Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

2 (14)

Edasikaebamise kord, tähtaeg Otsuse peale võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI JA VASTUS VASTUHAGILE

Hageja nõue, põhjendused (II kd lk 110, 06.06.16) Hageja oli abielus Xxxx (ik xxxx ) alates 14.09.1999 kuni Xxxx surmani 07.09.2012. Xxxx jättis 03.09.2012 testamendiga kogu oma vara tütrepojale Xxxx. Hageja ja testaatori ühisvaraks oli korteriomand nr xxxx, asukohaga Xxxx . Tallinn (edaspidi Xxxx korter), kinnistu nr xxxx asukohaga Xxxx , Xxxx (ka edaspidi testaator) nimele avatud arvelduskontol olev raha Swedbank AS-s, Xxxxnimele avatud arvelduskontodel Swedbank ASs, ja AS-s Eesti Krediidpank arveldus- ja kasutushoiusel olev raha. Abielu kestel omandasid hageja ja testaator 25.01.2002.a. pool mõttelist osa kolmetoalisest (vallasasi) korterist nr 46, asukohaga Xxxx (edaspidi Xxxx korter), mis kuulus hageja tütrele Xxxx (sünd. xxxx ). Teine pool kuulus juba varem hagejale ja ta oli selle omandanud pärimise teel 1997. aastal; see 1⁄2 mõtteline osa korterist oli hageja lahusvara. Pärast seda kui hageja ja testaator ostsid 25.01.12 nn teise 1⁄2 mõttelise osa korterist, siis oli 1⁄2 mõttelist osa korterist hageja lahusvara ja ülejäänud 1⁄2 mõttelist osa hageja ja testaatori ühisvara. Kolm kuud hiljem müüsid nad selle korteri 250 000 krooni eest ja ostsid seejärel 190 000 kr eest korter Tallinnas Xxxx , (endine Xxxx ) mis hiljem abielu ajal kinnistati. Hageja arvates on Xxxx pärandvara suurus järgmine. Hageja leiab, et Xxxx korterist kuulus testaatorile vaid 1⁄4 mõttelist osa ja hagejale 75%. Kui hageja ja testaator müüsid Xxxx korteri, siis tasus ostja 17.04.2002 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel 5000 krooni hagejale ja 245 000 krooni testaatori kontole. 23.04.2002 ostsid hageja ja testaator korteri aadressil Xxxx korteri ja selle eest tasus testaator müüjale 170 000 kr, mille ta sai varasemalt Xxxx korteri müügist. Tulenevalt müüdud korteri hinnast kuulus testaatorile 62 500 (25%) ja hagejale 187 500 (75%) krooni. Kuna testaator sai Xxxx korteri müügist 245 000 krooni oma pangakontole ja tasus oma kontolt 170 000 krooni Xxxx korteri ostmise eest, siis jäi tema kontole 3 (14)

75 000 krooni. 2003. a. kandis ta hagejale xxxx üle 47 000 krooni ja võlgneb talle veel 28 000 kr. Kinnistu registriosa nr xxxx, Xxxx kuulub testaatori pärandvara 1/2 mõttelises osast ja see jääb 03.09.2012 tehtud testamendiga Xxxx ning ülejäänuid 1⁄2 mõttelist osa jääb hagejale. Hageja arvelduskontodel nr xxxxxxxxxxxxxxx AS- S Swedbank oli pärandi avanemise ajal 1089,54 eurot, nr xxxxxxxxxxxxxxx AS’is Eesti Krediidipank oli 1178,06 eurot ja hageja kasutushoiusel nr xxxxxxxxxxxxxxx AS’is Eesti Krediidipank oli 0,71 eurot. Pärandi avanemise ajal oli testaatori kontol nr xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS’is 662,17 eurot. Ülaltoodud kontodel olev raha kuulub 1⁄2 osas hagejale ja ülejäänud 1⁄2 osas pärandina kuulub testamendi järgi xxxx. Hageja leiab, et testaatorile kuuluva pärandvara osa suurus on järgmine: Xxxx korteriomandist on 25%, kinnistust asukohaga Xxxx on 50%, raha kontodel arvelduskontodel on 50%. Kokkuvõtvalt on hageja osa suurus tema ja testaatori kaas- ja ühisomandist järgmine: Xxxx kaasomandist on 75%; kaasomandist kinnistust asukohaga Xxxx on 50%; ühisomandist rahalistest vahenditest arvelduskontodel on 50%. Lähtudes turul esitatud hinnapakkumistest, millest nähtuvalt on aadressil Xxxx põik 3 müügile pandud