Hageja: Xxxx(registrikood xxxx, asukoht Xxxx); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Ants [email protected]) ja Nõmper (e-post: vandeadvokaadi abi Mari Must (e-post: [email protected]); Kostja: Xxxx(asukoht xxxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristina Schotter (e-post: [email protected]). Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Uuendada tsiviilasja menetlus.
2.Võtta hagist loobumine vastu ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
3.Tagastada käesoleva kohtumääruse jõustumisel hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, so 1075 eurot ning kanda see vastavalt hageja taotlusele hageja eest riigilõivu tasunud Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ kontole EE502200221001145400.
4.Tühistada Harju Maakohtu 19.09.2016 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu, millega kohus määras keelata kostjal ravimi MIDIANA levitamine, müügiks pakkumine ja müümine Eestis ise ja läbi kolmandate isikute kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-16-13597.
5.Tunnistada kohtumäärus hagi tagamise tühistamise osas viivitamatult täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud hageja kanda.
7.Välja mõista hagejalt Xxxxkostja Xxxxkasuks menetluskulud kokku summas 4338,19 (neli tuhat kolmsada kolmkümmend kaheksa eurot ja 19 senti) eurot.
2-16-13597
8.Välja mõista hagejalt Xxxxkostja Xxxxkasuks viivis eelmises punktis välja mõistetud menetluskuludelt (4338,19 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
9.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Xxxx(hageja) esitas 08.09.2016 Harju maakohtule hagiavalduse Xxxx(kostja) vastu nõudega kohustada kostjat hoiduma Eesti patendist nr EE xxxxtulenevate õiguste rikkumisest ja keelata kostjal ravimpreparaadi MIDIANA import Eestisse, selle valmistamine, ladustamine, kasutamine, levitamine, müügiks pakkumine, müümine, turustamine ja reklaamimine Eestis ise ja läbi kolmandate isikute kuni 31.08.2020.
2.Hageja esitas koos hagiga kohtule ka hagi tagamise taotluse, milles taotles hagi tagamise korras keelata kostjal tema ravimi levitamine, müügiks pakkumine ja müümine Eestis ise ja läbi kolmandate isikute kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-16-13597. Kohus rahuldas 19.09.2016 määrusega hagi tagamise taotluse. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, mille ringkonnakohus oma 31.10.2016 määrusega rahuldamata jättis. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 17.11.2016.
3.Kohus peatas 25.11.2016 määrusega käesoleva tsiviilasja menetluse kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-13-40378. Menetluse peatamise määrus jõustus 13.12.2016.
4.17.04.2017 esitas hageja kohtule taotluse, milles palus menetlus uuendada, võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada tsiviilasja menetlus ning tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust. Hageja taotluse kohaselt on 29.03.2017 jõustus tsiviilasjas nr 2-13-40378 menetlust lõpetav lahend, millega hageja patent EE xxxx tühistati. Hageja märgib, et menetluse lõpetamisel kuulub tühistamisele ka hagi tagamine.
5.Kostja teatas oma 24.04.2017 seisukohas, et tal ei ole vastuväiteid hagist loobumise vastuvõtmisele ning menetluse lõpetamisele. Kostja palub hagi tagamise tühistamisel mitte tagastada hagejale hagi tagamise tasutud tagatist summas 10 270,51 eurot (kostja esitas kohtule vastava taotluse ka 30.03.2017). Kohtumääruse põhjendused Menetluse uuendamine
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuna kohtulahend tsiviilasjas nr 2-13-40378 on jõustunud 29.03.2017, siis on menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu ära langenud ning kohus uuendab menetluse. Hagist loobumise taotluse lahendamine
7.Kohus asub seisukohale, et hageja avaldus hagist loobumiseks tuleb vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
2-16-13597 TsMS §-le 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja on eest on Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ tasunud 08.09.2016 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 2100 eurot ning hagi tagamise taotluselt 50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, so 1075 eurot ning kanda see vastavalt hageja taotlusele hageja eest riigilõivu tasunud Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ kontole EE502200221001145400. Hagi tagamise tühistamine
9.TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.
10.Käesoleval juhul lõpetab kohus asjas menetluse seoses hageja hagist loobumisega ning sellest tulenevalt tühistab kohus TsMS § 386 lg 4 alusel Harju Maakohtu 19.09.2016 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu, millega kohus määras keelata kostjal ravimi MIDIANA levitamine, müügiks pakkumine ja müümine Eestis ise ja läbi kolmandate isikute kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas.
