätetest.
Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et ostja poolt saadud kaupade eest osaliselt tasumata jätmine ei olnud õiguspärane. Kuna müüja ei ole esitanud viivisenõuet, ei oma tema hagi lahendamisel tähtsust, millal täpselt milline osa kaubast ostja poolt vastu võeti. Poolte vahel puudub vaidlus, et seisuga 24.12.2001 oli kogu kaup ostjale üle antud. Seega vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 15c) hiljemalt sellest kuupäevast 14 päeva jooksul pidi kogu ostuhind olema tasutud. Tasumata jätmisele ei saanud olla õigustuseks väidetavalt osaliselt mittenõuetekohase kvaliteediga kauba saamine. Ostja õigused talle mittenõuetekohase kvaliteediga asja müümise korral olid tol ajal reguleeritud TsK §-s 251 ning selles puudus õigus keelduda tasu maksmisest. Ka puudub vaidlus, et hiljemalt 24.12.2001 oli ostjal käes kaup, milline täies ulatuses vastas lepingu tingimustele. Sisuliselt on ostja ka ise aktsepteerinud müüja õigust hagetavat tasu saada ning seda tasaarvestusavalduse esitamisega. Ostja on esitanud nii vastuväidetes hagile kui vastuhagis seisukoha, et tasaarveldas müüja ostuhinna nõude enda kahjunõudega ostja vastu vastavasisulise avalduse tegemisega 23.10.2003 (t lk 22-25) ning palub vastuhagis nimetatud tasaarveldust ka tunnustada. Sellise seisukoha/nõude eelduseks peab olema ostja veendumus, et pooltel on vastastikku (seega ka müüjal on tema vastu) tegelikud samaliigilised nõuded, mida on võimalik tasaarvestada. Ka on tõendatud kostja juhatuse liikme seletusega ja tunnistaja J.T.H ütlustega, et kuni aastani 2003 lubas ostja tasuda kohe, kui nende lepingupartner Saksa äriühing on neile tasunud.
sellises suuruses rahaliselt hinnatav nõudeõigus talle (ja seega tema vara hulka) kuulub. Seega ei saa olla talle tekkinud selle summa (hagisumma arvestamise aluseks võetud 2 225 000.00 krooni) ulatuses kahju. Lisaks on kohus seisukohal, et isegi kui lugeda kahju tekkimine vastuhagis toodud asjaoludel tõendatuks, ei ole tõendatud põhjuslik seos vastukostja poolt 15.06.2001 lepingu mittekohase täitmise ja vastuhagejal kahjuliku tulemuse vahel ega ole põhjendatud võtta kahju suuruse arvestamisel aluseks 22%. Poolte vahel puudub vaidlus, et 15.06.2001 lepingu punkti 6 kohaselt oli tarnetähtajaks kogu lepingu ulatuses lepitud kokku hiljemalt 29.nädala algus (see oli 16.07.2001) ja tarnetingimuseks DDU (delivered duty unpaid, müüja on oma kohustuse täitnud, kui kaup on ostjale kättesaadav sihtkohas, kuid pole tolli läbinud, müüja kannab sihtkohta toimetamisega seotud kulud ja riskid). Puudub ka vaidlus, et nimetatud kuupäevaks tarnet ei toimunud, ka mitte osaliselt. Veodokumentide kohaselt lähetas müüja esimese osa kaubast väärtusega 330 473.71 soome marka 19.07.2001 ja see saabus Tallinnasse 24.07.2001 (t lk 15-17, 94) ja teine osa väärtusega 29 680.35 soome marka aga 21.08.2001 (t lk 18, 100). Asjas on pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega 14.09.2001 (t lk 112) tõendatud, et nimetatud kuupäeva seisuga kohustus müüja osa tarnitud inventarist (punktid 1.1 ja 1.2) tagasi võtma ja asendama ning tarnima seni puuduoleva kauba (kokku 5 nimetust, punktid 2.1 kuni 2.5). Vastavalt kokkuleppe tekstile on tegemist „tarnelepingut muutva täiendava kokkuleppega“. Kostja juhatuse liikme seletuse kohaselt oli tegemist lepingu täpsustusega, millega täpsustati tolleks hetkeks tarnimata kauba tarnetähtaega (t lk 264). Teise kokkuleppele allakirjutanu, tunnistaja J.T.H ütluste kohaselt oli samuti tegemist tarne lõppkuupäeva kirjaliku fikseerimisega. Muud tarnetähtaegu, kauba kvaliteeti ja/või tarnimata kauba koosseisu puudutavad kokkulepped, sealhulgas suulised, sisulise arutamise käigus tõendamist ei leidnud. Lähtudes lepingu ja täiendava kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud TsÜS-i §-st 64, on kohus seisukohal, et 14.09.2001 kokkulepe tõendab, et tol ajahetkel puudus poolte vahel vaidlus tarnimata kauba ja ümber vahetamisele kuuluva kauba üle ning nimelt 14.09.2001 vormistatud kokkulepe tuleb võtta aluseks selles märgitud kauba tarnetähtaegade arvestamisel. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et tõendamist leidis müüja poolt tarnetähtaja rikkumine, kuid enamuse kauba osas (võttes aluseks juulis tarnitu väärtuse 330 473.71 suhte lepingu maksumusse 370 095.23, tarniti ära 89%) mitte oluliselt ja kohus on seisukohal, et kahju suuruse arvestamisel saaks olla mõistlik lähtuda oluliselt (üle 1 kuu) tähtajast hiljem tarnitud kauba suhtarvust kogu tarnitavast kogusest, see on 11%-st. Vastuhageja väited enamuse tarnitu ebakvaliteetsuse kohta tõendamist ei leidnud. Nimelt oli lepingu punktis 8 lepitud kokku kauba vastuvõtmise toimingud: ostja kohustus vahetult kauba saabumisel seda kontrollima ning puudused ja kahjustused märkima saatelehele. Samas oli ka kokku lepitud, et puuduste eest, mida saatelehele ei ole märgitud, müüja ei vastuta. Puudub vaidlus, et ühtegi puudust ühelegi saatelehele ei märgitud. Kohtule ei esitatud ühtegi ostja või tema esindaja poolt vormistatud vastuvõtu dokumenti. Teiste isikute (konkreetselt Tallinna Linna) poolt oma lepingupartnerile (Saksa ÄÜle) esitatud pretensiooni (t lk 105-106) ei saa lugeda pretensiooniks vaidlusaluse lepingu täitmises, kuna ei pretensiooni tegija ega selle adressaat ei olnud vaidlusaluse lepingu pooleks ega sellest tulenevalt kohustatud/õigustatud isikuks müüjale pretensiooni tegema. Ka oli pretensioonis viidatud riigihanke konkursi tingimustes fikseeritud inventari nomenklatuurile ja tingimustele. 15.06.2001 lepingu osaks nimetatud tingimused ei olnud. Ka ei saanud müüja kuidagi mõjutada kauba üleandmist vastuhageja poolt staadioni lattu ning seetõttu ei oma nimetatud üleandmis-vastuvõtudokumendid (t lk 198-205) antud tsiviilasja lahendamisel tähtsust. Lisaks on kohus seisukohal, et tõendamist ei leidnud valjuhääldajate süsteemi ümber vahetamise vajadus müüja süü ja kauba ebakvaliteetsuse tõttu. Nimelt leidis tunnistaja J.T.H ütlustega (t lk 268) tõendamist, et tarniti kõlaritesüsteem RS300, mille paigaldamise eelduseks
oli aga staadionile eelnevalt paigaldatud induktsioonisõlmedega kaabel, mida aga paigaldatud ei olnud ja see asjaolu tingiski ümbervahetamise vajaduse. Tõendeid, et kõlaritesüsteem RS300 oleks tehniliselt erinev tunnistaja poolt kirjeldatust, kohtule ei esitatud. Tunnistaja A.O ütluste kohaselt ei olnud 15.06.2001 lepingu sõlmimise ajaks teada, et tellija (Tallinna Linn) soovib nimelt teistsugust (juhtmevaba) süsteemi ja see selgus alles siis, kui kõlarid kohal olid. Vastavalt vaidlusaluse lepingu lisale 1 (t lk 9) oli tellitud kauba nimekirjas kõlaritesüsteem RS300. Seega on tõendatud, et tarne toimus vastavalt lepingule. Asjaolu, et ostja juhatuse liikme seletuse kohaselt peeti lepingu sõlmimisel silmas nimelt juhtmevaba süsteemi, muude tõenditega kinnitust ei leidnud. Samas on kohus ka seisukohal, et tõendamist ei leidnud otsene põhjuslik seos müüja poolt viivitusega tarnimise ja ostjal väidetava negatiivse tagajärje vahel. Vastuhageja on tõendanud nimetatud seost Saksa ÄÜ kirjadega 30.09.2002 (t lk 54, tõlge lk 52a), 07.05.2005 (t lk 76-78, tõlge lk 141-143) ja 10.06.2005 (t lk 80, tõlge lk 144-145). Kirjas 30.09.2002 on Saksa äriühing ilma igasuguste põhjendusteta teatanud, et nende kahju moodustab Tallinna Linna poolt nõutud trahv ning et see oli kahtlemata tingitud vastuhageja poolt seadmete ettenähtud ajal mittetarnimisest. Augustis 2001 staadionil puudunud inventarile oli viide ka 07.05.2001 kirjas. Kirjas 10.06.2005 on aga viidatud Tallinna Linna kirjale 08.02.2002, milles on tööde lõpetamise viivituse põhjuseks toodud välja vastuhageja ebapiisav pädevus ja tahe korraldada tööde lõpetamine nõuetekohaselt ja õigeaegselt ning et tööde vastuvõtmise ja Tallinna Linna poolt trahvi rakendamise põhjuseks oli nimelt viivitus spordi- ja inventariseadmete õigeaegsel tarnimisel. Seega ei ole ei peatöövõtja ega tellija viidanud konkreetselt vastukostja poolsele viivitusele, vaid viivitusele seoses vastuhageja tegevusega. Vastuhageja oli aga lisaks vastukostjale sõlminud sarnased tarnelepingud (spordiinventar) veel kahe müüjaga. Kahjunõude rahuldamata jäämisel puudub võimalus rahuldada ka sellega seotud kõrvalnõuet (viivise nõuet) ning seetõttu seda osa vastuhagist otsuses ei analüüsi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tõendatud ei ole kahju tekkimine vastuhagejal ning seega ei olnud põhjendatud ka 23.10.2003 tasaarvestuse avalduse esitamine tema poolt ega ole lõppenud hageja nõudeõigus kostja vastu ostuhinna tasumiseks suuruses 376 930.16 krooni. Kostja ei esitanud vastuväiteid võlgnevuse arvestamisel Eestis kehtivasse valuutasse läbi eurode. Otsuses analüüsimata, kuid kohtutoimikus olevad tõendid/väited/vastuväited kohtu arvates asja õigel lahendamisel tähtsust ei oma ning kohus jätab need tähelepanuta.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.