kolm korterit, on vastavalt korteri ühe ruutmeetri keskmine hind on 1 155,67 eurot. Tulenevalt sellest on Xxxx korteriomandi keskmine hind 34,8 m2 * 1 155,67 eurot = 40 217,316 eurot. Kui arvestada asjaolu, et hagejale kuulub 3⁄4 ja kostjale 1⁄4 Xxxx korteriomandist, siis kostja osa Xxxx korterist oleks väärtuses 10 054,329 eurot. Kinnistul asukohaga Xxxx , asub suvila, mis vajab renoveerimist. Lähtudes turul esitatud pakkumisest, on Kaasiku külas müügile pandud kaks kinnisvara objekti, mis vajavad renoveerimist. Ühe ruutmeetri keskmine hind on 355,5 eurot. Ehitise aluse maa suurus on 44 m2. Tulenevalt sellest on Xxxx kinnistu keskmine hind 44 m2 * 355,5 eurot = 15 642 eurot. Kui Xxxx kuulub 1⁄2 Xxxx kinnistust, siis tema osa rahalises ekvivalendis on 7 821 eurot. Hageja leiab, et tuleb lõpetada Tallinnas Xxxx asuva korteriomandi kaasomand ja jätta see korteriomand täies ulatuses hageja ainuomandisse, lõpetada Xxxx , xxxx asuva kinnistu kaasomand ja jätta kinnistu täies ulatuses kostja ainuomandisse ning siis peaks kostja hüvitama hagejale 2 233,33 eurot (Xxxx 1⁄4 osa ja Xxxx 1⁄2 osa hinnavahe). Kuna kokku on pangakontodel raha 2930,48 eurot, siis sellest kuulub Xxxx 1465,24 eurot. Hageja arvates tuleb teha kinnisvara hüvitise ja raha tasaarvestus: kinnisvara hüvitis miinus kostja osa rahast (2233,33-1465,24=768,09 eurot), mille tulemusel peab kostja hüvitama hagejale üksnes 768,09 eurot. Hageja leiab et raha ei peaks jagama, vaid tuleks teha hüvitise ja pangakontodel oleva raha tasaarvestust. Selliselt on kostja osa 1465,24 eurot miinus hüvitis 768,09 eurot = 697,15 eurot , mis on kostja osa. Hageja pangakontodel olev raha jääb talle ja Xxxx kontodel oleva raha jääb kostjale. Hageja hüvitab kostjale 34,98 eurot. 4 (14)

Hageja palub: Tuvastada Xxxx kuuluva pärandvara osa suuruseks 25% korteriomandist asukohaga Xxxx , Tallinn (registriosa nr xxxx), Tuvastada Xxxx kuuluva pärandvara osa suuruseks 50% kinnistust asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx), Tuvastada Xxxx kuuluva pärandvara osa suuruseks 50% rahast Xxxxnimele avatud arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-s, Xxxxnimele avatud maksekontol nr xxxxxxxxxxxxxxx ja kasutushoiuse kontol nr xxxxxxxxxxxxxxx AS-is Eesti Krediidipank ning Xxxxnimele avatud arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-s. Lõpetada Tallinnas Xxxx (registriosa nr xxxx) asuva korteriomandi kaasomand Xxxx pärandvara suhtes, jättes korteriomand täies ulatuses Xxxxainuomandisse; Lõpetada Xxxx , xxxx (registriosa nr xxxx) asuva kinnistu kaasomand Xxxx pärandvara suhtes, jättes kinnistu täies ulatuses xxxx ainuomandisse; Kohustada Xxxxseaduslikke esindajaid andma nõusolekud kinnistusraamatu kande parandamiseks korteriomandi aadressil Xxxx , (registriosa nr xxxx) suhtes selliselt, et korteriomandi ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse Xxxx. Jätta Xxxxraha tema pangakontodel nr xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS’is, nr xxxxxxxxxxxxxxx AS’is Eesti Krediidipank, kasutushoiusel nr xxxxxxxxxxxxxxx AS’is Eesti Krediidipank talle. Jätta Xxxxraha arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS’is Xxxx ; Xxxxhüvitab 34,98 eurot Xxxx tema ülejäänud osa rahalisest vahenditest. Vastus vastuhagile (III kd lk 14) Hageja ei olnud nõus vastuhagis märgitud kinnisasjade väärtustega ja sellelt arvestatud hüvitiste väärtustega ja jäi hagis toodud asjade väärtuste juurde. Lisaks leidis, et Xxxx põik korter kuulub pärandvarasse vaid 25%. Menetluskulud palub jätta vastaspoole kanda. KOSTJA VASTUVÄITED JA VASTUHAGI (II kd 122, 06.07.2016, II lk 28, 23.02.16, III kd lk 23, III kd lk 154) Vastus hagile Vastuses ei nõustunud kostja sellega, et Xxxx põik kuulub vaid 25% ulatuses Xxxx pärandisse, muus vara osa suuruste tunnustamisel puudub mõte, kuna notar on 28.12.12 (xxxx) selle kindlaks teinud. 5 (14)

