Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
11.05.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-14670
Tsiviilasi
ИООО "ЭПАМ Системз" avaldus Minski linna Majanduskohtu 10.11.2015 otsuse asjas nr 43420/2014 täidetavaks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.03.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ideab Project Eesti AS-i määruskaebus
Menetlusosaline ja tema esindaja
Avaldaja ИООО "ЭПАМ Системз" (välisriigi registrikood 101546673, asukoht Valgevene Vabariik), lepinguline esindaja adv Martin-Johannes Raude Puudutatud isik I Ideab Project Eesti AS (registrikood 10673734), lepinguline esindaja Madis Truber Puudutatud isik II Poterello OÜ (endise ärinimega Ideab Valgevene Engineering Company OÜ; registrikood 12737384)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 07.03.2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta kaebuse esitaja Ideab Project Eesti AS-i kanda.
3.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Ideab Project Eesti AS-ilt välja ИООО "ЭПАМ Системз" kasuks menetluskulud 408 eurot.
Ideab Project Eesti AS-il tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad
1.29.09.2016 esitas avaldaja maakohtule avalduse Minski linna Majanduskohtu 10.11.2015 otsuse asjas nr 434-20/2014 täidetavaks tunnistamiseks.
2.Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja palus jätta kohtulahendi tunnustamata, kuna Minski linna Majanduskohus on otsusele jõudmisel teinud olulisi menetlusvigu, jätnud tegeliku olukorra tuvastamata, lisaks ei oma puudutatud isik I kohustusi avaldaja ees. Puudutatud isik I jääb alusetu nõude tunnustamise tõttu ilma õigusest nõude ulatuses rahalisi vahendeid käsutada, mis on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 32 tuleneva omandi kaitse põhimõttega ehk Eesti õiguse olulise põhimõttega TsMS § 621 lõike 1 punkti 1 mõistes.
3.Puudutatud isik II avaldusele seisukohta ei esitanud. Esimese astme kohtu määrus
4.07.03.2017 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse ning tunnustas ja lubas täitmiseks Eesti Vabariigi territooriumil Minski linna Majanduskohtu poolt 10.11.2015 asjas nr 434-20/2014 tehtud otsuse, millega kohus mõistis puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja 1 838 899.63 USA dollarit, millele lisandub 12 100.45 USA dollarit tasutud riigilõivu hüvitamiseks, kokku 1 851 000.08 USA dollarit. Menetluskulud jäid TsMS § 172 lõikest 1 tulenevalt avaldaja kanda.
5.Kohus viitas TsMS § 623 lõikele 1. Avaldaja on esitanud kõik TsMS § 622 lõikes 1 loetletud taotluse lahendamiseks vajalikud dokumendid. Nähtuvalt avaldaja esitatud Minski linna Majanduskohtu tõendist oli puudutatud isikuid õigeaegselt ja nõuetekohases vormis teavitatud ettevalmistava kohtumenetluse ajast ja kohast, samuti oli kätte toimetatud hagiavalduse ärakiri. Puudutatud isikud viibisid ettevalmistaval kohtuistungil 20.05.2015 ja kohtumenetluses 10.11.2015. Nähtuvalt avaldusele lisatud Minski linna Majanduskohtu tõendist kohtuotsus jõustus 02.12.2015 (TsMS § 620 lõige 2). Puudutatud isiku I 15.02.2017 seisukoht ei väära kohtulahendi tunnustamist. Tulenevalt TsMS § 623 lõike 1 teisest lausest kohus kohtulahendi sisulist õigsust ei kontrolli. Seega juhindudes TsMS § 623 lõikest 1 kuulus avaldus rahuldamisele. Kohus viitas ka TsMS § 478 lõikele 4, § 623 lõikele 6 ja § 625 lõikele 3. Määruskaebus
6.03.04.2017 esitatud määruskaebuses palub puudutatud isik I maakohtu määruse tühistada ning jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus on jätnud puudutatud isiku I seisukoha analüüsimata. Kaebaja jäi oma seisukoha juurde, et nõue tema vastu on põhjendamatu ning Minski linna Majanduskohus on teadlikult rikkunud õiglase kohtupidamise reeglit. Nimelt jättis kohus olulised tõendid hindamata ja tegi järeldused hageja esitatud alusetute dokumentide ja ekspertide teoreetiliste hinnangute alusel, ise nende õigsuses veendumata. Minski linna Majanduskohtu otsus rikub PS §-s 32 sätestatud põhiõigust, mis kaitseb ka raha kui omandit, ning kohus oleks pidanud kohaldama kaitsenormi, s.o TsMS § 621 lõike 1 punkti 1, ning jätma kohtulahendi tunnustamata. Vastustaja seisukoht
7.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 07.03.2017 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
10.Kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel pidi maakohus TsMS § 623 lõike 1 kohaselt kontrollima kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi tunnustamisel puudus kohtul alus hinnata muude kui TsMS § 620 lõike 1 punktides 16 loetletud asjaolude esinemist. Puudutatud isik I tugineb määruskaebuses TsMS § 620 lõike 1 punktile 1, mille kohaselt ei kuulu välisriigi kohtulahend Eesti Vabariigis tunnustamisele, kui lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja -vabadustega. Avaliku korra rikkumiseks peab kaebaja Valgevene kohtu poolt menetlusõiguse rikkumist, mis seisnes eelkõige tõendite ebaõiges hindamises. Selline rikkumine on tema hinnangul viinud väära lahendini, mille tunnustamine on vastuolus Eesti õiguse põhimõtetega (PS §-st 32 tulenev omandi puutumatus). Kolleegium märgib, et TsMS § 623 lõike 1 teise lause kohaselt ei ole Eesti kohtul õigust kontrollida välisriigi kohtulahendi sisulist õigsust, mistõttu ei saa jätta välisriigi kohtulahendit tunnustamata vaid seetõttu, et menetlusosaline heidab ette välisriigi kohtuasjas esitatud tõendite ebaõiget hindamist või analüüsimata jätmist. Kui puudutatud isik I leidis, et ta ei saanud oma õigusi Valgevene kohtus nõuetekohaselt kaitsta, sh tõendite hindamise küsimuses, tulnuks tal esitada kaebus Minski linna Majanduskohtu 10.11.2015 otsuse vaidlustamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebaja Valgevene kohtus esindatud ja menetluse käigust informeeritud. Ka määruskaebuses ei tugine puudutatud isik I sellele, et ta ei oleks välisriigis saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et puudutatud isik I on saanud temalt võla väljamõistmise menetluses piisavalt kaitsta oma õigusi ja antud juhul puuduvad TsMS § 620 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud välisriigi kohtulahendi tunnustamist välistavad asjaolud, mis takistaksid otsuse tunnustamist Eesti Vabariigis.
