2-05-2879/2 - Muud - Muud hagiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt kasutavad kostjad omandireformi käigus tagastatud majas Tallinnas, suulise üürilepingu alusel. Eluruum asub vanas puumajas. Korteris on ahiküte, sooja vett ja vannituba ei ole. Üldkasutatav tualett asub koridoris. Üüri maksavad kostjad 15 kr/m2 eest. said kostjad teate üürimäära suurendamise kohta 50 kr/m2 eest. Üürilepingu lõppemise ajaks on teates märgitud . Hagejate arvates lõpeb üürileping . Arvestades elutingimusi vaidlusaluses eluruumis peavad hagejad üüri tõstmist ülemääraseks. Tõendatud ei ole, et mõistlikud parendused, mida üürileandja teha soovib, on seotud kostjate kasutuses olevas korteris sooja vee ja keskkütte, vanni ja toaleti paigaldamisega. Üüritõstmise tagajärjel oleks üür kõrgem samasuguse asukohaga ja seisundis eluruumi tavalisest üürist. Eluruumi üürimisest tahab üürileandja saada ebamõistlikku kasu. Juhindudes VÕS § 301 ja § 303 taotlevad hagejad tunnustada üüritõstmise ülemäärasust. Eelistungil pidasid hagejad remonti, mida kostjad teha kavatsevad, ebamõistlikuks, kuna 10 aastat ei ole midagi tehtud. Tehnilise ülevaatuse kaardil kirjas olev puudutab kogu maja, mitte hagejate kasutuses olevat korterit. Katus laseb paduvihmade ajal läbi, vihmaveetorusid ei ole. Hagejad võiksid sellistes tingimustes edasi elada, kuna on nii kaua sellistes tingimustes juba elanud. Kunagi võiks remonti teha. Kohtuistungil jäid hagejad esitatud nõude juurde. Maja vajab remonti, aga siiani ei ole midagi tehtud. Hageja A-LD korteris ei ela, on vaid sisse kirjutatud. Õigusabi eest paluvad hagejad välja mõista 1 800 krooni. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnista. Vaatamata korduvatele ettepanekutele on hagejad üürlepingu sõlmimisest keeldunud. Tsiviilasjas nr 2/242/8694/04 teatasid hagejad ise, et üürileping kehtib said hagejat kätte majaomanike esindajalt teate üüri piirmäära tõstmisest alates ja neile pakuti võimalust tulla tutvuma haldusfirma OÜ koostatud elamu tehnilise ülevaatuse kaartiga. Selle põhjal on elamu väga halvas tehnilises seisukorras ja vajab vältimatut kapitaalremonti. Majal tuleb välja vahetada katus, vihmaveetorud, vee- ja kanalisatsioonitorustik ja elektrisüsteemid. Remondi- ja renoveerimistööde kogusummaks on planeeritud 1 032 000 krooni. Tehnilise ülevaatuse kaart tõendab, et üüri tõstmine on majanduslikult põhjendatud ja tegemist ei ole kostjate sooviga saada ebamõistlikku kasu. Hagejad ise märgivad hagiavalduses, et elamistingimused on halvad. Eluruumide keskmine turuhind piirkonnas on sõltumata eluruumide seisukorrast oluliselt tõusnud. Kostjad taotlevad hagi rahuldamata jätmist ja kohtukulude hagejate kanda jätmist. Kohtuistungil jäid kostjad esitatud vastuväidete juurde. Õigusabi eest taotlevad kostjad välja mõista 11 800 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ära kuulanud pooled ja tutvunud esitatud dokumentidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

VÕS 301 lg 1 kohaselt on eluruumi üür ülemääraselt suur, kui eluruumi üürimisest saadakse ebamõistlikku kasu, välja arvatud juhul, kui tegemist on luksuskorteri või -majaga. Sama paragrahvi 2.lõike järgi ei ole üüri suurus ülemäärane, kui see ei ole kõrgem samasuguse asukoha ja seisundiga eluruumi tavalisest üürist ning 3.lõike järgi ei ole üüri tõstmine ülemäärane, kui üüri suuruse tõstmine põhineb eluruumile tehtavate kulutuste või üürileandja kohustuste suurenemisel või kui üüri tõstmine on vajalik mõistlike parenduste ja muudatuste tegemiseks, muu hulgas kui üüritava ruumi või hoone osa seisundit parandatakse selliselt, et ruum või hoone vastaks seisundile, millele selline ruum või hoone osa tavaliselt vastab. Kooskõlas § 302 lg 1 võib üürnik eluruumi üüri ülemäärase suuruse vaidlustada ja nõuda selle alandamist alates avalduse esitamisest üürikomisjonile või kohtule, kui üürileandja saab üüriarvestuse aluse olulise muutumise, eelkõige kulude alanemise tõttu ülemäärast kasu. § 303 lg 1 alusel võib üürnik vaidlustada eluruumi üüri suuruse ülemäärase tõstmise võlaõigus seaduse § 301 tähenduses 30 päeva jooksul selle talle teatavaks tegemisest. Hagejad ei ole tõendanud hagiavalduses nõude alusena märgitud asjaolusid. Hagiavalduses märgivad hagejad, et elamus on ahiküte, üldkasutatav tualett, puuduvad soe vesi ja vannituba. Kohtuistungil tunnistas hageja RD, et maja vajab remonti. OÜ Annamari poolt koostatud elamu tehnilise ülevaatuse kaartiga (tl 29-32) on tõendatud, milliseid remonditöid on vajalik vaidlusaluses majas teha. Nimetatud tõendit ei ole hagejad ümber lükanud. Hagi rahuldamata jätmiseks piisab kostjate poolt remondivajaduse tõendamisest. Peale selle on kostjad tõendanud, et üüri tõstmine vastab samas piirkonnas kehtivale üürile (tl 50). Kohus ei nõustu hagejate seisukohaga, et üüri tõstmine ei ole põhjendatud, kuna siiani ei ole midagi tehtud. Remondi tegemiseks tulebki enne raha koguda, et oleks millega tehtavate tööde ja materjalide eest tasuda. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. TsMS § 60 lg 1 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus jättis hagi rahuldamata, mistõttu kostja kohtukulud tuleb hagejatelt välja mõista. Kostja kohtukuluks on tasu õigusabi eest. Hagejatelt tuleb välja mõista tasu õigusabi eest TsMS § 61 lg 1 p 2 alusel. Kostjad taotlevad õigusabi eest 11 800 krooni väljamõistmist. Kohus peab nimetatud summat vajalikuks ja põhjendatud kuluks arvestades asja mahtu ja menetluse kulgu. Väljamõistetav summa on kooskõlas TsMS § 61 lg 1 p-s 2 sätestatud justiitsministri kehtestatud suurusega (Justiitsministri 23.08.1999 määrus nr 42).