Viru Maakohus
Kohtunik
Anu Tammeniit
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. detsember 2006. a. Narva
Tsiviilasja number
2-04-1845
Tsiviilasi
I:D: (pankrotis) hagi A.M. (endine perekonnanimi A.) vastu 06.04.2001.a. kinkelepingu kehtetuks tunnistamise ja pankrotimenetluses tagasivõitmise korras kinnistu hageja omandisse tagastamise nõudes
Menetlusosalised
Hageja I.M. (pankrotis) (ik xxx, elukoht xxx), hageja seaduslik esindaja pankrotihaldur Robert Sprengk, pankrotihalduri esindaja Andres Kuusk Kostja A.M. (ik xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja Valerjan Knjazev
Kohtuistungi toimumise aeg
22. november 2006. a
Tunnistada kehtetuks I.M. (pankrotis) ja A.A. (praegune perekonnanimi M.) vahel 06.04.2001.a. sõlmitud korteri kinkeleping, millega I.M. kinkis A.A. Narva linnas xxx. Kohustada A.M. tagastama I.M. pankrotivarasse Narva xxx asuv korteriomand, mis on kantud Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa 22567 alla, sealhulgas tunnustada I.M. (pankrotis) omandiõigust Narva linnas, xxx asuvale ning nõuda A.M. ebaseaduslikust valdusest välja ja tagastada I.M. (pankrotis) Narva linnas xxx Välja mõista A.M. menetluskulu 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni I.M (pankrotis) kasuks.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,
kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue Narva Linnakohtu 09.10.2003.a. otsusega kuulutati välja I.M. pankrott. Pankrotihalduriks määrati Robert Sprengk. I.M pankrotimenetluses on esitanud nõude võlausaldaja AS Eesti Maapank (pankrotis) summas 290 381,59 krooni. Nõue on rahuldatud 02.05.2000.a. jõustunud kohtuotsusega, mille kohaselt tekkis I.M. võlgnevus AS Eesti Maapank (pankrotis) ees 23.12.1997.a. sõlmitud lepingust ning seisuga 30.10.1999.a. oli I.M. võlgnevus AS Eesti Maapank (pankrotis) ees 369 204,84 krooni. Nimetatud asjaolu on tõendatud nõuete kaitsmise koosoleku protokolliga ja 02.05.2000.a. otsusega. 06.04.2001.a. sõlmisid I.M. ja A.A. korteri kinkelepingu, mille kohaselt I.M kinkis A.A. Narva linnas Puškini xxx.. Lepingu p 6.1 kohaselt andis I.M. oma vara tasuta ja tingimusteta üle kostja omandisse. Kostja on I.M vend. Kinkelepinguga I.M. kahjustas võlausaldajate huve, millest oli teadlik ka tema lähikondne A.A.. Hageja esindaja palub tunnistada kehtetuks I. M. ja A. A. vahel 06.04.2001.a. sõlmitud korteri kinkeleping, mõista kostjalt välja 150 000 krooni. 19.10.2005.a. hageja seaduslik esindaja muudab hagi eset. Kostja omandas korteri vallasasjana. Käesolevaks ajaks on vallasasjast korteri baasil moodustatud korteriomand. Kostja kanti kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuks kui hooneregistrist nähtunud vallasasja omanik. 06.04.2001.a. kinkelepingu kehtetuks tunnistamisel langeb ära vallasasja omandamise alus ning korteriomandi esmakinnistamisel on seega kantud kinnistusraamatusse korteriomanikuna isik, kes tegelikult vallasasjast korteriomanik ei olnud. Tulenevalt eeltoodust on kostjalt tehingu tagasivõitmisel saadu väljaandmine võimalik vaatamata sellele, et vallasasjast korter on muutunud korteriomandiks. Hageja esindaja palub tunnistada kehtetuks I.M. (pankrotis) ja A.A. vahel 06.04.2001.a. sõlmitud korteri kinkeleping, millega I.M. kinkis A.A. Narva linnas xxx. Kohustada A.M. tagastama I.M. pankrotivarasse Narva linnas xxx asuv korteriomand, mis on kantud Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa 22567 alla, sealhulgas tunnustada I.M. (pankrotis) omandiõigust Narva linnas, xxx ning nõuda A.A. ebaseaduslikust valdusest välja ja tagastada I.M. (pankrotis) Narva linnas xxx. Samuti palub hageja esindaja kostjalt välja mõista kõik kantud kohtukulud.
Kostja vastuväited Kirjalikus vastuses 31.01.2005.a. kostja hagi ei tunnista. Kostja märgib, et vaidlusaluse korteri omandas I. M. tema raha eest. Seda, et õel on kohustused panga ees ja et õe pankrot on välja kuulutatud, sai ta teada alles peale hagiavalduse saamist. Kostja teab õe jutu järgi, et kinkelepingu vormistamise hetkel oli tema omanduses maja, millele pank võis pöörata sissenõuet. Maja võõrandati enampakkumisel kohtutäituri kaudu, raha sai Maapank. Samuti oli I. M. alaline töökoht, ta töötas AS-is D., kust sai töötasu. Alates 2000.a. juunist oli lapsehoolduspuhkusel. Seega ei saa lugeda hagejat maksejõuetuks. 2001.a. kevadel teatas I. M. kostjale, et tahab talle korteri tagastada, kuna kavatseb Eestist lahkuda
ning abielluda.