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lõike 1 järgi kaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kaebaja, s.o puudutatud isiku I, kanda.
12.Järgnevalt määrab kolleegium TsMS § 174 lõikest 3 tulenevalt kindlaks avaldaja kantud ja talle puudutatud isiku I poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. Ringkonnakohtus on avaldaja kandnud menetluskulusid (õigusabikulusid) 1281 eurot. Avaldaja lepinguline esindaja on teostanud järgmised toimingud: maakohtu määruse analüüs (0,2h); määruskaebuse analüüs (0,7h); vastuse koostamine määruskaebusele (4,3h); 20.04.2017 e-kirja ettevalmistamine – kliendile ülevaade menetluse seisust (0,2h); menetluskulude nimekirja koostamine (0,7h). Seega osutati õigusabi kokku 6,1h. Esindaja tunnitasuks on 210 eurot käibemaksuta.
13.Puudutatud isik I vaidlustas nii avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu kui menetluskulude suuruse, pidades mh määruskaebusele vastuse koostamisele kulunud aega ebamõistlikult suureks. Puudutatud isiku I hinnangul on mõistlik ajakulu ühe lehekülje juriidilise teksti kirjutamiseks 40min kuni 1h. Samuti pidas ta ebavajalikuks hüvitada õigusabi menetluskulude nimekirja koostamisel. Põhjendatud ei ole ka keskmisest kõrgema tunnitasu rakendamine.
14.Kolleegium, tutvunud avaldaja lepingulise esindaja teostatud toimingute nimekirjaga ja toimikuga, leiab, et esiletoodud toimingud ja neile kulunud aeg oli osaliselt põhjendatud ja vajalik. Maakohtu määrusega oli menetlusosalisel vajalik tutvuda ning selle analüüsiks kulunud 0,2h on mõistlik ajakulu. Arvestades aga määruskaebuse ja selle vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul selle koostamisele kulunud 4,3h ülepaisutatud. Lisaks on esindajal kulunud täiendavalt 0,7h kaebuse analüüsiks. Ringkonnakohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud ajakulu määruskaebuse analüüsiks ja sellele vastuse koostamiseks on kokku 3h, arvestades ka seda, et kaebuses kordab puudutatud isik I suures osas oma 15.02.2017 vastuse seisukohti. Kliendiga suhtlemine ja talle menetluse seisust lühiülevaate andmine on põhjendatud toiming, seega loeb kohus 20.04.2017 e-kirja koostamise ajakulu 0,2h mõistlikuks. Küll aga tuleb nõustuda puudutatud isiku I vastuväitega menetluskulude nimekirja koostamise toimingu osas, mille kolleegium loeb täies ulatuses põhjendamatuks. Riigikohus on leidnud, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lõike 1 mõttes (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, punkt 13). Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus põhjendatuks avaldajale õigusabi osutamise 3,4h ulatuses.
15.Riigikohus on leidnud, et lisaks esindamisele kulunud ajale tuleb kohtul hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on avaldajale osutatud õigusabi tunnitasuga 210 eurot, mille puhul on käesoleva vaidluse sisu arvestades kolleegiumi hinnangul tegemist ülemäära kõrge tunnitasuga. Ringkonnakohus juhindub tasumäära osas Riigikohtu senisest praktikast, kus on peetud mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-39-16, punkt 13; nr 3-2-1-115-14, punkt 14; nr 3-2-1-86-16, punkt 13). Kõrgemat tunnitasu on varasemalt põhjendatuks peetud üksnes juhul, kui vaidlus on keskmisest keerukam ja mahukam (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-14, punkt 14). Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega ja seepärast ei ole avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 210 eurot
(käibemaksuta) põhjendatud. Ringkonnakohus loeb avaldaja lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot (käibemaksuta). Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses puudub kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja seepärast mõistab ringkonnakohus avaldaja menetluskulud välja käibemaksuta.
16.Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kindlaks avaldaja menetluskulude rahalise suuruse ja mõistab puudutatud isikult I avaldajale välja õigusabikulud 3,4 töötunni eest tunnitasuga 120 eurot, s.o kokku 408 eurot (käibemaksuta).