19.04.01 pärimistunnistuse alusel läks hageja omandisse 1⁄2 osa Xxxx korterist, mille hageja sai ajal, kui ta oli Xxxx iga abielus. See lahusvara lakkas olemas, kuna hageja ja tema abikaasa müüsid selle korteri vallasvarana 250 000 kr eest ja saadud 245 000 kr läks Xxxx kontole. Korteri müügist saadud raha on poolte ühisvara ja kuna see kanti testaatori kontole ja hageja pole seda kunagi nõudnud, siis kinnitab see, et hageja loovutas vabatahtlikult oma vara ühisvarasse. Kui hageja ja testaator ostsid 23.04.02 uue korteri Xxxx põik, siis selle lepingu p 2 järgi maksis too korter 190 000 kr ja sellest 185 000 kr maksti enne allakirjutamist ja 5000 kr tuli maksta enne allakirjutamist hiljemalt 01.05.02. Seega osteti Xxxx põik korter poolte ühise raha eest ja korter oli seega ühisvara ja seega olid hageja ja testaatori osad selles varas võrdsed. Sega kuulub 1⁄2 mõttelist osa Xxxx põik korteriomandist Xxxx pärandisse. Hageja pole tõendanud, et märgitud korter osteti tema lahusvara raha arvelt ja puudub alus kõrvale kalduda abikaasade vara osade võrdsuse põhimõttest. Maksekorraldus, millega maksti 23.04.02 korteri eest Xxxx , ei tõenda hageja väiteid, sest Xxxx pole müüja, müüjaks oli Xxxx . Kostja on nõus sellega, et kinnistu xxxx jääb Xxxx ja korteromand nr xxxx jääb hagejale, raha Xxxx kontodel jääb Xxxx ja raha hageja kontodel, sh hoiusekontol jagatakse võrdselt poolte vahel. Kostja ei ole nõus kinnistu nr xxxx turuhinnaga. Lisaks leidis kohus, et arvestades hageja arvestust, saab rääkida Xxxx põik korteri osas sellest, et pärandi osa suurus on 32,9%, kuna Xxxx korter müüdi 250 000 kr eest ja sellest 125000 kr oli hageja lahusvara. Xxxx korter omandati 190000 kr eest ehk hageja panus selles on 65,79% (125000/190000). Sellest tulenevalt on tehtud hagis ka valesti hüvitiste arvestused ja tasaarvestused. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Vastuhagi Kuna Xxxx pärandas 03.09.2012 testamendiga oma vara Xxxx, siis kuulub talle 1⁄2 mõttelist ja hagejale 1⁄2 mõttelist osa testaatori pärandvarast järgmiselt: o Kinnistu registriosa nr xxxx väärtuses 6000 € (Xxxx ) o Korteriomand nr 2l129901 väärtuses 43 000 €, hiljem täpsustas, et korteriomandi turuväärtus jagamise aja seisuga on 44230 € (III kd lk 154), o Raha testaatori pangakontol kokku 662,17 €, o Raha hageja panga ja hoiusekontol 1089,54 € +1178,06 €+0,71 €, Tehingu tegemiseks alaealise lapse nimel peab olema kohtu nõusolek PKS § 131 lg 1, § 187 lg 1 p 1, 3 § 188 lg 1 p10 ja vastavalt RK otsuse 3-2-1-127-15 võib see olla antud ka hagilises menetluses. xxxx palub kohtul anda nõusolek vanematele kaasomandi lõpetamiseks vastavate tehingute tegemiseks tema nimel, sj raha paigutamiseks xxxx kontole. Kostja soovib lõpetada kaasomand pärandile järgmiselt: Kinnistu registriosa nr xxxx ning raha 1465,24 eurot tuleb jätta kostja omandisse ning korteriomand, registriosa nr xxxx ja raha 1465,24 eurot hageja omandisse. 6 (14)