Kohtuistung Kohtuistungil pankrotihalduri esindaja jääb oma 19.10.2005.a. esitatud nõuete juurde. Kostja esindaja palub jätta hagi rahuldamata, sest kinkelepingu tegemise ajal ei olnud I. M. maksejõuetu.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja põhjendused PankrS § 109 lg kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus sama seaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajatee huve. Tehingu tagasivõitmise alused tulenevad tehingu ajal kehtinud pankrotiseadusest. Kinkelepingu tegemise ajal kehtinud PankrS § 44 lg 1 p 4 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, sõltumata sellest, kas võlgnik kinkega teadlikult kahjustas võlausaldajate huve ja kas kingisaaja oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik, kui leping oli sõlmitud viimase viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui kingisaajaks oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõetuks kinkimise tõttu. Narva Linnakohtu 10.07.2003.a. määrusega algatati ja 09.10.2003.a. otsusega kuulutati välja I.M. pankrott. Pankrotihalduriks määrati Robert Sprengk. Kohus tuvastas, et võlgnik on maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (tl 5-7). I.M. pankrotimenetluses on esitanud nõude võlausaldaja AS Eesti Maapank (pankrotis) summas 290 381,59 krooni. Nõue on rahuldatud 02.05.2000.a. kohtuotsusega, mille kohaselt tekkis I.M. võlgnevus AS Eesti Maapank (pankrotis) ees 23.12.1997.a. sõlmitud lepingust ning seisuga 30.10.1999.a. oli I.M. võlgnevus AS Eesti Maapank (pankrotis) ees 369 204,84 krooni (tl 12-17). 06.04.2001.a. sõlmisid I.M ja A.A. korteri kinkelepingu, mille kohaselt I.M. kinkis A.A. Narva linnas xxx (tl 8-11). Kinnistusraamatu andmetel on korteriomandi xxx, Narvas omanikuna sisse kantud A.A.. PankrS § 49 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed on teiste hulgas ka võlgniku vend. Sama on sätestatud ka käesoleval ajal kehtivas PankrS § 117 lg 1 p-s 4. Poolte vahel vaidlust ei ole selles, et A.M. (endise perekonnanimega A.) on I.M. vend. Kostja väide, et vaidlusalune korter oli ostetud tema raha eest, on paljasõnaline ja pole millegagi tõendatud. Kohtuistungil kostja esindaja kinnitas, et tal ei ole selle kohta ühtegi tõendit, et korter oleks ostetud kostja raha eest.
Kostja kinnitab, et I.M. oli kinkelepingu tegemise ajal maksejõuline, kuna töötas AS-is D. ja sai töötasu. Kohus leiab, et I.M. ei olnud 06.04.2001.a. kinkelepingu tegemise ajal maksejõuline sellisel määral, mis välistaks käesoleva hagi rahuldamise. Tallinna Linnakohtu 02.05.2000.a. kohtuotsusega mõisteti I.M. välja 369 204,84 krooni AS Eesti Maapank kasuks. Sissenõue otsustati pöörata ehitistele-rajatistele asukohaga Narva linn, xxx. Kohtuotsus jõustus 13.06.2000.a. (tl 16-17). Narva kohtutäitur Krista Järveti 07.04.2005.a. teatise kohaselt täitemenetluse käigus kanti sissenõudja AS-le Eesti Maapank (pankrotis) üle 79 927,95 krooni, millest 73 410 krooni saadi ehitise, asukohaga xxx, Narvas müügist (tl 79). Kuivõrd ehitis müüdi kohtutäituri kaudu ja tema järelevalve all, siis saab eeldada, et ehitis müüdi parimal viisil ja parima hinna eest. Kostja esindaja kinnitas kohtuistungil, et tegemist oli poolelioleva ehitisega ja selle oleks ehk saanud müüa 120 000 krooni eest. Seega on tõendamist leidnud, et I.M. kuuluva ehitise müügist saadud raha eest ei olnud võimalik tasuda AS Eesti Maapanga võlga. Maksu- ja Tolliameti 14.11.2006.a. tõendi kohaselt moodustasid I.M. sissetulekud saaduna pensioniametist, tööhõiveametist ja pankrotistunud AS-st D. (tl 78). Tööraamatu väljavõtte kohaselt on I.M. AS-st D. tööleping lõpetatud 14.11.2000.a. seoses tööandja pankroti väljakuulutamisega (tl 41). I.M. kinnitas ise, et pensioniametist sai ta peretoetusi seoses 02.08.2000.a. lapse sünniga. Seega on Tallinna Linnakohtu 02.05.2000.a. otsusega, kohtutäituri 07.04.2005.a. teatisega, Maksuja Tolliameti 14.11.2006.a. tõendiga ja I. M. tööraamatu väljavõttega tõendatud, et I.M. teades, et tal on maksekohustus AS-i Eesti Maapanga ees summas 369 204,85 krooni, ei olnud maksejõuline, kui 06.04.2001.a. kinkis temale kuuluva korteri kostjale. Seoses nimetatud tehingu tegemisega vähenes tema maksevõime sellisel määral, et ta ei olnud suuteline võlgnevust kustutama. Seetõttu saab teda lugeda PankrS § 44 lg 1 p 4 mõttes isikuks, kes muutus maksejõuetuks kinkimise tõttu. I.M oleks saanud lugeda maksejõuliseks, kui tal oleks olnud piisavad vahendid võlgnevuse kustutamiseks. PankrS § 49 lg 4 sätestas, et võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve. Seega kostja väide, et ta ei teadnud I.M võlgadest ja pankrotimenetlusest, on paljasõnaline ja pole tõendamist leidnud. PankrS § 119 lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Seega on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
Menetluskulud Pankrotihalduri esindaja esitas kohtule taotluse välja mõista kostjalt õigusabikulud summas 20 000 krooni. Tsiviilmenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kohus mõistab poolele, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt tasutud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Hagihinnaks antud juhul tuleb lugeda vara väärtust, milleks asja materjalide kohaselt on 150 000 krooni (tl 2, 32). TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu summas 7500 krooni (150 000 kr x 5%).
Anu Tammeniit kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.