lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-04-1703/6

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 18.12.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-04-1703/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1302
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 60 lg 1Toimiku taastamineTsMS § 91Kindlustuslepingust tuleneva hagi kohtualluvusAÕS § 269 lg 2TsK § 173 lg 1TsMS § 217Esindamine kohtusTsMS § 457 lg 1Otsuse jõustumise tagajärjedVÕS § 1027Alusetu rikastumise mõiste

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-04-1703/12Tallinna Ringkonnakohus21.08.2007

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-04-1703/34

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-04-1703/34 (endine nr 2/34-24530/05)

Tsiviilasi

ER hagi BZ vastu 283 758,59 krooni saamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja ER(isikukood XXX, elukoht XXX Tallinn), lepinguline esindaja JK kostja BZ(sünd XXX, elukoht XXX, XXX, Ameerika), lepinguline esindaja MG (Advokaadibüroo , XXX Tallinn)

Asja läbivaatamise kuupäev

16.11.2006 kohtuistung

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi Välja mõista BZ 283 758 (kakssada kaheksakümmend kolm tuhat seitsesada viiskümmend kaheksa) krooni ja 59 senti ER kasuks.

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord

Välja mõista BZ menetluskulu 16 000 (kuusteist tuhat) krooni E R kasuks. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 01.01.2006 jõustunud määrades. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetlusekäik

2-04-1703/34 Hagi esitati kohtule 25.11.2004. 02.02.2005 Tallinna Linnakohtu kohtumäärusega asendati hagi tagamise abinõu kohtulik hüpoteek kostja poolt deposiitarvele tasutud rahasummaga 283 758,59 krooni (tl 53-54). 02.06.2005 määrusega lõpetati menetlus p 3 alusel ja tagastati kostjale kohtu deposiitarvele tasutud hagi tagamiseks tasutud 283 758,59 krooni. Eelnimetatud määrus ei jõustunud, kuna see tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2005 määrusega (tl 89-91). 13.06.2005 on Kohtute raamatupidamisekeskus tagastanud deposiitarvelt BZ 283 758,59 krooni. Asjaolud

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
TsMS § 217
1.29.11.1999 avalduse alusel on kinnistusraamatusse elamumaa XXX Tallinnas 1⁄2 kaasomanikena sisse kantud MR ja MZ (tl 14). MZ suri XXX, kelle pärujaks on kostja.
2.MR müüs 09.08.2000 oma osa ER ja VK. Teise kaasomaniku pärija esitas notarile avalduse ostueesõigus teostamiseks.
3.30.06.2004 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega jäeti Tallinna Linnakohtu 10.11.2003 kohtuotsus muutmata millega tunnustati BZ omandiõigust elamumaale XXX Tallinnas. 24.11.2004 kinnistamisavalduse alusel on BZ kantud kinnistusraamatusse elamumaa XXX Tallinnas ainuomanikuks (tl 38). Kohtuotsuse tegemise ajaks on kinnistu võõrandatud. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 283 758,59 krooni juhindudes kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioonis AÕS § 269 lg 2 ja 271 lg 1 ja VÕS § 1027 sätetest. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 16 000 krooni.
5.Hageja selgitab, et tsiviilasjas 2-2/144/04 on tuvastatud, et hageja on teinud XX asuval kinnistul elamu renoveerimiseks, piirdeaia ehitamiseks ja krundi heakorrastuseks vajalikke ja kasulikke kulutusi kokku summas 567 517,18 krooni, millest 1⁄2 on 30.06.2004 Tallinna ringkonnakohtu kohtuotsusega hageja kasuks välja mõistetud (tl 9-13). Sama kohtuotsusega tõendab hageja oma nõuet. Kostja poolt on hagejale kinnistule tehtud vajalikest ja kasulikest kulutustest hüvitamata 283 758,59 krooni. Hageja ei ole oma nõudest loobunud ja ta soovib elamule tehtud renoveerimise kulutuste täielikku hüvitamist. Hageja esitas ringkonnakohtule taotluse täiendava otsuse tegemiseks teise poole väljamõistmiseks. Kohus keeldus taotluse menetlusse võtmisest selgitades, et hagejal on õigus esitada kostja vastu iseseisev hagi (tl 78). Hageja palub lugeda tõendid esitatuks tsiviilasja nr 2/4/29-3901/02 toimikus olevate tõenditega. Valdus XXX kinnistule anti B.Z üle 22.11.2004.
6.Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud, kuna kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS-i järgi oli aegumise tähtaeg 10 aastat ja alates 01.07.2002 3 aastat. Hagi on esitatud mõlema tähtaja sees. Kostja vastuväited hagile