Kuna korteriomandi maksumus on kõrgem Xxxx asuva kinnistu maksumusest, siis on Xxxxkohustatud maksma Xxxx rahalist kompensatsiooni lähtudes keskmistest turuhindadest kaasomandi lõpetamise hetke seisuga. Esialgse arvestuse kohaselt on kompensatsiooni summa järgmine: 19303,07 € (43000 + 6000 + 662,17 + 1089,54 + 1178,06 +0,71 = 51930,48:2=25965,24 €) – hageja ja kostja osa. Kostja saab 6662,17 (6000+662,17) eurot, mis on 19303,07 euro võrra väiksem tema osast ( 25965,24-6662,17). Korteriomandi turuväärtus jagamise aja seisuga 44230 € III kd lk 154), vastuhageja tulenevalt sellest nõude suurust ei muutnud, Kokkuvõtvalt palub kostja (vastuhageja):

Vaidlus on selle üle, 1) kui suur osa korteriomandist nr xxxx Xxxx kuulub pärandvara hulka, 2) milline on selle korteriomandi turuväärtus, 3) milline on kinnisasja registriosa nr xxxx, Xxxx , Kaasiku küla turu väärtus ja 4) millised hüvitised tuleks seetõttu teineteisele välja mõista/maksta. Korteriomand nr xxxx Xxxx , xxxx Hageja väitis, et Xxxx korteriomand kuulub talle suuremas osas ja nimelt 75% ja testaatorile 25%. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja ja Xxxx omandasid abielu ajal 25.01.2002 sõlmitud ja notariaalselt tõestatud lepinguga (I kd 12) pool mõttelist osa kolmetoalisest korterist nr 46, asukohaga Xxxx , Xxxx . Hageja on tõendanud kohtule esitatud xxxx testamendiga (I kd lk 9) ning kohtule esitatud pärimisõiguse tunnistusega 19.04.2001, et mainitud Xxxx , Xxxx asuva korteri pärisid Xxxx ja Xxxx võrdsetes mõttelistes osades Xxxx järelt. Seega kuulus 1⁄2 mõttelist osa Xxxx , Xxxx asuvast korterist Xxxx lahusvarana sellel ajal kehtinud PKS § 15 järgi, mis sätestas, et abikaasa lahusvaraks on tema poolt abielu ajal pärimise teel omandatud vara. Kuivõrd hageja ja Xxxx poolt 25.01.2002 omandatud ülejäänud 1⁄2 mõttelist osa Xxxx , Xxxx asuvast korterist omandati nende abielu ajal, siis oli ülejäänud 1⁄2 mõttelist osa sellest korterist tollel ajal kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi nende ühisvara. Hageja on tõendanud kohtule esitatud notariaalselt tõestatud müügilepinguga, et 17.04.2002 müüsid hageja ja tema abikaasa Xxxx ülalmärgitud Xxxx , Xxxx asuva korteri 250 000 kr ehk 15977,91 € eest (not. A. Saaber, reg nr xxxx , I kd lk 16). Selle lepinguga on tõendatud, et 5000 krooni tasus ostja müüjale ehk Xxxx ja ülejäänud 245 000 krooni Xxxx ile (lepingu p 4.3.1. 4.3.2). Seega korterist, millest 1⁄2 pool kuulus ainuomandina (lahusvarana) hagejale ja ülejäänud 1⁄2 pool hagejale ja tema abikaasale Xxxx ühisvarana, müügist saadu läks nende ühisvarasse PKS § 14 lg 1 järgi, sõltumata sellest, et sellest enamuse osa ehk 245 000 € tasuti abikaas Xxxx ile kontole. Samas tuleb arvestada, et hagejal, kes võõrandas talle kuuluva lahusvarana kuuluva 1⁄2 mõttelise osa korterist, oli õigus saada pool müügihinnast ehk 125 000 krooni. Hageja on tõendanud 23.04.2002 sõlmitud ja notariaalselt tõestatud ostumüügilepinguga, et tema ja Xxxx ostsid Sepa tn 2 asuva korteri nr 31, Tallinn (käesoleval ajal Xxxx ) 190 000 krooni ehk 12143,21 € eest (not. M. Miller, reg nr xxxx , I kd lk 18). Ehkki selle müügilepingu kohaselt oli müüjaks Xxxx , nähtub kohtule esitatud maksekorraldusest 23.04.2002 (II kd lk 19), et Xxxx maksis oma kontolt 170 000 krooni Xxxx . Maksekorraldusest nähtub, et see on tasutud Xxxx ehk Xxxx asuva korteri eest. VÕS § 76 lg 3 võimaldab kohustust täita täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule ja seega ei pea olema täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isik lepingu pool, antud juhul Xxxx . Kostja väide ja asjaolu, et maksekorralduses viidatud 170 000 kr ei