MTÜ Korteriühistu Mereranna tee 2 hagiT M ja L M vastu põhivõlgnevuse nõudes ja arvestatud viivise nõudes 1945,27 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MTÜ Korteriühistu Mereranna tee 2 (registrikood 80034390; asukoht: Mereranna tee 2-12 Kudjape Lääne-Saare vald, Saare maakond 93851), Hageja lepinguline esindaja: Liivi Tuus (Tuus & Tuus Õigusabi OÜ; büroo asukoht: Tallinna 16 Kuressaare linn, tel/faks 45 54349, büroo mobiiltelefon 56675494, e-post: [email protected]) Kostja 1: T M( Kostja 2: L M( )
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.MõistaT Mlt (M), isikukood XXXXXXXXXXXXX ja L Mlt (M) isikukood XXXXXXXXXXXXX, solidaarselt, MTÜ Korteriühistu Mereranna 2, registrikood 80034390, kasuks välja põhivõlgnevus 1534,03 (1202,99 + 331,04) eurot, viivised seisuga 30. märts 2017. a 288,69 eurot, kokku summa 1822,72 eurot.
Mõista kostjatelt välja põhinõuetelt viivis alates 31. märtsist 2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
1.Hageja ja kostjate 1 ja 2 enda menetluskulu jätta solidaarselt kostjateT M ja L M kanda.
2-17-1467
2.Määrata rahaliselt kindlaks kostjateT M ja L M poolt hagejale MTÜ Korteriühistu Mereranna tee 2, registrikood 80034390, hüvitamisele kuuluv menetluskulu summas 897 eurot.
3.Mõista kostjatelt välja viivis menetluskuludelt alates käesolevas kohtuasjas tehtava lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS
1.MTÜ Korteriühistu Mereranna tee 2 esitas 29.01.2017.a. maakohtule hagiT M ja L M vastu 1202,99 euro põhivõlgnevuse nõudes ja arvestatud viivise 176,81 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXˇ II jakku tehtud kandest nähtuvalt on korteriomandi, mille reaalosaks on korter nr 8 asukohaga Mereranna tee 2 Kudjape Lääne-Saare vald Saare maakond, omanik T M Tsiviilasjas nr 2-15-18574 toimuva täitemenetluse käigus on kohtutäitur Õnne Pajur selgitanud välja, et vaatamata kinnistusraamatusse tehtud omanikukandele, kuulub märgitud korteriomand kostjateT M (M) ja L M (M) ühisomandisse kui kostjate abielu jooksul soetatud vara. Seega esitab hageja MTÜ KÜ Mereranna tee 2 käesoleva hagi solidaarseltT M ja L M vastu. Saare maakonna Lääne-Saare vallas Mereranna tee 2 asuva elamu majandamiseks on moodustatud 1998. aastal Korteriühistu Mereranna tee 2, mis on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriomanikud maksavad Korteriühistule Mereranna 2 ühistu poolt esitatud arvete alusel elamu majandamiseks igakuiseid makseid. Maksed sisaldavad korteriühistu poolt kehtestatud igakuist hooldustasu sh 1/18 osa raamatupidamise tasu ja 1/18 osa prügiveo tasu; vee ja kanalisatsiooni kulu, tasu veearvestite näitude vahe olemasolul; laenumakse osa; tasu soojussõlme elektri eest. Hagejale teadaolevalt elab korteris Mereranna XXXXˇ Toivo M, kelle vastu on hageja MTÜ Mereranna tee 2 KÜ olnud sunnitud ka varem olnud sunnitud pöörduma kohtu poole, kuna korteriühistu poolt esitatud arveid ei ole tasutud. Kohtuasjas nr 2-15-18574 mõistis kohus hageja kasuks välja Mereranna XXXXˇ asuva korteri hooldustasu jms katteks ajavahemiku 30. september 2014 kuni 30. september 2015 välja 1940,04 eurot, lisaks veel menetluskulu summas 585 eurot, millest 225 eurot moodustab hagi esitamiselt makstud riigilõiv ja 360 eurot õigusabikulu. Korteriomandi Mereranna XXXXˇ omanikel on MTÜ KÜ Mereranna 2 ees seisuga 30. november 2016 võlgnevus ajavahemiku 1. oktoober 2015 kuni 30. novembri 2016 1252,99 eurot. Võlgnevuse tõendamiseks esitab hageja kohtule kokkuvõtte tasumata arvetest. Võlgnikud on tasunud eelmärgitud võlgnevusest 31. mail 2016 50 eurot, seega on kostjate võlgnevus hageja ees 1202,99 eurot. Hageja raamatupidamise andmete kohaselt koosnebT M ja L M (klient nr 08) põhivõlgnevus järgmistest tasumata summadest:
KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hagiavalduse p-s 2.3 märgitud maksmata arvetelt arvestatud viivis seisuga 26. jaanuar 2017 on 176,81 eurot. Seega on kostjate võlgnevuse kogusumma korteriühistule 1379,80 (1202,99 + 176,81) eurot. Kostja 1 on MererannaXXXXˇ asuva korteriomandi ainuomanikuna kantud kinnistusregistri registriosa nr XXXXˇ II jakku 19. aprilli 2006 asjaõiguslepingu alusel 5. juunil 2006. Seega on kostja korteriühistu liige alates 2006. aastast. Kohtuasjas nr 2-15-18574 tehtud kohtuotsuse täitmiseks läbiviidava täitemenetluse käigus on selgunud, et korteriomandi soetas T Mabielu ajal L Mga. Seega kuulub korteriomand eeldatavastiT M ja L M ühisomandisse. KÜS § 5 lg 2 kohaselt loetakse korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. Hageja põhikirja p 2.2 teise lause kohaselt loetakse ühistu liikme poolt pärast korteri vallasasjana või korteriomandina võõrandamist uus korteriomanik korteri endise omaniku asemel ühistu liikmeks ilma sellekohast avaldust esitamata. Seega on kostjad KÜ Mereranna 2 liikmed. Hageja põhikirja p 3.2 ap 4 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma elamu majandamise ja hooldamise kulude katmise sihtotstarbelised maksed, tasuma ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest ja tasuma muud maksed ja teenustasud juhatuse poolt kehtestatud korras või suuruses ja tähtajaks, vastavalt kodukorrale. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud Korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
2-17-1467 Kostjatel puudub alus keelduda kaasomandi eseme korrashoiukulude tasumisest hagejale. Kostjad kui korteriomanikud on korteriühistu liikmed ja neil on nii seadusest kui ka hageja põhikirjast tulenevalt kohustus osaleda elamu majandamise ühiste kulude kandmisel. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lähtudes eeltoodust taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjatelt välja põhinõuetelt lisaks viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõuete täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja viivis menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
2.Kohtule 23.03.2017 esitatud seisukohas hageja MTÜ Korteriühistu Mereranna jääb hageja hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Hagejale teadaolevalt elab korteris Mereranna XXXXˇ kostja 1 T Müksinda. Kostjad ei ole hageja ees võlglased esmakordselt. Kohtuasjas nr 2-1054372 tehtud otsuse alusel algatati täitemenetlus võlgnevuse 1514,81 euro sissenõudmiseks. Kohtuasjas nr 2-15-18574 tehtud otsusega mõistis kohus hageja kasuks välja Mereranna XXXXˇ asuva korteri hooldustasu jms katteks ajavahemiku 30. september 2014 kuni 30. september 2015 eest summa 1940,04 eurot, lisaks veel menetluskulu summas 585 eurot, millest 225 eurot moodustab hagi esitamiselt makstud riigilõiv ja 360 eurot õigusabikulu. Kohtuasja nr 2-15-18574 otsuse täitmiseks viib kohtutäitur Õnne Pajur läbi täitemenetlust. Kohtutäitur teatas 19. jaanuaril 2017T Mle 9. veebruaril 2017 toimuvast täitetoimingust, milleks on korteriomandi, asukohaga Saare maakond, Lääne-Saare vald, Kudjape alevik, Mereranna XXXXˇ, registriosa numbriga XXXXˇ, arestimine täiteasjas nr 181/2011/144. Kohtutäitur märkis, et korteriomandi arestimine toimub selleks, et seda müüa võlgnevuste katteks enampakkumisel. Kohtutäitur on märkinud, et arestimist ei toimu, kui eelnevalt on tasutud Õnne Pajuri menetluses oleva kolme nõude võlgnevus kogusummas 2966,10 eurot. Hagejale teadaolevalt kostjad võlgnevust tasunud ei ole. Arvestades asjaoluga, et kostjatel on hageja MTÜ Mereranna 2 KÜ ees pidevalt võlgnevus, on hageja seisukohal, et ta ei ole nõus sõlmima kostjatega või kostjaga 1 hageja poolt nõutava summa ajatamisgraafikut.
3.Hageja esitas 19.04.2017 taotluse nõude suurendamiseks. Hagiavalduse p-s 2.3 märgitud maksmata arvetelt arvestatud viivis seisuga 26. jaanuar 2017 on 176,81 eurot. Kuna kostjad ei ole asunud neile esitatud arveid tasuma ka pärast hagi kohtule esitamist, on arvete maksmisega viivitatud päevade arv suurenenud ja seega on suurenenud ka viivise summa, mis on kokku 288,69 eurot. Kostjate põhivõlgnevuse summa võrreldes hagi esitamise ajaga on suurenenud 331,04 euro võrra ja on kokku 1534,03. Seega on seisuga 30. märts 2017 on hageja nõue kostjate vastu kokku 1822,72 ( põhinõue 1534 eurot + viivis 288,69 eurot) eurot. Kuna põhivõlgnevus hageja ees on kostjatel tekkinud arvete mittetasumise tõttu pärast hagi kohtule esitamist ja on suurenenud maksmisega viivitatud päevade arv ja sellest tulenevalt tähtaegselt tasumata arvetelt arvutatud viivis, on hagejal tekkinud vajadus suurendada hagi põhinõuet ja kõrvalnõuet. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. TsMS § 376 lg 6 sätestab, et TsMS § 376 lõikes 4 nimetatud taotluse või täienduse võib hageja esitada ka hagiavaldusele vastavas vormis avaldust esitamata, muu hulgas suuliselt kohtuistungil.
2-17-1467 Vältimaks järjekordse hagi esitamist kostjate vastu, esitab hageja taotluse põhinõude suurendamiseks summas 331,04 eurot ja viivisenõude suurendamiseks 111,88 ( 288,69 176,81) euro võrra.
29.jaanuaril 2017 esitas hageja MTÜ KÜ Mereranna 2 kohtule kostjate vastu hagi 1202,99 euro põhivõlgnevuse ja arvestatud viivise 176,81 euro nõudes. Nõue on esitatud 30. novembri 2016 seisuga. Hageja raamatupidamise andmete kohaselt koosnebT M ja L M (klient nr 08) võlgnevus seisuga 30. november 2016 järgmistest tasumata summadest: Arve nr
Kostjate võlgnevus hageja ees seisuga 30. märts 2017 (so alates 1. detsembrist 2016), so pärast hagi kohtule esitamist, on suurenenud. Kostjad ei ole tasunud lisaks hagiavalduses märgitud haginõude aluseks olevatele tasumata arvetele ka arvet nr 160207 summas 130,41 eurot, 170008 summas 88,71 eurot ja 170026 summas 111,92 eurot. Eelmärgitud arvete mittetasumise tõttu on kostjate põhivõlgnevus suurenenud 331,04 euro võrra: Arve nr
Arve kuup.
Tasumisele kuuluv summa (eurodes)
160207 170008 170026
31.12.2016 31.01.2017 28.02.2017
130,41 88,71 111,92 331,04
Kokku:
Viimase arve maksetähtaeg on 30. märts 2017. Seega on seisuga 30. märts 2017 kostjatelt sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus kokku 1534,03 (1201,99 + 331,04) eurot. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
2-17-1467 Vastavalt MTÜ Korteriühistu Mereranna 2 juhatuse koosoleku otsusele arvestatakse alates
1.jaanuarist 2012 mittetähtaegselt tasutud arvetelt viivist 0,07% päevas iga viivitatud päeva eest. Teade, et korteriühistu arvestab mittetähtaegselt tasutud arvetelt viivist, on märgitud igale korteriühistu poolt väljastatud arvele. Hagiavalduses esitas hageja kostjate vastu nõude, mille kohaselt moodustas arvestatud viivis summa 176,81 eurot. Hageja raamatupidamises on kostjatele arvestatud viivist alates
25.novembrist 2014. Kuna kostjad ei ole asunud neile esitatud arveid tasuma, on arvete maksmisega viivitatud päevade arv suurenenud ja seega on suurenenud ka viivise summa. Käesolevas kohtuasjas hagetavalt põhisummalt (arved alates 31. oktoobrist 2015) kuulub kostjatelt seisuga 30. märts 2017 kokku sissenõudmisele viivis järgmise arvestuse kohaselt. Arve nr
1.MõistaT Mlt (M), isikukood XXXXXXXXXXXXX ja L Mlt (M) solidaarselt, MTÜ Korteriühistu Mereranna 2, registrikood 80034390, kasuks välja võlgnevus summa 1822,72 eurot.
2.Hageja ja kostjate 1 ja 2 enda menetluskulu jätta solidaarselt kostjateT M ja L M kanda.
3.Määrata rahaliselt kindlaks kostjaT M, isikukood XXXXXXXXXXXXX, poolt hagejale MTÜ Korteriühistu Mereranna tee 2, registrikood 80034390, hüvitamisele kuuluv menetluskulu summas 897 eurot.
4.Tagastada MTÜ KÜ-le Mereranna tee 2 enammakstud riigilõiv summas 100 eurot kandes märgitud summa korteriühistu arvelduskontole nr EE701010022086290006.
5.Mõista kostjatelt välja põhinõuetelt viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, so 30. jaanuarist 2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja viivis menetluskuludelt alates käesolevas kohtuasjas tehtava lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
KOSTJATE SEISUKOHAD
2-17-1467
4.Kostja 1 on kinnitanud hagimaterjalide kättesaamist 15.02.2017 /tlk 28/. Kostja 1 vastuse kohaselt alates 2015 märtsist elab ta aadressil Mereranna XXXXˇ üksi. Võlg tekkis maksejõuetuse tõttu. Kostja 1 käib põhikohaga tööl ja sooviks maksegraafikut teha.
5.Kostja 2 on kinnitanud hagimaterjalide kättesaamist 08.02.2017 /tlk 26/. Kostja 1 ja kostja 2 on ametlikult lahutatud aastast 2015 aprillis. Kostjad ei ole jaganud ühisvaral, kuid kostja 2 kolis 2 alaealise lapsega eraldi märts 2015 üürikorterisse ja kostja 1 T Mjäi ainuisikuliselt elama aadressil Mereranna XXXXˇ ja lubas igakuiselt tasuda arveid; nii eluasemelaenu kui ka kommunaalmakseid. Kostja 2 tasus kommunaalmaksed kuni 2015. a märtsini. Märtsist alates pidi kostja 1 suusõnalise kokkuleppe kohaselt ise maksma kõik. Võlgnevuse osas, mis oli aastal 2013 või 2014, saavutasid kostjad kokkuleppe tollase kohtutäituri Svetlana Põllu juures, tasudes võlgnevust igakuiselt 50.- kuus ühistule, mida kostja 2 ka tegi ja maksis enda arvelt. Kostja 2 ei ole huvitatud korterist Mereranna XXXXˇ ja loobus sellest vabatahtlikult. Kuna kostja 2 kolis eraldi lastega ja kostja 1 T Mjäi sellel aadressil elama, siis leiab kostja 2, et kostja 1 peab ise vastutama oma tekitatud võlgnevuste eest. Kostja 2 teatas 07.04.2017 kohtule, et kohtus hageja esindajatega 05.04.2017. Kuna kostja 1 T Melab aadressil Mereranna XXXXˇ üksinda aastast 2015 ja võlgnevused on tekitanud tema ja nõuded on päris suured, siis kostja 2 pole nõus kostja 1 võlgnevuste eest vastutama, kuna T Mise võlgnevuste vähendamiseks lahendusi ei otsi ja maksejõuetus kasvab.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 133 lg 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lg 2 kohaselt TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hageja on käesoleval juhul esitanud lõpliku nõudena põhinõude 1534,03 eurot ning viivisenõude kuni 30.03.2017. a 288,69 eurot. Lisaks on hageja palunud mõista kostjatelt välja põhinõuetelt viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, so 30. jaanuarist 2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, s.o TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõudena. Ühe aasta eest arvestatud VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär summalt 1534,03 on 122,55 eurot. Hagihind on seega (1534,03 + 288,69 + 122,55) 1945,27 eurot. Hagilt hinnaga 1945,27 eurot tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ning lisa I alusel tasuda riigilõivu 225 eurot.
4.Asjas on tuvastamist leidnud järgmised asjaolud: - Kostja 1 on MererannaXXXXˇ asuva korteriomandi ainuomanikuna kantud kinnistusregistri registriosa nr XXXXˇ II jakku 19. aprilli 2006 asjaõiguslepingu alusel 5. juunil 2006. /tlk 7/. Tsiviilasjas nr 2-15-18574 toimuva täitemenetluse käigus on kohtutäitur Õnne Pajur selgitanud välja, et vaatamata kinnistusraamatusse tehtud omanikukandele kuulub märgitud korteriomand kostjateT M (M) ja L M (M) ühisomandisse kui kostjate abielu jooksul soetatud vara. Kostjad ei ole nimetatud asjaolule vastuväiteid esitanud. - Saare maakonna Lääne-Saare vallas Mereranna tee 2 asuva elamu majandamiseks on moodustatud 1998. aastal Korteriühistu Mereranna tee 2, mis on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse /tlk 8; 16/.
2-17-1467 - Korteriühistu Mereranna tee 2 põhikirja p 2.2 teise lause kohaselt loetakse ühistu liikme poolt pärast korteri vallasasjana või korteriomandina võõrandamist uus korteriomanik korteri endise omaniku asemel ühistu liikmeks ilma sellekohast avaldust esitamata /tlk 11/. - Korteriühistu Mereranna tee 2 põhikirja p 3.2 ap 4 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma elamu majandamise ja hooldamise kulude katmise sihtotstarbelised maksed, tasuma ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest ja tasuma muud maksed ja teenustasud juhatuse poolt kehtestatud korras või suuruses ja tähtajaks, vastavalt kodukorrale /tlk 11 pöördel/. - Korteriomandi Mereranna XXXXˇ omanikel on MTÜ KÜ Mereranna 2 ees seisuga 30. november 2016 võlgnevus ajavahemiku 1. oktoober 2015 kuni 30. novembri 2016 1202,99 /tlk 9; 10/. - Korteriomandi Mereranna XXXXˇ omanike võlgnevus MTÜ KÜ Mereranna 2 ees on alates
1.detsembrist 2016 kuni 30. märtsini 2017 suurenenud 331,04 euro võrra /tlk 55-57/. - Teade, et korteriühistu arvestab mittetähtaegselt tasutud arvetelt viivist, on märgitud korteriühistu poolt väljastatud arvetele. - Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjate põhivõlgnevus 1202,99 eurot. Kostjad ei ole tasunud lisaks hagiavalduses märgitud haginõude aluseks olevatele tasumata arvetele ka arvet nr 160207 summas 130,41 eurot, 170008 summas 88,71 eurot ja 170026 summas 111,92 eurot. /t.l. 52/. - Hageja on arvestanud kostjatele viivist perioodi eest 31. oktoobrist 2015. a. kuni 30. märts 2017. a kooskõlas KÜS § 7 lg-ga 4 0,07% päevas kokku summas 288,69 eurot. Viivise arvestus on toodud t.l. 52 pöördel.
5.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Korteriomandiseadus § 13 lg 1 on sätestatud, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutusi. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seega KÜS § 13 lg 4 ja § 151 lg 1 kohaselt on kostjad kohustatud võtma igakuuliselt osa nii elamu majandamiseks tehtud vajalike kulude kandmisest kui tasuma kommunaalteenuste ning hageja poolt talle osutatud muude teenuste eest. Kostjad ei ole tasunud korteriomandi majandamiskulude eest. Hageja MTÜ Mereranna tee 2 KÜ on ka varem olnud sunnitud pöörduma kohtu poole, kuna korteriühistu poolt Mereranna XXXXˇ asuva korteriga seotud arveid ei ole tasutud. Kohtuasjas nr 2-15-18574 mõistis kohus hageja kasuks välja Mereranna XXXXˇ asuva korteri hooldustasu jms katteks ajavahemiku 30. september 2014 kuni 30.
2-17-1467 september 2015 välja 1940,04 eurot. Seisuga 30. märts 2017 on kostjatelt sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus kokku 1534,03 (1201,99 + 331,04) eurot. Asjaolu, et kostjad ei ole nõuetekohaselt maksnud hagejale elamu majandamiskulusid ja tasunud osutatud teenuste eest annab tunnistust, et kostja on rikkunud seadusest (KÜS) tulenevaid rahalisi kohustusi. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Käesolevas kohtuasjas hagetavalt põhisummalt (arved alates 31. oktoobrist 2015) kuulub kostjatelt seisuga 30. märts 2017 kokku sissenõudmisele viivis 288,69 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud, et kohus mõistaks kostjatelt välja põhinõuetelt lisaks kindla summana välja arvestatud viivisele ka viivise põhinõuete täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
6.Menetluskulude osas märgib kohus järgmist: Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Hageja esitas oma lõpliku menetluskulu nimekirja 19.04.2017. Hageja menetluskulu koosneb tsiviilasjas hageja poolt kantud õigusabikulust ja makstud riigilõivust. Lepinguline esindaja Liivi Tuus: 1) tutvus hagi esitamise asjaoludega ja kogus tõendeid, millele esindajal kulus 0,8 tundi; 2) kujundas kogutud materjali põhjal seisukoha ja koostas hagiavalduse ning esitas selle kohtule, millele esindajal kulus 2,2 tundi; 3) tutvus kostjate hagivastustega, arutas hagivastuseid telefonitsi KÜ esindajaga, millele kulus 0,1 tundi; 4) kujundas seisukoha, koostas kirjaliku seisukoha ja esitas selle 23. märtsil 2017 kohtule; 5) tutvus kohtu 27. märtsi 2017 määrusega, koostas KÜ lõpliku seisukoha ja esitas selle kohtule 19. aprillil 2017, millele kulus 1,5 tundi. Kokku osutas lepinguline esindaja kostjale õigusabi 5,6 tundi. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ esitas tehtud töö eest MTÜ KÜ Mererannale arve nr 211-2017 summas 360 eurot, millest käibemaks moodustab 60 eurot, arve nr 240-2017 summas 132 eurot, millest 22 eurot on käibemaks ja arve nr 264-2017 summas 180 eurot, millest 30 eurot on käibemaks. Hageja kinnitab, et eelmärgitud arvetel kajastatud kulu on kantud tema poolt käesoleva tsiviilasja kohtumenetluses ja et ta ei ole käibemaksukohuslane. Haginõudelt kuulub tasumisele riigilõiv 225 eurot. Lähtudes eeltoodust palub hageja määrata rahaliselt kindlaks kostjateT M, isikukood XXXXXXXXXXXXX, ja L M poolt hagejale MTÜ Korteriühistu Mereranna tee 2, registrikood 80034390 hüvitamisele kuuluv menetluskulu summas 897 (360 + 132 + 180 + 225) eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja
2-17-1467 nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus, olles tutvunud toimiku materjalide ja kostja esitatud lepingulise esindaja kulude ja lepingulisele esindajale makstud tasu suurusega leiab, et lepinguliste esinda kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses taotletud mahus. Ajakulu kokku 5,6 tundi on tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalik ning kohus ei pea põhjendatuks seda vähendada. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot tunnis (sh käibemaks) on praktikas tavapärane. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, seega kuuluvad menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Eeltoodut arvestades määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 657,16 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lõike 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja menetluskuludeks on kohtule esitatud dokumentide järgi lepingulise esindaja kulu 672 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 225 eurot, kokku 897 eurot, mille kohus peab põhjendatuks kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjatelt mõista välja viivis menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
10.Hageja 19.04.2017 esitatud seisukohas sisaldub ka taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus lahendab riigilõivu tagastamise eraldi määrusega.
/allkirjastatud digitaalselt/
Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.