Tsiviilasi nr.2-06-13749/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 20.november 2006 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi AS’i ja LS hagi DM’e vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamises ja kohtukulude hüvitamises kohtuistung 6.november 2006 hageja AS , kohtuistungil ei osalenud LS
kohtuistungil ei osalenud
kostja DM kohtuistungil osales volitatud esindaja, vandeadvokaat, NS asjaolud Pooled on sõlminud hüpoteegi lõpetamise ja kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingud ja asjaõiguslepingud. Lepingu p. 3.3 järgi on pooled muu hulgas kokku leppinud kinnisasja müügis hagejatele 1 905 000 krooni eest. Hagejad on ostuhinnast 1 800 000 krooni kostjale tasunud. on ostja teatanud müüjale hinna alandamisest. Avalduse kohaselt on ostja alandanud hinda 693 776 krooni ulatuses põhjusel, et elamu ei ole varustatud nõuetekohase kanalisatsioonimahutiga, elamus pole tehtud nõutavad hüdroisolatsioonitööd ja soojustus on paigaldamata. Avalduses on ostja teatanud, et jätab ostuhinnast 105 000 krooni müüjale tasumata ning teinud ettepaneku tagastada üleantud ostuhinnast 588 776 krooni. on kostja vastanud A.S hinna alandamise avaldusele. Vastuses ei pea müüja hinna alandamist põhjendatuks; müügi ese vastas kokkulepitud omadustele. Harju Maakohtu otsusega on rahuldatud DMe hagi AS ja LS vastu 107 572.90 (105 000 + 2 572.90) krooni väljamõistmises. Hageja nõue oli suunatud lepingust tulenevast ostuhinnast tasumata osa, s.o. 105 000 krooni väljamõistmisele. Kohtuotsuse kohaselt on
kostjad hagile vastamata jätmisega võtnud omaks hagi aluseks olevad faktiväited (ostuhinnast osa tasumata jätmine). Hageja nõue oli õiguslikult põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Otsus on jõustunud ja esitatud sundtäitmisele (täiteasjad ja ). on hagejad teatanud, et teostavad kostjaga tasaarvestuse neile kuuluva ostuhinna alandamise nõudega 105 000 krooni ulatuses. A.S ja L.S on esitanud Harju Maakohtule hagi D.M vastu 157 408 krooni väljamõistmises (ts.asi ). Hagejad tuginevad nõudes lepinguga seonduvatele asjaoludele ning paluvad muu hulgas tunnustada nende õigust alandada vaidlusaluse kinnistu ostuhinda. hagejate nõue Hagejad esitasid Harju Maakohtule hagi täiteasjades tunnistamise nõudes.
ja
sundtäitmise lubamatuks
Hagejad väidavad, et
Vaidlust ei ole selles, et sundtäitmine hagejate suhtes toimus kohtuotsuse alusel. kohtuotsusega on tuvastatud hagejate kohustus hüpoteegi lõpetamise ja kinnistu müügilepingust, hüpoteegi seadmise lepingust ja asjaõiguslepingust tulenev ostuhinna võlgnevus summas 105 000 krooni. Hagejad väidavad, et on avaldusega alandanud lepingus ostuhinda. Kostja väidab, et hinna alandamist ei ole toimunud, kuna kostja esitas hinna alandamise avaldusele vastuväited. Kohus leiab, et õige ei ole kostja väide selles, et hinna alandamist ei ole toimunud seetõttu, et müüja on esitanud sellele vastuväite. Hinna alandamine on võlausaldajale kuuluv õiguskaitsevahend, mis selle realiseerimisel loetakse toimunuks ühepoolse avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 112 lg. 2). Hinna alandamisel ei eeldata lepingu poolte vahel kokkuleppe menetlust. Seega saab hinna alandamisest materiaalõiguslikult tekkida tasaarvestatav nõue. Osundatust ei tulene aga, et sellekohase tahteavalduse tegemisel puuduksid müüjal hinna alandamisega mittenõustumise korral õiguskaitsevahendid. Ostja poolt põhjendamatu hinna alandamise korral on müüjal õigus esitada tasunõue, mida käesolevas asjas hagi esitamisega on tehtudki. Kohus on tsiviilasjas müüja ostuhinna tasumise nõude rahuldanud. Kohus leiab, et hagejatel puudub sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis õiguslik võimalus samas tehingus, milles kohus on ostuhinna tasumise kohustuse tuvastanud, tugineda varasemale, kohtuotsuse tegemisele eelnevale hinna alandamisele. Hinna alandamise avaldus on tehtud enne müüja poolt kohtule ostuhinna tasumise nõude esitamist. Kohus on müüja nõude rahuldanud. Kohtuotsus on jõustunud. Kohtulahendi puhul on sundtäitmisele esitatud nõude vastu suunatud väited lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hagejate väited täitmisnõude põhjendamatusest konkureerivad sisuliselt kohtuotsusega ega ole seetõttu sundtäitmise lubatavuse menetluses arvestatavad. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et hagejate tasaarvestus on vastuolus VÕS §-s 197 sätestatuga. Tasaarvestuse eelduseks on tasaarvestatava olukorra (kahe isiku vaheliste vastastikuste nõuete) eksisteerimine. Tasaarvestuse aktiivnõue (tasaarvestavale poolele kuuluv nõue) peab olema sissenõutav, mis tähendab eelkõige võlgniku poolset kohustuse rikkumist ja võlausaldaja õigust esitada täitmisnõue. Hagejad on teatanud tasaarvestusest tuginedes hinna alandamisele. Kostja ei ole hinna alandamisega nõustunud ning on pärast hinna alandamisest teatamist esitanud sellele vastuväite ning ostuhinna tasumise nõude kohtusse. Seega on kostja realiseerinud oma õigust esitada vastuväide hageja väidetavale nõudele. VÕS § 200 lg. 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Nõue, mille olemasolu või suurus on ebaselge, ei ole tasaarvestatav. Väidetavalt tasaarvestatud nõude protsessuaalselt ebaselgust kinnitab asjaolu, et hagejad ise on pöördunud kohtusse müügilepingu täitmisega seonduvates nõuetes. Hagejate esindaja kinnitas kohtus, et menetluses oleva hagi hinnas (157 408 krooni) sisaldub ka tagaseljaotsusega väljamõistetud summa (105 000 krooni). Seega oli tasaarvestuse avalduse tegemise ajal kohtu menetluses vaidlus selles, kas hagejate väidetav tasaarvestatav aktiivnõue on sissenõutav või mitte. Õige on kostja väide sellest, et avalduses märgitud asjaoludel on tasaarvestus lubamatu ning see avaldus sundtäitmisel olnud kohustust lõpetada ei saa. Eelneva põhjal leiab kohus, et hagejate õigusi jõustunud kohtuotsuse alusel toimunud sundtäitemenetluses ei ole rikutud. Alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagis märgitud põhjendustel ei ole.
Kohus jätab tähelepanuta poolte väited, mis on seotud ostuhinna alandamise sisuliste põhjendatusega, kuivõrd nende hindamine väljub käesoleva vaidluse raamidest. kohtukulud Hageja on maksekorraldusega nr.
tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 1000 krooni.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg. 1 alusel tuleb kohtukulud jätta hageja kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 230; 436; 438; 439; 441442; TMS §-st 221; VÕS §-st 112 lg. 2; 186 p. 2; 197 ja 200 lg. 4 kohus o t s u s t a s: jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.