kattu siinjuures lepingus märgitud müügihinnaga, ei oma mingit tähtsust Xxxx põik korteri ühisvarasse soetamises seisukohalt. Mingeid asjaolusid, mis viitaksid sellele, et Xxxx põik korteri eest oleksid hageja ja Xxxx jäänud müüjale võlgu, ei nähtu ja ka sellel ei ole mingit tähtsust korteri ühisvarasse soetamise seisukohalt. Samal põhjusel ei oma tähtust ka kostja väide, kas hageja on nõudnud abielu ajal oma abikaasalt Xxxx Xxxx korteri 1⁄2 mõttelise osa müügi eest poolt maksumust. Selle sama põhjusel ei oma tähtust hageja väide, kas Xxxx jäi talle võlgu ja kas ta landis osa müügirahast talle üle. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud kohtule esitatud maksekorraldusega 23.04.2002 (II kd lk 19), et Xxxx maksis oma kontolt 170 000 krooni Xxxx Xxxx ehk Xxxx asuva korteri eest, mis on lubatav VÕS § 76 lg 3 järgi. Seega on väär ka kostja väide, et 9 (14)

maksekorraldus ei tõenda Xxxx põik korteri eest tasutud osalist müügihinna summat. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on märgitud korteri alusel moodustatud korteriomand nr xxxx ja see on katnud kinnistusraamatusse 28.09.2006 ehk poolte abielu ajal. Pooled ei vaieldud selle üle, et kinnistamise ajal oleks hageja ja Xxxx kasutanud kinnistamisel oma lahusvara. Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjaolu, et korter erastati, ei mõjuta selle korteriomandi puhul hageja ja Xxxx osade suurust omandis. PKS § 19 lg 2 p 3 sätestab, et kuigi abikaasade osad ühisvaras võrdsed, võib kohus kõrvale kalduda osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvelt. Nii on hagejal kui Xxxx üleelanud abikaasana õigus tuvastushagi korras kindlaks teha, et nende ühisvarasse kuulunud Xxxx põik korter kuulub pärandvarasse väiksemas osas kui pool (1/2) ja kohus võib nimetatud tuvastushagis pärandvara koosseisu määrates kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse § 19 lg 2 märgitud alustel (vt ka RK otsus 2-3-1-79-10). Arvestades 1) 17.04.2002 müügilepingu p 4.3.1., 4.3.2, mille järgi kanti selle korteri müügihinnast 245 000 kr Xxxx kontole, 2) Xxxx põik korteri ostihinda 190 000 kr, 3) Xxxx põik korteri ostu aega, mis leidis aset 7 päeva hiljem pärast Xxxx korteri müüki, 4) maksekorraldust 23.04.02, millega Xxxx maksis Xxxx põik korteri ostu eest 170 000 kr, leiab kohus neid tõendeid kogumis hinnates, et märgitud Xxxx põik korter soetati osaliselt selle Xxxx korteri müügi, millest 1⁄2 mõttelise osas kui ühisvara võõrandasid hageja ja Xxxx ja millest 1⁄2 mõttelise osa lahusvarana võõrandas hageja, arvelt. Kostja väide, et see pole toimunud hageja lahusvaraks oleva raha arvelt ei oma tähtsust, sest PKS § 19 lg 2 peab silmas vara, mitte üksnes raha. Kohtu arvates on sellega hageja tõendanud, et Xxxx põik korter on osaliselt soetatud hageja lahusvara arvelt PKS § 19 lg 2 p 3 tähenduses, mistõttu tuleb kalduda kõrvale abikaasade ühisvara võrdsuse põhimõttest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et testaatori Xxxx osa ühisvaraks olevas korteriomandis nr xxxx Xxxx , Tallinn oli väiksem kui 1⁄2 mõttelist osa, mille suurust kohus järgnevalt vaatleb. Xxxx korteri müügihind oli lepingust nähtuvalt 250 000 € ja Xxxx põik korteri hind oli lepingust nähtuvalt 190 000 kr. Seega järeldub nendest, et Xxxx korteri müügihinnast pool ehk hagejale lahusvarana kuuluva osa eest oli tal õigus saada 125 000 €. Seega, ostes ühisvarasse Xxxx põik korteri hinnaga 190 000 kr, on hageja paigutanud ostetud Xxxx põik korterisse talle lahusvarana