11.TsMS § 390 lg 1 kohaselt maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagamise tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Kohus märgib, et kostja on 30.03.2017 esitanud kohtule taotluse, milles palus hagi tagamise viivitamatut tühistamist, märkides, et hagi tagamise jätkumine kuni käesolevas menetluses lõpliku lahendi tegemise ja jõustumiseni tekitaks kostjale jätkuvat ja õigustamatut ning ebaproportsionaalset kahju tulenevalt keelust kostjal oma ravimit Eestis müüa ja sellelt tulu teenida, milliseks keelamiseks hagejal puudub peale tema patendi tühistamist vaidlusteta mistahes õigustatud huvi ja õigustatud alus. Kohus lahendab hagi tagamise tühistamise küll TsMS § 386 lg 4 alusel menetlust lõpetava määrusega, kuid leiab, et võttes arvesse, et hagi aluseks olev patent on kohtuotsusega tühistatud, esineb alus hagi tagamise tühistamise viivitamatult täidetavaks tunnistamiseks. Eeltoodust tulenevalt tunnistab TsMS § 467 lg 1 alusel kohus kohtumääruse hagi tagamise tühistamise osas viivitamatult täidetavaks.
12.Kostja on esitanud kohtule taotluse jätta tagastamata hagejale hagi tagamisel tasutud tagatis summas 10 270,51 eurot. TsMS § 195 lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kohus märgib, et hageja ei ole kohtule vastavat taotlust esitanud. TsMS § 391 lg 1 p 1 kohaselt peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. Lg 2 kohaselt hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates. Seega puudub kohtul käesoleval juhul TsMS § 391 lg-te 1 ja 2 kohaselt alus hagejale tagatise tagastamiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
13.TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi
2-16-13597 lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul ei ole kostja peale hagi esitamist nõuet rahuldanud, seega jätab kohus TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
15.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14).
16.Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
17.Kostja on 24.04.2017 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud 5737,50 eurot (ilma käibemaksuta), menetluses tasutud riigilõiv 50 eurot ning tõlkekulud 125,69 eurot. Kokku on kostja menetluskulud 5913,19 eurot, mille kostja palub hagejalt enda kasuks välja mõista. Lisaks palub kostja, et kohus märgiks lahendis, et kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.Hageja esitas 02.05.2017 kohtule oma seisukoha kostja menetluskulude nimekirja osas. Hageja hinnangul ei ole kostja poolt käesolevas menetluses kohtule esitatud kulud osaliselt põhjendatud ega vajalikud ning leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta osaliselt rahuldamata. Hageja märgib, et kostja õigusabikulud on osaliselt ülepaisutatud. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on hageja hinnangul 1612,50 euro ulatuses põhjendamatu ning on seega põhjendatud ja vajalikud maksimaalselt 4300,69 euro ulatuses.
19.Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele.
20.Analüüsides kostja esindaja õigusabikulusid, siis kohtu hinnangul on õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud järgmises ulatuses: 12.09.2016 hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse analüüs, suhtlus kliendi ja kohtuga – 4,5h; 13.09.2016-16.06.2016 seisukoha koostamine hagi tagamise taotluse suhtes (sh suhtlus kliendiga, tõlgete korraldamine) – 10h;
2-16-13597 19.09.2016-20.09.2016 kohtumääruste analüüs, ülevaade kliendile – 1h; 22.09.2016 menetlusliku korra analüüs, ülevaade kliendile – 0,5h; 23.09.2016-04.10.2016 hagi tagamise määrusele määruskaebuse koostamine – võttes arvesse määruskaebuse sisu ning selle osalist kattuvust kostja 16.09.2016 seisukohaga, ei saa põhjendatud ja vajalik ajakulu olla rohkem kui 3,5h; 14.10.2016-17.10.2016 kostja vastuse koostamine (sh suhtlus kliendiga) – võttes arvesse kostja vastuse sisu ning selle osalist kattuvust kostja 16.09.2016 seisukohaga ning määruskaebusega, ei saa põhjendatud ja vajalik ajakulu olla rohkem kui 2,5h; 18.10.2016 hageja vastuse analüüs määruskaebusele – 0,5h; 01.11.2016-02.11.2016 ringkonnakohtu määruse analüüs ja ülevaate koostamine kliendile – 1h; 30.03.2017 menetlusliku olukorra analüüs, suhtlus kliendiga, 30.03.2016 taotluse koostamine ja esitamine – 4h; 19.04.2017 kohtukirja ja hageja avalduse analüüs – 0,25h. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu 27,75 tundi.
21.Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepingulise esindaja tunnihind 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus peab kostja lepingulise esindaja tunnitasumäära põhjendatuks, võttes arvesse käesoleva kohtuasja keerukust.
22.Kostja on oma menetluskulude nimekirjas välja toonud, et taotleb õigusabikulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kohus mõistab seega õigusabikulud välja ilma käibemaksuta.
23.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks kostja õigusabikulusid summas kokku summas 4162,50 eurot.
24.Kohus leiab, et nii õigusabikulude (4162,50 eurot), riigilõivu (50 eurot) kui tõlkekulude (125,69 eurot) näol on tegemist põhjendatud ja vajalike kulutustega ning need tuleb hagejalt kostja kasuks, summas 4338,19 välja mõista.
25.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastavasisulise taotluse esitanud.
26.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.