Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

Hageja ema Axxxxxxx xxxx suri xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Temast jäi maha elamu koos kõrvalhoonetega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Selle majavalduse soetasid hageja ema Axxxxxxx Lxxx ja kasuisa Nxxxxxx Lxxxx24.11.1982.a. NxxxxxxxLxxxxxuri 15.06.1992, kuid hagejale teadaolevalt ei esitanud ema Axxxxxxx Lxxx seadusekohast pärimisavaldust, küll aga jäi sellesse majja elama, majapidamist ülal pidama ja kasutama. Nii ongi seadusekohaselt vormistamata, et abikaasa Axxxxxxx Lxxxx võttis Nxxxxxx Lxxxxx surma järgselt vastu temast maha jäänud pärandvara. Seetõttu ei saa ka hageja pärida oma ema järelt seda osa varast, mille pärandvarana vastuvõtmine Axxxxxxx Lxxxxx poolt on vormistamata. Hageja soovib, et kohus tunnistaks, et Axxxxxxx Lxxx võttis 15.06.1992.a. surnud NxxxxxxxLxxxxx pärandi vastu, asudes seda kasutama ja käsutama 6 kuu jooksul peale Nxxxxxx Lxxxx surma. Tõenditena esitab hageja Nxxxxxx Lxxxxxxsurmatunnistuse (tl.5), AxxxxxxxxLxxxx surmatunnistuse (tl.6), Nxxxxxx Lxxxxja Axxxxxxx Kxxxxxxabielutunnistuse (tl.7), Lxxxx Kxxxxxx sünnitunnistuse (tl.10), LxxxxxKxxxxxx abielutunnistuse (tl.12), Jxxxx Lxxx sünnitunnistuse (tl.11). On esitatud ostu – müügi leping 24.11. 1982.a. elumaja, ait-sara, sauna ja lauda ostmise kohta (tl.8-9). Kostja Jxxxx Lxxx nõustub esitatud hagiga (tl.20), samuti kostja Torma Vallavalitsus, ehkki väites, et Vallavalitsus ei ole õige kostja (tl.24). Torma Vallavalitsus esitab tõendi selle kohta, et xxxxxxxxxxxxxxxxxx külas asuvad hooned koosseisus: elumaja, ait-sara, saun ja laut kuuluvad käesoleva ajani Nxxxxxi Jxxxxx p. Lxxxxxx, kes on surnud 15.06.1992.a. Hooned ei ole kantud ehitusregistrisse ega ole moodustatud kinnistut (tl.28). Kohtuistungil 12.12.2006 jäid kohal olnud hageja ja kostja xxxxxxLxxx selle juurde, et hagis on kõik õigesti kirjas. Hageja annab seletuse, et maja ostmise järel läksid sellesse majja elama kasuisa Nxxxxxx Lxxx, ema, vend Jxxxxxja vend Rxxxxx. Elamus elati Nxxxxxx Lxxxxx surma ajal 1992 ja ka hiljem kuni ema surmani. Pärast ema surma suri vend Rxxxxx ja Jxxxx Lxxxx jäi üksi majja elama. Kui Nxxxxxi Lxxx suri, oli kõva maamajapidaminelehm, sead, kanad. Isa surma järel pidas ema loomi edasi ja jätkas majapidamist. Kasutati ümbritsevat maad, viidi piima meiereisse. Kui emal tervis viletsaks jäi, lõpetati loomapidamine. Emal oli plaan ka maa välja mõõta lasta, kuid see jäi rahapuuduse taha seisma. Ema pärimist ei vormistanud isa järelt, ta jäi nagunii sinna elama. Loenduses oli kõik ema nimel kirjas. Nüüd ema surma järel soovib hageja pärimise vormistada ja maa omandada. Kostja JxxxxxLxxxkinnitab, et nii on kõik olnud nagu hageja seletab. Kostja elas koos ema ja vend Rxxxxx Lxxxxxx, ema surma järel kasutati veel maad, oli kartuleid maas. Kogu majakraam jäi kasutada. Kostja ei ole saanud maad lasta välja mõõta rahapuuduse tõttu. Kostja on nõus, et seda teeb õde Lxxxx Vxxxxxx ja vormistab oma nimele. Teisi pärijaid ei ole. Vend Rxxxxx hukkus autoõnnetuses, tal lapsi ei ole.

KOHTU SEISUKOHAD JA ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

Kohus, vaadanud läbi asja materjalid ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Käesoleva nõude puhul on tegemist tuvastushagiga, milles hageja palub tunnustada fakti, et tema ema Axxxxxxxxxxxx on vastu võtnud oma abikaasa Nxxxxxx Lxxx pärandvara, asudes seda seaduses ettenähtud tähtaja jooksul faktiliselt valitsema ja valdama. Nxxxxxx Lxxx, keda hageja nimetab oma kasuisaks, oli seaduslikus abielus hageja ema Axxxxxxx Lxxxxxx ja nad soetasid abielu ajal elamu ja kõrvalhooned, mis moodustasid abikaasade ühisvara. Kummagi abikaasa osa abikaasade ühisvaras loetakse võrdseks kuni ei ole tõendatud muud jagunemisviisi. Nxxxxxx Lxxx suri 15.06.1992.a. Kuna tema pärand avanes enne Pärimisseaduse jõustumist, siis tuleb Pärimisseaduse § 3 lg 2 ja § 164 lg 2 järgi kohaldada Nikolai Lepp vara pärimisele ENSV tsiviilkoodeksi sätteid. Kohtule pole teada, et Nxxxxxx Lxxx oleks järele jätnud testamendi või pärimislepingu. Tsiviilkoodeksi § 531 lg 2 kohaselt päritakse sellisel juhul seaduse järgi. Tsiviilkoodeksi § 536 lg 1 p 1 kohaselt on seadusjärgse pärimise korral esimese ringi pärijateks võrdsetes osades lapsed, abikaasa ja vanemad. Asja materjalide (hageja ja kostja sünnitunnistus) ja ütluste põhjal tuvastas kohus, et Axxxxxxx Lxxx seadusjärgseteks pärijateks on tema lapsed – Lxxxx Vxxxxxx, Jxxxx Lxxx ja Rxxxxx Lxxxx(surnud 24.12.2002). Nxxxxx Lxxxx seadusjärgseks pärijaks abikaasa Axxxxxxx Lxxxxxa pojad. Kuna Nxxxxxx Lxxxxxsurma järgselt ei ole pärijaid üles astunud (ega majavalduse pärimist taotlenud), siis tuleb lugeda, et teiste seadusjärgsete pärijate olemasolu ei ole tuvastamist leidnud. Tsiviilkoodeksi § 551 lg 1 kohaselt tuleb pärandi omandamiseks see vastu võtta. Tsiviilkoodeksi § 551 lg 2 näeb pärandi vastuvõtmiseks ette kaks võimalust s.o. pärija loetakse pärandi vastu võtnuks, kui: - ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama, või - kui ta andis pärandi avanemise koha notariaalorganile avalduse pärandi vastuvõtmise kohta. Mõlemad nimetatud pärandi vastuvõtmise viisid on seaduse kohaselt juriidilise jõu poolest võrdsed. Tsiviilkoodeksi § 551 lg 3 kohaselt tuleb pärandi vastuvõtmiseks nimetatud teod teha kuue kuu jooksul arvates pärandi avanemise päevast. Poolte ütluste põhjal tuvastas kohus, et Axxxxxxx Lxxx võttis vastu oma abikaasa Nxxxxxx Lxxxxpärandvara, asudes seda kuue kuu jooksul pärast ema surma faktiliselt valitsema ja valdama. Axxxxxxx Lxxx asus valitsema pärandvaraks olevat mõttelist osa elamust, aitsarast, saunast ja laudast asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ta hoolitses pärandvaraks oleva majapidamise eest koos Nxxxxxx Lxxxxxx tolle eluajal ja jätkuvalt pärast tema surma kuni oma surmani aastal 2002. Sellele faktile ei ole vastuväiteid esitatud. Kohtus ei leidnud ka tõendamist nagu oleks keegi teine Nxxxxxx Lxxxx pärijatest tema pärandvara vastu võtnud, tehes avalduse notarile või asudes pärandvara faktiliselt valitsema või valdama. Need uuritud tõendid võimaldavad kohtul asuda seisukohale, et Axxxxxxx Lxxx oma abikaasa Nxxxxxx Lxxx pärijana faktiliselt valitses ja valdas Nixxxxx Lxxxxxt järele jäänud pärandvara ja võttis pärandi vastu. Asjas on seadusjärgse pärija Jxxxx Lxxxx kõrval õigeks kostjaks ka Torma Vallavalitsus kui kohalik omavalitsus TsK § 557 alusel, kuna käesoleval juhul on tegemist juhtumiga, kus ükski pärijaist ei ole pärandit seadusekohaselt vastu võtnud ja pärimisõigus läheks muude nõuete puudumisel üle riigile.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohtule teadaolevaks menetluskuluks on hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Muid kulusid ei ole teada. TsMS § 162 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik Ü.Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.