kuulunud Xxxx korteri 1⁄2 mõttelise osa eest rahalises vääringus vastavalt 125 000 € ja ehk 65,78 % (125000/190000*100). Nimetatud kaalutlustel järeldab kohus, et hageja lahusvara osa selle Xxxx põik korteri ostu panustamisse on olnud 65,80% ehk mitte pool ja mitte ka 75%. Seega leiab kohus, et testaatori osa Xxxx põik korteris oli vastavalt 100-65,8%=34,20% mitte 25% nagu väitis hageja. Hageja arvestus, mille kohaselt on see 25%, ei ole kooskõlas tema enda esitatud tõenditega, sest Xxxx korteri müügist saadu panustamist tuleb võrrelda Xxxx põik korteri ostuhinnaga, sest tegemist ei olnud võrdsete asjadega ja nende suhtest järeldubki hageja panus (vt arvestus ülalpool). Nimetatud kaalutlustel ei nõustu kohus hagejaga, et see on 25% ja nõustub kostjaga, et see on 34,20%. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue, milles ta palus tuvastada, et korteriomand Xxxx (registriosa xxxx) kuulub Xxxx pärandvarasse 25% rahuldamisele osaliselt ja kohus leiab, et tuleb tuvastada, et korteriomand nr xxxx kuulub Xxxx pärandisse 34,20%. Seega kuulub Xxxx pärandina 34,20% suurune mõtteline osa märgitud 10 (14)

korteriomandist, ülejäänud osa kuulub hagejale, olles seega nende kaasomandis. Nii ei ole õige kostja väide, et pärandi osa oli selles korteriomandis 50%. Hageja leidis, et korteriomandi Xxxx väärtus on 40217,31 € mille kohta esitas ta portaalist Kinnisvara KV.ee vastavad pakkumised (II kd lk 20). Kostja esitas kohtule tõendina väljavõtte kinnisvara portaalist, millest nähtuvalt on sarnaste korterite keskmine müügihind 43000-49000 € ja keskmine ruutmeetri hind 1317 € (III 156-157). Kuna märgitud müügipakkumised on hilisema aja seisuga ehk 13.03.17, siis on nendes müügipakkumistes näidatud hinnad kõige lähedasemad käesoleva vara jagamise ajale. Seega on asjas tõendatud kostja väide, et TsÜS § 65 järgi on kohalik keskmine müügihind Xxxx (registriosa xxxx) korteriomandi jagamise ja omandi kaotamise aja seisuga 44230 € (vt RK otsus 3-2-1-70-10, 3-2-1-13-07). Seega vastab 34,20% suurusele osale 15126,66 €. Pooled ei vaielnud selle üle, et korteriomand jääb jagamisel hagejale. Seega tuleb lõpetada AÕS § 77 lg 2 järgi kaasomand korteriomandile nr xxxx. Kumbki pool on palunud kohustada anda vastaspoolel nõusolek kaasomandi lõpetamiseks, jagamiseks ja vastava kande tegemiseks selliselt, et korteriomand nr xxxx jääb Xxxx ainumandisse koos vaatava kande tegemisega kinnistusraamatusse. Eeltoodu alusel kuulub hagi ja vastuhagi selles osas rahuldamisele ning seega tuleb kohustada Xxxx ja Xxxx anda KRS § 34.1 lg 1 järgi tahteavaldused korteriomandi nr xxxx kaasomandi lõpetamiseks ja jagamiseks selliselt, et märgitud korteriomand jääb Xxxx ainuomandisse ja neid tuleb kohustada anda tahteavaldused kinnistusraamatusse hetkel oleva Xxxx tehtud omaniku kande kustutamiseks ja korteriomandi nr xxxx ainuomanikuna Xxxx sissekandmiseks kinnistusraamatusse. Siinkohal annab kohus kostja seaduslikele esindajatele PKS § 131 lg 1 p 1, § 187 p 1, 2, 3, § 188 lg 1 p 1, 10 alusel nõusoleku Xxxx vastava korteriomandi kaasomandi lõpetamiseks, jagamiseks ja Xxxx kuuluva osa üleandmiseks Xxxx ainuomandisse ja eelnimetatud kinnistusraamatu kande kustutamiseks ja kuue kande tegemiseks. Kooskõlas AÕS § 77 lg 2 tuleb Xxxx välja mõista Xxxx hüvitis 15126,66 €. Seega kuulus hagi osalisele rahuldamisele ja vastuhagi selles osas osalisele rahuldamisele. Kinnistu registriosa nr xxxx, Xxxx , xxxx. Hageja esitas kohtule väljavõtte Kinnisvara.EE portaalist, millest nähtuvalt on Xxxx asuva kinnistute ruutmeetri müügihind 288-423 m3 ja et selliselt kujuneks lähtudes registriandmeist ja maatüki suurusest vaidlusaluse kinnistu turuväärtuseks 15642 € (II kd lk 21-22). Kostja taotluse alusel määras kohus turuväärtuse ekspertiisi märgitud kinnistule ja kohtuliku ekspertiisiaktist 14.11.16 nr 161532016TT nähtuvalt on kinnistu turuväärtus 10 000 € (II kd lk 92). Kuivõrd kohtul puudub alus kahelda riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuses ning kuivõrd akt on koostatud hilisema aja seisuga ehk 14.11.16 ehk on kõige lähedasem käesoleva vara jagamise ajale, siis leiab kohus, et asjas on kostja tõendanud, et märgitud kinnistu registriosa nr xxxx turuväärtus TsÜS § 65 järgi on 10000 €. Kuivõrd vaidlus puudus selles, et pool kuulub kaasomandina hagejale ja pool pärandvarasse ja seega kostjale, siis kuulub hageja hagi selles osas, milles ta palus tuvastada, et kinnistust nr xxxx pool on Xxxx pärand, rahuldamisele. Sellele vastava poole osa hüvitis on 5000 €. Pooled ei vaielnud selle üle, et nimetatud kinnistu jääb jagamisel kostjale. Seega tuleb lõpetada AÕS §77 lg 2 järgi kaasomand kinnistule xxxx. Kumbki pool on palunud kohustada anda vastaspoolel nõusolek kaasomandi lõpetamiseks, jagamiseks ja vastava kande tegemiseks selliselt, et kinnistu xxxx jääb Xxxxainuomandisse koos vastava Xxxx kui omaniku kande 11 (14)

kustutamisega ja Xxxx kohta omanikukande tegemisega kinnistusraamatusse. Eeltoodu alusel kuulub hagi ja vastuhagi selles osas rahuldamisele ning seega tuleb kohustada Xxxxja Xxxxandma tahteavaldused kinnistule xxxx kaasomandi lõpetamiseks ja jagamiseks selliselt, et märgitud kinnistu jääb Xxxxainuomandisse ja neid tuleb kohustada anda tahteavaldused olemasoleva Xxxxomanikukande kustutamiseks ja kinnistusraamatusse kinnistu nr xxxx ainuomanikuna Xxxxsissekandmiseks. Siinkohal annab kohus kostja seaduslikele esindajatele PKS § 131 lg 1 p 1, § 17 p 1,2 ja § 187 p 1-3, § 188 lg 1 p 1, 10 alusel nõusoleku Xxxx nimel vastava kinnistu kaasomandi lõpetamiseks, jagamiseks ja kinnistusraamatusse vastava kande kustutamiseks ja uue tegemiseks. Kooskõlas AÕS § 77 lg 2 tuleb xxxx välja mõista Xxxxle hüvitis 5000 €. Seega kuulus hagi osalisele rahuldamisele ja vastuhagi selles ka osalisele rahuldamisele. Raha pankades Pärandi avanemise seisuga oli Xxxxarvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxxxx AS- s Swedbank 1089,54 eurot, nr xxxxxxxxxxxxxxx AS’is Eesti Krediidipank oli 1178,06 eurot, kasutushoiusel nr xxxxxxxxxxxxxxx AS’is Eesti Krediidipank oli 0,71 eurot, kokku 2268,31 €, millest pool kuulub pärandina kostjale ja pool vastavalt hagejale ja on seega nende kaasomandis. Xxxx arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS’is oli pärandi avanemise seisuga 662,17 eurot, millest pool kuulub pärandina kostjale ja pool hagejale ehk on nende kaasomandis. Sisuliselt on kontodel kokku 2930,62 €, mis on kaasomandis ja millest kuulub hagejale kokku 1465,31 € ja kostjale 1465,31€. Seega kuulub hagi selles osa rahuldamisele ja tuvastada tuleb, et hageja ja testaatori kontodele olevast pool ehk 1465,31 € kuulub Xxxx pärandvarasse. Hageja soovis jagada raha selliselt, et tema kontol olev raha jääb talle ja kostjale jääb Xxxx il olev raha koos kohustusega maksta hüvitis vastaspoolele, kostja soovis vastuhagis samal viisil jagamist. Eeltoodu alusel tuleb hageja ja kostja kaasomand rahale, mis on hageja ja Xxxx kontodel lõpetada ja jagada. Kohus leiab, et