2-04-1703/34

7.Kostja hagi ei tunnista. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning hagejalt välja mõista kulud õigusabile summas 14 188 krooni.
8.Kostja leiab16.12.2004 kirjalikus vastuses, et ta on hagejale juba Tallinna Ringkonnakohtu otsuse 2-27144/04 alusel üle kandnud 862 168,19 krooni. Kostja ei vaidle vastu 30.06.2004 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuses tuvastamist leidnud kulutuste suurusele 567 517, 18 krooni, millest pool on hagejale kohtuotsuse alusel tasutud. Eelnimetatut kinnitas kostja esindaja veelkord kohtuistungil.
9.Kostja leiab, et hageja on minetanud õiguse teisele poolele, kuna hageja ei nõudnud kogu summat eelmises vaidluses. Kõik tõendid on teises tsiviilasjas. Kostja leiab, et hageja on loobunud vabatahtlikult ülejäänud osast. Nõude esitamine on hageja suvaõigus, kuid nõude osalise esitamisega loetakse, et hageja on nõude esitamata jäetud osast loobunud. Nõudest loobumine on tõendatud jõustunud kohtuotsusega.
10.Kostja leiab, et nõue on tõendamata. Hageja ei või tugineda sellele, et ta esitab uue nõude kostja kui M R eriõigusjärglase vastu.
11.Kohtuistungil jäi kostja esitatud vastuse juurde juhtides kohtu tähelepanu 01.01.2006 jõustunud TsMS § 457 lg 1, lg 3, mille kohaselt on teisele kohtule siduv üksnes jõustunud otsuse resolutsioonis sätestatu ja kohtuotsuse põhjendused teises tsiviilasjas tähendust ei oma. Kostja leiab, et hagi on tõendamata, kuna ei ole esitatud tõendeid. Kostja taotleb aegumise kohaldamist. Kohtu põhjendused
12.Kohus, ära kuulanud hageja, hageja ja kostja esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ja tõenditega tsiviilasja nr 2/4/29-3901/02 toimikus ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.Vastavalt TsMS § 91 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on palunud arvestada renoveerimiseks, piirdeaia ehitamiseks ja krundi heakorrastuseks vajalikke ja kasulike kulutuste kohta esitatud tõendeid tsiviilasja nr 2/4/293901/02 toimikus. Kohus leiab, et eelnimetatud tsiviilasjas esitatud tõendid on käsitletavad ka käesolevas tsiviilasjas, sest originaaldokument saab olla ainult ühes eksemplaris ning ei ole mõistlik nende paljundamine mahukuse tõttu.
14.Hagi on esitatud 25.11.2004 ja tehing, mis on nõude aluseks, on vormistatud 01.07.1999 (2/4/29-3901/02 toimiku lk 35-38), seega hagi on esitatud kuni 01.07.2002 kehtinud ja alates 01.07.2002 kehtima hakanud TsÜS-is sätestatud tähtaegade jooksul s.o 10 ja 3 aastat.
15.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kinnistul tehtud vajalikud ja kasulikud kulud on kokku 567 517,18 krooni, millest pool 283 758,59 krooni on kostjalt hageja kasuks kohtuotsusega välja mõistetud. Pooled on kohtuistungil nõustunud tsiviilasjas nr 2/4/29-3901/02 tehtud ekspertiisidega, millega on määratletud renoveerimiseks, piirdeaia ehitamiseks ja krundi heakorrastuseks vajalikke ja kasulike kulutuste rahaline suurus. Hageja esitas tsiviilasja nr 2/4/29-3901/02 menetluses vastuhagina eelnimetatud kulude hüvitamise nõude pooles ulatuses. Hagi esitamise ajal oli kostja kinnistu 1⁄2 osa kaasomanik, kellelt oli hageja õigustatud saama pooles ulatuses tehtud kulutuste hüvitamist tuginedes 01.07.1999 ostu-müügilepingu eellepingu punktidele 3 ja 4.2 (tsiviilasi nr 2/4/29-3901/02

2-04-1703/34 toimiku lk 35-38). Eelnimetatud lepingus pooled leppisid kokku, et hageja kohustub tegema omal kulul hoone kapitaalremondi ja juhul kui müüjate (omanike) süü tõttu ei järgne eellepingule lõplikku ostu-müügilepingut, siis kohustuvad tagastama hageja poolt teostatud ja tõendatud renoveerimiseks tehtud kulutused tegelikult tehtud tööde hindamisaktide ja arvete alusel. Kuna kostja ei müünud oma osa hagejale, siis oli hageja õigustatud tuginedes eellepingule saama tagasi kõik ettemaksed, mille kostja oli hagejalt saanud (tsiviilasi nr 2/4/29-3901/02 tl 39-40) ja renoveerimiseks tehtud kulutused, mis tsiviilasjas nr 2/4/293901/02 kohtuotsusega välja mõisteti. Kuna samas tsiviilasjas lahendati ka teise poole kaasomandi omaniku vaidlus, siis puudus hagejal vajadus koheselt kostjalt täissummat küsida. Hagi mitterahuldamisel oleks hageja saanud vaidlusaluse poole kinnistu omanikuks ja talle oleks jäänud kanda 1⁄2 renoveerimiskuludest, nii nagu ka eellepingus oli kokku lepitud. Nõude täies mahus mitteesitamine tsiviilasjas nr 2/4/29-3901/02 ei tähendanud seda, et hageja oleks loobunud 283 758,59 krooni saamisest. Mitteloobumist kinnitab ka hageja hilisem käitumine esitades vastava sisuga taotluse Tallinna Ringkonnakohtule ja hiljem hagi Tallinna Linnakohtule (nüüdne Harju Maakohus). Hageja ei ole avaldanud suuliselt ega kirjalikult soovi loobuda 1⁄2 renoveerimiskuludest s.o 283 758,59 kroonist, hageja ei ole väljendanud soovi teha kingitust kostjale. Eelnimetatud käitumine on omane mõistlikule inimesele.

16.AÕS § 269 lg 2 sätestab, et kui kinnisasi on juba läinud ostja omandisse või valdusse, on ostueesõigust teostav isik kohustatud hüvitama ka ostja poolt tehtud vajalikud ja kasulikud kulutused. Kuna hagejal ei õnnestunud osta vaidlusalust kinnistut põhjusel, et kostja teostas oma ostueesõigust, siis tekkis hagejal õigus saada renoveerimiseks tehtud kulutuste hüvitamist täies mahus. Nõue kuulub rahuldamisele pooltevahelise 01.07.1999 ostu-müügilepingu eellepingu p.4.2 ja kehtinud TsK § 173 lg 1 ja AÕS § 269 lg 2 järgi(2/4/29-3901/02 toimiku lk 35-38). Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis menetluskulud jäävad kostja kanda. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 16 000 krooni. Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja