Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

Mxxxxxx Kxxx on esitanud kohtule hagiavalduse, milles palub tuvastada, et ta on vastu võtnud oma ema Lxxxx Lxxx pärandvara, asudes seda kuue kuu jooksul peale ema surma faktiliselt valitsema ja valdama. Kostjateks on märgitud AxxxxKxxxx ja Põltsamaa Vallavalitsus. Hagiavalduse kohaselt suri hageja isa, Oxxx Kxxxxxxxxxxxxxxx.a. Hageja pöördus notari poole isast järele jäänud pärandvara (ehitisxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) vastuvõtmiseks. Notari juures selgus, et nimetatud pärandvara on omandatud hageja vanemate Oxxx Kxxxx ja Lxxxx Lxxx abielu kestel, seega on tegemist ühisvaraga. Vanemate abielu lahutati 09.04.1981.a., ühisvara jagamist ei toimunud. Ema asus elama Tallinnasse, isa jäi aga elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külla ja elas seal kuni oma surmani. Hageja ema suri xxxxxxxxxx.a. Hageja asus emast järele jäänud vara (1/2 mõttelist osa elamust) valdama alates 1992.aastast, kuna hoolitses haige isa ja majapidamise eest. Teine seadusjärgne pärija – pärandaja tütar AxxxxKxxxx – pole ema pärandvara vastu võtnud. Hageja palub kohtul tuvastada, et ta on vastu võtnud oma ema pärandvara pärast ema surma, asudes seda faktiliselt valitsema ja valdama. Kohus edastas hagimaterjalid kostjatele ja kohustas neid hagile kirjalikult vastama. Põltsamaa Vallavalitsus tegi hagile vastuse (tl.19), milles teatas, et hagile vastuväiteid ei ole. Kostja on nõus, et hageja asus koheselt pärast oma ema Lxxxx Lxxxx ja isa Oxxx Kxxxx surma neist alles jäänud pärandvara valdama, kasutama ja käsutama. Teine kostja – Axxx Kxxxx – ettenähtud tähtaja jooksul hagile ei vastanud. 12.12.2006.a. määratud kohtuistungil osales hageja. Kostjatele oli kohtukutsed kätte toimetatud (tl.17 ja 18), kuid kohtuistungile nad ei ilmunud. Põltsamaa Vallavalitsus teatas kirjalikult, et ei soovi osa võtta kohtuistungist ja palub asi lahendada tema osavõtuta. Hageja jäi kohtuistungil hagis esitatud nõude juurde ja palus asjas teha sisuline otsus. Lisaks hagis toodule avaldas hageja, et pärast Oxxx Kxxxxxx lahkuminekut abiellus Lxxxx Lxxx uuesti. Pärast Lxxxx Lxxx surma jäi hagejale teadaolevalt temast järele pärandvara: 1⁄2 mõttelist osa elamust, EVP-d, kodune vara (vaip ja sõrmus), mööbel. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohtu hinnangul on asi võimalik lahendada sisuliselt. Kostjatele on kohtukutsed kätte toimetatud (tl.17, 18), kuid kohtusse kostjad ei ilmunud. Kostjad pole hagile esitanud vastuväiteid ja hageja taotles asja sisulist lahendamist kostjate osavõtuta. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohus, vaadanud läbi asja materjalid ja kuulanud ära hageja, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Käesoleva nõude puhul on tegemist tuvastushagiga, milles hageja palub tunnustada fakti, et ta on vastu võtnud oma ema – Lxxxx Lxxx – pärandvara, asudes seda seaduses ettenähtud tähtaja jooksul faktiliselt valitsema ja valdama. Hageja ema Lxxxx Lxxxxsuri xxxxxxxxxx.a. Kuna tema pärand avanes enne Pärimisseaduse jõustumist, siis tuleb Pärimisseaduse § 3 lg 2 ja § 164 lg 2 järgi kohaldada Lxxxx Lxxx vara pärimisele ENSV tsiviilkoodeksi sätteid.

(3)

Kohtule pole teada, et Lxxxx Lxxx oleks järele jätnud testamendi või pärimislepingu. Tsiviilkoodeksi § 531 lg 2 kohaselt päritakse sellisel juhul seaduse järgi. Tsiviilkoodeksi § 536 lg 1 p 1 kohaselt on seadusjärgse pärimise korral esimese ringi pärijateks võrdsetes osades lapsed, abikaasa ja vanemad. Asja materjalide (hageja sünnitunnistus) ja hageja ütluste põhjal tuvastas kohus, et Lxxxx Lxxx seadusjärgseteks pärijateks on tema tütred – Mxxxxxx Kxxxx ja AxxxxKxxxxx Teiste seadusjärgsete pärijate olemasolu tuvastamist ei leidnud. Hageja ütluste kohaselt oli Lxxxx Lxxxxabielus Oxxx Kxxxxxx. Esitatud abielulahutuse tunnistuse põhjal tuvastas kohus, et Lxxxx Lxxx ja Oxxx Kxxxxxabielu lahutati xxxxxxxxxx.a. Jõgeva Maavalitsuse tõendist nähtub, et OxxxxKxxxxxon surnud xxxxxxxxxx.a. Seega ei kuulunud OxxxxKxxxx Lxxxx Lxxx seadusjärgsete pärijate ringi. Tsiviilkoodeksi § 551 lg 1 kohaselt tuleb pärandi omandamiseks see vastu võtta. Tsiviilkoodeksi § 551 lg 2 näeb pärandi vastuvõtmiseks ette kaks võimalust s.o. pärija loetakse pärandi vastu võtnuks, kui: - ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama, või - kui ta andis pärandi avanemise koha notariaalorganile avalduse pärandi vastuvõtmise kohta. Mõlemad nimetatud pärandi vastuvõtmise viisid on seaduse kohaselt juriidilise jõu poolest võrdsed. Tsiviilkoodeksi § 551 lg 3 kohaselt tuleb pärandi vastuvõtmiseks nimetatud teod teha kuue kuu jooksul arvates pärandi avanemise päevast. Hageja ütluste põhjal tuvastas kohus, et hageja Mxxxxxx Kxxxx võttis vastu oma ema Lxxxx Lxxx pärandvara, asudes seda kuue kuu jooksul pärast ema surma faktiliselt valitsema ja valdama. Hageja asus valitsema pärandvaraks olevat 1⁄2 mõttelist osa elamust, asukohaga Jõgevamaal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja hoolitses pärandvaraks oleva majapidamise eest juba alates 1992.a. kuni käesoleva ajani (Lxxxx Lxxx suri ja tema pärand avanes xxxxxxxxxx.a.): tegi remonti, korrastas ja hooldas majapidamist, korjas aias puuviljad-marjad. Kostjad nimetatud faktile vastuväiteid ei esitanud. Pärast ema Lxxxx Lxxx surma leppis M.Kxxx ema uue abikaasa pojaga kokku, et emast maha jäänud mööbel, mis on Tallinnas korteris, jääbki sinna korterisse ja Mxxxxx Kxxx seda ei nõua, kuid tütred saavad endale ema EVP-d. M.Kxxx tegi ema EVP-de saamiseks vajalikke toiminguid, kuna ema abikaasa H.Lxxx väitis, et tema ei tea EVP-dest midagi. H.Lxxx keeldus tulemast kohalikku omavalitsusse ja notari juurde vajalike toimingute tegemiseks ja seetõttu jäi EVPdega seonduv vormistamata. Õde Axxx Kxxxu soovis saada endale emast järele jäänud vaipa, mille ta ka sai. Kohtus ei leidnud ka tõendamist nagu oleks keegi teine Lxxxx Lxxx seadusjärgsetest pärijatest tema pärandvara vastu võtnud, tehes avalduse notarile või asudes pärandvara faktiliselt valitsema või valdama. Need uuritud tõendid võimaldavad kohtul asuda seisukohale, et Mxxxxxx Kxxx oma ema Lxxxx Lxxx pärijana asus tegema toiminguid, mis on vajalikud pärandajast maha jäänud pärandvara korrastamiseks ja organiseerimiseks: ta võttis vastu otsustusi pärandvara kohta, leppis kokku pärandvara jagamise osas. Sellega asus ta Lxxxx Lxxxxxx järele jäänud pärandvara valitsema. M.Kxxxx käitus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas asuva majavalduse (ehitise) valdajana – hoidis seda korras, maksis maksu, remontis ja tegi muud majavalduse tavapäraseks korrashoiuks vajalikku. Sellise tegevusega Mxxxxxx Kxxx faktiliselt valitses ja valdas Lxxxx Lxxxxxx järele jäänud pärandvara ja võttis pärandi vastu.

(3)

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohtule teadaolevaks menetluskuluks on hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Muid kulusid ei ole teada. TsMS § 162 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik: / allkiri/ Koopia õige . kohtunik :

(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.