selline jagamise viis on elulise asjaajamise ja selguse huvides mõistlik ja nii tuleb AÕS § 77 lg 2 järgi kaasomand rahale ja jagada selliselt, et seisuga 07.09.12 hageja arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxxxx AS-s Swedbank olnud 1089,54 eurot, nr xxxxxxxxxxxxxxx AS’is Eesti Krediidipank olnud 1178,06 eurot, kasutushoiusel nr xxxxxxxxxxxxxxx AS’is Eesti Krediidipank olnud 0,71 eurot, st raha kokku 2268,31 € jääb tema ainuomandisse ning seisuga 07.09.12 Xxxxarvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS’is olnud raha 662,17 eurot, jääb kostja ainuomandisse. Nimetatud põhjustel tuleb aga AÕS § 77 lg 2 järgi hagejalt kostja kasuks välja mõista 1134,159 € ning kostjalt hagejale 331,98 €. Eeltoodu alusel kuulub hagi ja vastuhagi selles osas rahuldamisele. Kooskõlas PKS § 131 lg 1, § 188 lg 1 p 1,10 tuleb anda nõusolek Xxxx seaduslikele esindajatele tema nimel ülalnimetatud raha kaasomandi lõpetamiseks, jagamiseks ja xxxx oleval kontol olnud raha 662,17 ülekandmiseks Xxxx kontole xxxxxxxxxxxxxxx AS- s Eesti Krediidipank. Tasaarvestus Pooled on soovinud teha hüvitiste osas tasaarvestused. Kohus tuvastas, et hagejalt tuleb kostjale välja mõista 15126,66 € korteriomandi hüvitist ning raha 1134,159 €, st kokku 16260,82 € ja 12 (14)

kostjalt hagejale kinnistu eest hüvitist 5000 € ja raha 331,78 €, kokku 5331,78 €. Kooskõlas TsMS 445 lg 1 ja VÕS 197 lg 1, 2 tuleb tasaarvestuse tulemusel hagejalt kostjale välja mõista 10929,04 €. Kuivõrd hagi ja vastuhagi kuulusid osalisele rahuldamisele, on tasaarvestuse osas hagi kui ka vastuhagi osaliselt rahuldatud. Kohtul puudub vajadus anda hinnang kogutud ja esitatud pangakonto väljavõtetele ja pankade teatistele xxxx ja Xxxx kontode seisu kohta, kuivõrd selle üle vaidlust puudus, milline oli pärandi avamise hetkel nendel kontodel oleva raha, hoiuse väärtus, samuti ei ole vaja anda hinnangut pangaautomaadi väljavõttele, kuna ka selles osas vaidlust polnud. Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind Kuivõrd hagi ja vastuhagi kuuluvad osalisele rahuldamisele, siis jäävad TsMS § 163 lg 1 järgi mõlema poole menetluskulud, nii hagis kui vastuhagis nende poolte endi kanda ja kohtu poolt määratud kostja riigiõigusabi korras esindaja kulud 552 € jäävad riigi kanda. Hageja oli vabastatud menetlusabi korras üksnes hagi esitamisel lõivu tasumisest 250 €. Kohus ei ole vabastanud teada edaspidisest lõivu hüvitamise kohustusest riigi ees. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuivõrd hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda, tuleb TsMS § 179 lg 1 alusel temalt välja mõista riigituludesse 250 €. TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus hoiatab kostjat, et käesolev lahend võidakse tulenevalt TsMS § 179 lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Seega märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et 15 päeva möödumisel otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni tuleb hagejal ja kostjal II tasuda riigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 179 lg 21 sätestab, et kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks 13 (14)

vajalikud andmed. Kohus on käesolevale lahendile lisanud nõude tasumisest hõlbustava makseinfodokumendi. TsMS § 179 lg 4 sätestab, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Tsiviilasja hind nii hagis kui vastuhagis on mõlema puhul 3500 €. /digitaalne allkiri/ Kohtunik

14 (14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.