Muud › Muud hagiasjad

Kostja ei tunnista hagi ning vaidleb sellele vastu. Kostja ei ole kunagi sõlminud hagejaga lepingut hageja poolt teostatud tööde teostamiseks Tapa Sõjaväelinnaku territooriumil. Poolte vahel puudub kirjalik kokkulepe ning hageja poolt väidetavalt esitatud hinnapakkumisele ei ole kaitseministeerium andnud mingit aktsepti. Suulist kokkulepet kostja eitab. Kaitseministeeriumi hangete kord ei näe suulisi tellimusi üldse ette. Seega puudub hagejal alus nõuda kostjalt temale kui tööettevõtjale kokkulepitud tasu maksmist Tsk § 369 alusel, kuivõrd puudub selline pooltevaheline kokkulepe, kust tuleneks kostja kohustus hagejale tasuda 142 000 krooni, rääkimata 406 120 krooni suurusest viivisnõudest. TsK§ 192 sätestab üheselt, et kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa kokkuleppe kehtetuse leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta. Järelikult puudub kostjal ka igasugune kohustus 406 120 krooni suuruse viivisnõude tasumiseks. Hageja väidab, et leping tuleneb tema 17.01.2001.a. hinnapakkumisest. Kostja ei ole nimetatud ettepanekut saanud. Kui aga hageja sellise ettepaneku isegi tegi, võib olla tegu TsK § 168 lg.2 sätestatud olukorraga. Osundatud sätte kohaselt pidi hageja saama oma ettepanekule vastuse selle vastuvõtmise kohta, enne kui ta võis lugeda lepingut sõlmituks. On üsnagi ilmne, et seaduse mõtte kohaselt on silmas peetud kirjalikus vormis vastust. Seega puuduvad igasugused alused väita, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööettevõtuleping kanalisatsioonitrassi rajamiseks.

Kostja ei eita hagis kirjeldatud tööde teostamist Tapa Sõjaväelinnakus. Kostja sõlmis 28.02.2002 tööettevõtulepingu nr 74/0202 AS-ga K (Lisa 1). Tööde teostamiseks korraldati vähempakkumine (Lisa 2), mille võitjaks tunnistati AS K pakkumine (Lisa3). AS K teostas tööd vastavalt lepingule ning andis kanalisatsioonitrassi kaitseministeeriumile koos nõuekohase dokumentatsiooniga üle. Samuti tasus kaitseministeerium töövõtjale kokkuleppitud tasu. Seega on kostja seisukohal, et hageja poolt viidatud kanalisatsioonitrassi rajamise osas olid tal lepingulised suhted AS-ga K ning need on mõlemapoolselt täidetud. Hageja poolt viidatud kanalisatsioonitrassi omandas kostja tööettevõtulepingu nr 74/0202 alusel AS-lt K . Järelikult on põhjendamatu ka hageja viide õigusele nõuda kostjalt hüvitist vara alusetust omandamisest TsK § 477 lg.3 järgi. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata . Asjas uuritud tõendid. Hageja on teinud kostjale 17.01.2001.a. hinnapakkumise Tapa Sõjaväelinnaku ladude tehnohoone kanalisatsioonitrassi ehitustöödeks summas 142 000 krooni (tl.6). 02.05.2001.a. on hageja saatnud kostjale arve tellitud tööde eest summas 142 000 krooni (tl. 7). Kaetud tööde aktidest nähtuvalt oli ehitusettevõtja hageja OÜ M ( tl. 8-11). 15.06.2001.a. koostatud tööde üleandmis-vastuvõtuaktist nähtuvalt on tööd üle andnud EPB M. (tl.12). Teostatud tööde mittetasumise eest on hageja saatnud kostjale 15.07.2002.a. kirja (tl. 13-14) ja pretensiooni (tl. 15-17). Kaitseministeerium on oma 29.08.2002.a. kirjas teatanud hagejale, et neil ei ole ühtegi dokumenti, mis kinnitaksid hageja poolt väidetavalt teostatud tööde seaduslikkust. ( tl. 19). Hageja poolt esitatud avalduse alusel jättis Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata. ( tl. 20-25).

Hageja poolt esitatud viivise arvestusest nähtuvalt moodustab kostja viivis võlgnevuse eest perioodil 10.05.2001.a. kuni 09. 04. 2005.a. eest s.o. 1430 päeva summas 406 120 krooni. (tl. 26). Tunnistaja RS ütluste kohaselt on talle hinnapakkumine 17.01.2001.a. tuttav. Tunnistaja kinnitab, et tegelikult teostas ehitustöid Tapa Sõjaväelinnakul hageja OÜ M. K aetud tööde aktid on tuttavad ja tema poolt alla kirjutatud. Tunnistaja kinnitab, et tal oli kohustus arveid viseerida ja kontrollida arvete õigsust. Kohus ära kuulanud poolte esindajad ja uurinud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Õige on kostja vastuväide selles, et kostja ei ole sõlminud kirjalikku lepingut hagejaga hageja poolt teostatud tööde teostamiseks. Samas on hageja teinud kostjale hinnapakkumise ja esitanud teostatud tööde eest arve summas 142 000 krooni ja esitanud ka aktid teostatud tööde kohta (tl.611). Asjaolu et hageja teostas tegelikult tööd on kinnitanud tunnistaja RS. Kostja vastuväited hagile ei anna põhjust hagi täielikult rahuldamata jätmiseks. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele põhivõla 142 000 krooni nõudes, kuid viiviste nõudes 406 120 krooni tuleb hagi jätta rahuldamata. Põhivõla osas kuulub hagi rahuldamisele hagiavalduses esitatud TsK §-de 369 lg 1 (tasu maksmine tööettevõtjale) ja 477 lg 3 (alusetult säästetud vara tagastamise kohustus) alusel, kuna õigussuhe poolte vahel on tekkinud enne võlaõigusseaduse jõustumist. Viivise 406 120 nõudes tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna viivises ei ole pooled kokku leppinud. Asjaolu, et hageja on märkinud kostjale esitatud arves ühepoolselt viivise ei anna alust viivise nõude rahuldamiseks, sest kohaldamisele kuuluvad varem kehtinud TsK sätted. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt ja vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisel seni kehtinud TsMS –s sätestatut. Seega kuulub antud juhul kohaldamisele kuni 01.06.2006.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1, mille kohaselt kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsK §-dest 369 lg 1 ja 477 lg 3, TsMS §-dest 434, 435, 436, 438, ja 442, kohus o t s u s t a s: Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista Eesti Vabariigilt Kaitseministeeriumi kaudu OÜ M kasuks 142 000 (ükssada nelikümmend kaks tuhat ) krooni. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul , alates otsuse apellandile kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule. Arne Kolnes kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.