lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-5847/6

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 17.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-5847/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1143
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Heiki Kolk

Määruse tegemise aeg ja koht

17. mai 2017, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-5847

Tsiviilasi

H. P. hagi kohtutäitur Anne Böckler vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamises

Menetlustoiming

hagivalduse menetlusse võtmisest keeldumine Hageja H. P. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx; e-post:h. @gmail.com; Kostja kohtutäitur Anne Böckler, bürooa asukoht Õpetaja 9a, Tartu; e-post: [email protected].

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

1.Keelduda H. P. hagi kohtutäitur Anne Böckler vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks menetlusse võtmisest.
2.Määrus toimetada kätte hagejale.
3.Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

ASJAOLUID, KOHTU PÕHJENDUSED

1.H. P. esitas Tartu Maakohtule hagi kohtutäitur Anne Böckler vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 182/2017/21. Hagiavalduse kohaselt on hageja Tartu Maakohtu 09.09.2016 otsuse tsiviilasjas nr 2-15-124740 kätte saanud ja sellekohase kinnituse kohtule saatnud 21.03.2017. Põhjus kohtuotsuse hilisema kättesaamisel oli asjaolu, et H. P. kolis oma elukohast xxxxxxxxx Haapsallu, haigestus 14.12.2016 ning on tänaseni ravil. Tartu Maakohus on hagejale edastanud teatise, mille kohaselt määrati tema jaoks kohtuotsuse edasikaebamise tähtajaks 20.04.2017. Hageja sai 05.04.2017 kätte kohtutäituri teatise täiteasja nr 182/2017/21 alustamise kohta. Kohtutäitur teavitas 10.04.2017 hagejat, et avaliku registri andmetel on kohtuotsus jõustunud 03.11.2016 ja asjaolu, et kohus määras kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja, ei ole oluline, tegemist on automaatteavitusega.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Hageja ei nõustu kohtutäituri seisukohaga ning leiab, et menetlusdokumendi peab adressaat kätte saama, et tekiks sellest dokumendist tulenevad õiguslikud tagajärjed. Menetlusdokumendi kättetoimetamisel kehtib üldine printsiip – isik, kellele dokument edastatakse, peab selle vastu võtma ja/või edastajale saatma kinnituse, et ta on dokumendi kätte saanud. PS § 24 lg-s 5 sätestatud kaebeõiguse tähtaegseks teostamiseks on isikul vaja tema kohta tehtud lahendist teada saada. See põhimõte kehtib ka siis, kui tähitud postiga saadetud kiri tagastatakse kohtule adressaadi poolt vastuvõtmatult hoiutähtaja möödumise tõttu. Asjaolu, et elektroonilised kättetoimetamise viisid ja regulatsioonid on aja jooksul muutunud, ei saa moonutada isiku põhiõigusi ja muuta ta põhjendamatult kiire ja arvuka õigusloome muutmise protsessi käigus õiguse objektiks ning võimaldada menetlust läbi viia ilma tema teadmiseta, sest kohtule on nii nö mugavam. Hageja ei nõustu, et Tartu Maakohtu poolt e-toimiku kaudu edastatud teate näol on tegemist automaatteatisega. Selline käsitlus on hageja hinnangul kogu E-toimiku kui ka kohtusüsteemi kohtumenetluse osaliste jaoks ebausaldusväärseks. Kohtul on pädevus kujundada menetlusnorme. E-toimiku poolt hagejale antud menetlustähtaeg on kohtu poolt koostatud ja edastatud, mida peab pidama õiguspäraseks. Hagejal on tekkinud õiguspärane ootus selle kehtivuse osas. Hageja palub tunnistada TsMS § § 3141 lg 2 Põhiseadusega vastuolus olevaks, kui kohus peab asjakohaseks TsMS § § 3141 lg 2 regulatsiooni.

2.Kohus küsis enne asja menetlusse võtmise otsustamist kohtutäituri seisukohta. Kohtutäitur leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata. Kohtutäitur märgib, et TMS § 221 annab võlgnikule võimaluse sissenõudja nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Antud juhul on hagi aga esitatud kohtutäituri vastu. Kohtutäituri nõue täiteasjas on täitekulud, nõue tuleneb seadusest ning nõutakse võlgnikult sisse koos põhinõudega. Täitekulude sissenõudmine sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise korral on reguleeritud TMS § 221 lg 4. Täitekulude sundtäitmise lubamatuks tunnistamist seadus ei sätesta, täitekulusid saab võlgnik vaidlustada kaebemenetluses. Täitekulude vaidlustamine ei kõrvalda sissenõudja nõude sundtäidetavust. Seega ei ole võlgnikul hagi esitamisel kohtutäituri vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks võimalik saavutada soovitud tulemust-sundtäitmise lõppemist.
3.Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et esineb alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, arvestades määruses märgitud järgnevaid põhjendusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Selles sättes nimetatud vastuväited on sama paragrahvi 2. lõike järgi kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel vastuväited põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-42-08 märkinud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitatakse üksnes väide täitedokumendi puudumise tõttu täitmisele esitatud dokumendi täitmisele võtmise vastu, toomata nõude vastu materiaalõiguslikke põhjendusi, siis tuleb see hagi jätta menetlusse võtmata või läbi vaatamata.

4.Hagist nähtuvalt on hageja vaidlusobjektiks täitedokumendi, so Tartu Maakohtu 09.09.2016 kohtuotsuse tsiviilasjas 2-15-124740 jõustumise õiguspärasus täiteasjas nr 182/2017/21. Hageja on nõuet põhjendades leidnud, et kohtutäitur on täitmisele võtnud täitedokumendi, so 09.09.2016 kohtuotsuse, mis ei ole jõustunud. Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmetel on otsus jõustunud 03.11.2016. Hageja on esitatud hagis vaidlustanud kohtuotsuse kättetoimetamisega seotud asjaolusid. Tartu Ringkonnakohus on 03.05.2017 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-15-124740 märkinud, et kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg (09.09.2016) oli menetlusosalistele (sh kostjale) teatatud 23.08.2016 kohtuistungil. Alates 9.09.2016 on maakohtu otsus tehtud e-toimiku kaudu kostjale kättesaadavaks. 28.09.2016 e-kirjaga on maakohtu otsus saadetud kostja e-posti aadressile h. @gmail.com. Nimetatud e-posti aadressi kasutas kostja kohtumenetluses. Eelneva tõttu tuleb TsMS § 3141 lg 2 alusel lugeda, et kostja on maakohtu otsuse kätte saanud 3.10.2016. TsMS § 632 lg-st 1 tulenevalt oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtajaks 2.11.2016. Kostja esitas apellatsioonkaebuse 20.04 2017, seega pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Lisaks sellele on 20. aprilliks 2017 möödunud enam kui viis kuud maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus märgib, et ei ole oluline, millise apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja genereerib kostjale e-toimik. Seega on hageja kohase õiguskaitsevahendina kasutanud tsiviilasjas nr 2-15-124740 kohtuotsuse edasikaebeõigust.

5.Esitatud hagiavaldusest ei nähtu, et hageja nõue puudutaks mingilgi määral täitedokumendis kajastatud nõuet või oleks suunatud täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamisele. Hagis vaidlustatakse üksnes täitedokumendina kohtuotsuse kättetoimetamisega ja selle jõustumisega seotud asjaolusid. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja hagi kostja vastu sundtäimise lubamatuks tunnistamiseks on sellisel kujul õiguslikult perspektiivitu.
6.Muuhulgas märgib kohus järgmist. Hageja ei ole kohtule esitanud riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ega esitanud andmeid, mis võimaldaksid kontrollida riigilõivu laekumist. Samuti ei nähtu nõuete arvestamise programmist (NAP) riigilõivu tasumist. Seega puuduvad kohtul andmed hageja poolt hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumise. Kuna kohus keeldub menetlusse võtmast esitatud hagiavaldust, siis ei pea kohus otstarbekaks hagiavalduselt tasuda tuleva riigilõivu tasumiseks määruse tegemist puuduste kõrvaldamiseks.
7.TsMS § 372 lg 4 teise lause alusel, kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast, tagastab kohus avalduse koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Lõige 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna hagiavaldus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis loeb maakohus kaebuse käesoleva määrusega hagejale.
8.TsMS § 168 lg 1 p 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuna kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium