Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Asjaolud ja hageja nõue Hageja töötas alates 01.02.2005 Eesti Põllumajandusülikooli (käesoleval ajal Eesti Maaülikool) Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi korralise professorina vastavalt sõlmitud töölepingule. Tartu Maakohus lõpetas oma otsusega, mis jõustus 18.01.2006, nimetatud töölepingu hageja algatusel 17. veebruarist 2005a. 08.02.2006 saatis hageja Eesti Maaülikoolile kirja, milles palus välja maksta lõpparve: lepingujärgse palga perioodi eest 01.-17.02.2005 summas 15 736.84 krooni ja puhkusekompensatsiooni 4,67 päeva eest summas 3969.63 krooni. Lisaks sellele palus hageja TLS § 119 lg 1 alusel välja maksta lõpparve kinnipidamise eest keskmine kuupalk 23 000 krooni. Kirjalikus vastuses 3. märtsist 2006 keeldus kostja hageja nõudeid täitmast. Hageja esitas 01.04.2006 avalduse töövaidluskomisjonile, paludes Eesti Maaülikoolilt välja mõista saamata jäänud palk ja puhkusekompensatsioon ning lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest viivis. Tartumaa Töövaidluskomisjoni 17.08.2006 otsusega jäeti hageja avaldus aegumise tõttu rahuldamata. Hageja ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega. Kuna lõpparve maksmata jätmine on Eesti Maaülikooli poolne õigusrikkumine, siis tuleb kostjal maksta ka viivist. Käesoleva nõude aluseks olevad asjaolud on tuvastatud 18.01.2006 jõustunud kohtuotsusega. Sellest päevast alates sai hageja teada oma õiguste rikkumisest. Hageja kuupalk oli 23 000 krooni, vastavalt sõlmitud töölepingule. Hageja palub kostjalt välja mõista lõpparve 19 706.47 krooni ja viivis lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 23 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks töövaidlusi lahendavatele organitele nõude esitamise tähtaeg on neli kuud. Hageja sai enda väitel aru, et tema töösuhe kostjaga on lõppenud 17.02.2005. Töölepingu lõppemise kuupäevaks ei saa lugeda kohtuotsuse jõustumise kuupäeva, so 18. jaanuari 2006. Kohus, tunnistades töösuhte lõpetamise ebaseaduslikuks, luges töösuhte lõppenuks hageja, so töötaja algatusel 17. veebruarist 2005. Nõuete esitamise tähtaeg oli 18.06.2005. Kostja palub kohaldada hageja kõikidele nõuetele aegumist. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja ei ole õigusteadmistega isik, mistõttu tema nõude sõnastus ei ole juriidiliselt korrektne. Kuid hageja nõuete aluseks on töötasu ja saamata jäänud puhkuse kompensatsiooni maksmata jätmine töötamise (töölt sunnitult puudumise) perioodi eest, mille on tuvastanud kohus 18.01.2006 jõustunud kohtuotsusega. Kostja poolt väljamaksetega viivitamise eest nõuab hageja viivist (hüvitust). Hageja nõuded on selged. Hageja on tsiviilasjas nr 2-750/2005 esitanud samas töövaidluses järgmised nõuded: tuvastada 01.02.2005 sõlmitud töölepingu ühepoolse lõpetamise õigusvastasus, lugeda tööleping lõpetatuks töötaja algatusel alates 10.04.2005 ja välja mõista kostjalt hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu X 6 kuu keskmise palga ulatuses, so 138 000 krooni (tl 9). X oli seisukohal, et temaga on tööleping lõpetatud ebaseaduslikult ning palus lugeda tööleping lõpetatuks töötaja algatusel alates 10.04.2005. Samas oleks tulnud esitada ka nõue saamata jäänud lõpparve (töötasu, puhkusehüvitus jms) väljamaksmiseks, sest töötaja nõuded hüvitiste saamiseks aeguvad nelja kuu jooksul, so käesolevas vaidluses hiljemalt 10.08.2005, so neli kuud ajast, mil töötaja leidis, et tema õigusi on rikutud.

Hageja seda nõuet ei esitanud. Kohus on seisukohal, et saamata jäänud puhkusehüvitise ja lõpparve kinnipidamise hüvitise nõuete osas tuleb kohaldada Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 lg 1 alusel aegumist. Hageja oleks pidanud esitama vastava nõude kostja vastu koos töölepingu lõpetamise vaidlustamise hagiga. ITLS § 6 lg 1 kohaselt töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud... Hageja nõue palga väljamaksmiseks perioodi eest 01.-17.02.2006 kuulub rahuldamisele. Palgaseaduse § 34 kohaselt kui töötajale ei ole palka või hüvitust arvutatud või neid on arvutatud vähem, on töötajal õigus esitada nõue individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses ettenähtud korras. ITLS § 6 lg 3 kohaselt palga maksmise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Kostja on jätnud hagejale arvutamata ja välja maksmata palga aja eest, millal hageja Tartu Maakohtu 28.12.2005 kohtuotsuse kohaselt ei saanud töötada, sest teda ei lubatud tööle, kuid tööleping temaga ei olnud lõpetatud seaduse nõuetele vastavalt (kohtuotsus tl-del 8-10). Hageja on palga väljamaksmise nõude esitanud sõnaselgelt hagiavalduse selles osas, milles ta kirjeldab asjaolusid. Samuti on hageja nõudnud kostjalt väljamaksmata töötasu 08.02.2006 kirjas (väljamaksmata lepingujärgne töötasu 1. veebruar 2005 - 17. veebruar 2005) tl 12 ning avalduses Tartumaa Töövaidluskomisjonile, TVK toimiku lk 1). Jõustunud kohtuotsusega on kohus tuvastanud, et hageja töötasu oleks alates 01.02.2005 olnud 0,5 koormusega professori miinimumkuupalk, so 7500 krooni. Hagejal on saamata töötasu 13 tööpäeva eest (7500:20x13) 4875 krooni. Kostja oleks pidanud nimetatud summa välja maksma hiljemalt kohtuotsuse jõustumisel, so 18.01.2006. Hoolimata hageja nõudmistest ei ole kostja hagejale palka välja maksnud. Palgaseaduse § 35 kohaselt palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Kohus on seisukohal, et ta ei välju hagi piiridest, rahuldades viivise nõude teisel alusel, kui hagis on esitatud, so lõpparve väljamaksmisega viivitamise puhuks ettenähtud sanktsiooni asemel kohaldades palga maksmisega viivitamise eest ettenähtud sanktsiooni. Hageja viivise nõue on 23 000 krooni. Kostja on hagejale palga - 4785 krooni väljamaksmisega viivitanud 19.01.-21.12.2006, so 337 päeva. Viivis on (4785x0,5%x337) 8214.40 krooni kohtuotsuse tegemise päeval. Viivis on suurem kui väljamaksmata töötasu, kuid kohus ei näe ühtegi mõistlikku põhjendust, miks on kostja jätnud hagejale maksmata - hoolimata hageja kirjalikult esitatud avaldusest - temale jõustunud kohtuotsuse alusel välja maksmisele kuuluva töötasu. Kostjal ei ole võimalik tasaarvestada töölepingu lõpetamisel 31.01.2005 makstud hüvitust X saada oleva töötasuga. Kohus on tsiviilasjas 2-750/2005 asunud seisukohale, et kostja on hagejaga sõlmitud töölepingu ühepoolsel lõpetamisel maksnud hagejale hüvitust, arvesse võttes ka osalise koormusega korralise professori töötasu. Kuid nimetatud asjaolu ei võta hagejalt õigust nõuda kostjalt töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise tõttu hageja töölt sunnitult puudutud aja eest töötasu. Palgaseaduse § 37 lg 2 kohaselt muudel põhjustel töötajale ekslikult makstud või tema pangakontole ülekantud summad tagasinõudmisele ei kuulu, välja arvatud juhul, kui maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (8214.40+4875) 13 089.40 krooni (koos tulumaksuga). Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus on seisukohal, et puhkusehüvitise ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise hüvitise nõude osalise rahuldamise tõttu (ca 1/3 ulatuses) tuleb kostja kanda jätta kolmandik hageja menetluskuludest. Ülejäänud osa menetluskuludest jääb hageja enda kanda. Hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest palga nõudes. Saamata jäänud palga nõude osalise rahuldamise tõttu tuleb X maksta riigituludesse 2/3 riigilõivust ja Eesti Maaülikoolil – 1/3 riigilõivust. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.