Muud › Muud hagiasjad

XXX esitas OÜ hagi AS vastu 474 969,23 krooni võla nõudes. Hageja nõude aluseks on OÜ ja Statistikaameti vahel sõlmitud hooldus – ja avariiremonditööde leping nr. XXX. Kostja on lepingu suhtes Statistikaameti õigusjärglaseks. Antud lepingu punkti 2.1. kohaselt oli hageja kohustuseks kindlustada hoone ja hoonesiseste tehnosüsteemide ekspluatatsiooni, teostada hooldusremonditöid tasemel, millega oleks tagatud vähemalt remondieelne tehnosüsteemi ekspluateerimise võimalus, organiseerima kontrolli alltöövõtu korras teostatavate hooldusremonttööde täitmise üle, jms. Kostja kohustuseks oli lepingu punkti 2.2.6. kohaselt hüvitada hagejale hooldus- ja avariiremonttööde teostamiseks soetatud materjalide, tehniliste vahendite ja ostetud teenuste eest tehtud kulutused peale vastava arve saamist. Lisaks sellele oli kostja kohustus lepingu punkti 4.1. ja selle XXX muudatuste protokolli järgi tasuda hooldus- ja avariiremonttööde eest kuus koos käibemaksuga 180 000,00 krooni. Lepingu punkt 4.2. sätestas kostja kohustuse tasuda teostatud tööde eest 5 kalendripäeva jooksul pärast hageja poolt teostatud tööde akti esitamist. Lepingu punkti 4.5. järgi on hagejal õigus nõuda tähtajaks arvete mittetasumise korral viivist 0,15 % võlasummalt. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, kuid kostja on jätnud oma tasumiskohustuse osaliselt täitmata. Lepingu punkti

Kostjal on hageja ees kuluhüvituste tasumiskohustuse täitmisega viivitamisega tekkinud viivisvõlg. Lepingu punkti 4.5. järgi on hagejal õigus nõuda tähtajaks arvete mittetasumise korral viivist 0,15 % võlasummalt. XXX esitatud arvete tasumata jätmise eest on hageja viivist arvestanud kuni hagi esitamiseni. Viivisenõue kokku on 116 746,15 krooni, kuid hageja vähendab viivisenõuet kuni põhivõlani ja taotleb kostjalt välja mõista viiviseid summas 70 072,65 krooni. Lepingu punkti 4.1. ja selle XXX muudatuste protokolli järgi oli kostjal kohustus tasuda hooldus- ja avariiremonttööde eest kuus koos käibemaksuga 180 000,00 krooni. Nimetatud maksete tegemiseks on hageja XXX jooksul väljastanud kostjale 3 arvet, millest ühe on kostja jätnud osaliselt tasumata. Seega on kostjal XXX. arve nr XXX järgi tasumata 71 354,90 krooni. Hagejal oli kohustus tasuda kostjale vastavalt vaidlusalusele lepingule üüri ja kommunaalkulude eest. Kostja poolt hagejale XXX, XXX ja XXX eest esitatud arved olid aga põhjendamatult suurendatud ja seetõttu hageja neid ei tunnistanud. Hageja tegi omapoolse kulude arvestuse, mis põhines tema poolt varem XXX kõige suuremate kulutustega detsembrikuu eest makstud kulutustel. Siis moodustasid hageja kommunaalkulud 25,81 krooni ruutmeetri kohta. Hageja tunnistab, et kostjal oli nõue hageja vastu XXX, XXX ja XXX eest kogusummas 19 106,24 krooni. Kohustusest kandis hageja kostja pangakontole reaalselt üle 14 335,33 krooni. hageja leiab, et tal on kohustus kostja ees veel tasumata kommunaalkulude eest summas 19 106,24 – 14 335,33 = 4770,91 krooni, mis tuleb kostjalt väljamõistetavast 71 354,90 kroonist maha arvata. Seega leiab hageja, et kostjalt tuleb välja mõista 66 583,99 krooni. Kostja on rikkunud ka lepingu punktis 4.1. ja selle XXX muudatuste protokollis sätestatud kohustust tasuda hooldus- ja avariiremonttööde eest tähtaegselt. Hilisema tasumisega tekkis hagejale kahju , sest oma kohustuste tähtaegseks täitmiseks töötajate ja kolmandate isikute ees pidi hageja võtma laenu. Hageja esitatud hooldus- ja avariiremonttööde eest tasumisega viivitamise eest on hageja viivist arvestanud kuni hagi esitamiseni. Viivisnõue kokku on 148 021,85 krooni, kuid hageja vähendab viivisenõuet kuni põhivõlani ja taotleb kostjalt välja mõista viivised summas 66 583,99 krooni. Eeltoodud nõuded moodustavad kokku 70 072,65 + 70 072,65 + 66 583,99 + 66 583,99 = 273 313,28 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja esitas ka kostja vastu nõude summas 100 000 krooni üüritud ruumide parendamiseks tehtud kulutuste hüvituseks. Hageja nõue tugineb lepingule nr 8, mis sõlmiti hageja õiguseellase AS-i ja kostja õiguseellase Statistikaameti vahel XXX XXX muutsid Statistikaamet ja AS-i õigusjärglane AS lepingut muudatuste protokolliga, mille punktis 9 sätestati, et rendilepingu lõpetamisel enne XXX kompenseerib rendileandja rentnikule ruumide paremustamiseks tehtud kulutatud summast 100 000 krooni. Kuna kostja poolt öeldi XXX. põhjendamatult lisaks hooldus- ja remontööde lepingule üles ka samas lepingus sisalduv kokkulepe üürisuhte kohta ning kohustati vabastama ruumid, siis on hageja õigustatud nõudma XXX. lepingu nr. 8 alusel paremustamiseks tehtud kulutusi summas 100 000 krooni. Hageja nõudeõigus põhineb õigusjärglusel. XXX. sõlmitud lepingu järgi oli hooldustööde teostajaks ja rentnikuks AS . XXX seoses AS reorganiseerimisega ja samal päeval poolte vahel koostatud muudatuste protokolli kohaselt on AS-i õigusjärglaseks lepingu suhtes AS . Seoses reorganiseerimisega oli vastavalt XXX. muudatuste protokollile AS-i õigusjärglaseks lepingu suhtes AS – DS ning seoses reorganiseerimisega poolte kokkuleppele ja XXX.a. muudatuste protokollile nr. XXX AS-i – DS õigusjärglaseks lepingu suhtes OÜ . Seega on hagejal õigus nõuda ja kostjalt Statistikaameti õigusjärglasena kohustus hüvitada teostatud remonttööde eest 100 000 krooni. Hagejale tekkis kostja poolt lepingu ennetähtaegse lõpetamisega märkimisväärne otsene varaline kahju. Hagejal tekkis kahju sellega, et kostja poolt lepingu ülesütlemisega kaasnes vajadus hageja töötajate koondamise järele. Hageja ainsaks majandustegevuseks oli kostjale teenuste osutamine ning kõigi töötajate tööülesanded seisnesid kostja hoone hooldamises. Seoses hoolduslepingu lõpetamisega tööülesanded kadusid ja hagejal tööandjana tekkis kohustus töötajate ees koondamishüvitiste maksmiseks. Juhul, kui kostja ei oleks hoolduslepingut õigusvastaselt lõpetanud,

ei oleks koondamisvajadust tekkinud. Hageja teatas oma töötajatele töölepingu lõpetamisest, kuid tal puudusid vahendid hüvitise maksmiseks. Osa töötajaid esitasid kaebuse Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjonile. Nimetatud komisjoni XXX otsusega mõisteti hagejalt töötajate kasuks välja erinevaid summasid. Hageja ei nõustunud komisjoni otsusega ning esitas hagi läbivaatamiseks Tallinna Linnakohtule. Tallinna Linnakohtu XXX määrusega kinnitati poolte kokkulepe, millega hageja kohustus maksma hüvitist seoses koondamisega kokku summas 64 206,00 krooni (sellest 23 % tulumaksu 14 678,00 krooni ja 0,6 % töötuskindlustusmakse 385,00 krooni). Töötajatele tehtavate väljamaksete netosumma on 49 143,00 krooni. Üks töötajatest ei nõustunud kohtuliku kokkuleppega ning tema osas tegi kohus otsuse, mis jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2004.a. otsusega. Nimetatud otsusega mõisteti töötaja kasuks hagejalt välja kokku 12 226,95 krooni. Kokku moodustab hageja kahju väljamõistetud hüvitisena 64 206,00 + 12 226,95 = 76 432,95 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 33 %, s.o 25 223,00 krooni. Kahju kokku on 101 655,95 krooni. Hageja palub välja mõista AS-lt OÜ kasuks põhivõlg 136 656,64 krooni, viivis 136 656,64 krooni, hüvitus 100 000,00 krooni ja kahju hüvitamiseks 101 655,95 krooni, kokku 474 969,23 krooni. Samuti palub hageja kõik menetluskulud täielikult AS-i kanda jätta. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise 100 000 krooni kompensatsiooni nõude eest kuni põhinõude täitmiseni ning lepingu lõpetamisega tekitatud kahju 101 655,95 krooni eest viivise kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole andnud XXX sõlmitud hooldus- ja avariiremonditööde lepingu punkti 2.2.6. kohaselt kulutuste hüvitamise eelduseks olevat kooskõlastust. Seega kostjal ei ole tekkinud kulutuste hüvitamise kohustust. Kostja ei ole nimetatud kulutusi kunagi kooskõlastanud ning on algusest peale olnud seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda kulutuste hüvitamist ilma selle kooskõlastuseta. Kostja poolt hagejale XXX, XXX ja XXX eest esitatud kommunaalmaksete ja rendi arved on õiguspärased ja põhjendatud. Kostja teostas XXX õiguspäraselt tasaarvestuse ning kostjal ei ole tasaarvestatud nõuete ulatuses kohustusi hageja ees. Hageja poolt esitatud viivisenõuded on alusetud, sest hageja poolt XXX XXX ja XXX XXX eest esitatud arvete hilisem tasumine ja osaline tasaarvestus oli tingitud poolte vahel tekkinud vaidlusest. Kostja kinnitas XXX kirjas nr XXX hagejale, et nimetatud arved tasutakse, kui hageja esitab kokkulepitud tööde ja mahtude lahtikirjutuse. Kostja on tasunud vaidlustamata osa arvetest ning seega on kostja teostanud oma tsiviilõigusi heas usus. Oma kohustuse täitmisest keeldumine, kuni vaidlusaluste asjaolude selgitamiseni oli kooskõlas hea usu põhimõttega ning hageja ei ole seetõttu õigustatud viivist nõudma. Kostja ei ole nõus ka hageja nõue remondiga seonduvate kulude hüvitamiseks. Kostja leiab, et lepingus puudub mistahes viide XXX lepingule ja viimatinimetatud lepinguga seotud kokkulepetele. Seega ei ole XXX lepinguga seotud kohustused kostjale üle läinud. Hageja väited poolte väidetava tahte osas XXX. lepingu sõlmimisel on paljasõnalised ja ei ole millegagi tõendatud. Kostja leiab, kui XXX lepingust ja sellega seotud kokkulepetest tulenevad kohustused on kostjale üle läinud, siis peab kostja vajalikuks märkida, et XXX leping koosmõjus XXX sõlmitud lisaga remondikulude hüvitamise kohta on rendileandja jaoks ebamõistlikult koormav. Hüvitamiskohustus on rendileandjale ebamõistlikult koormav, kuna hageja poolt teostatud remondi maksumus on hagejale enam kui piisaval viisil hüvitatud hageja poolt ruumide kasutamisega nii 0- kroonise renditasu kui ka turuhindadest kordades odavamate renditasu alusel. Samuti on hüvitamiskohustus ebamõistlik seetõttu, et hüvitamiskohustus ei ole seotud teostatud parenduste amortisatsiooniga. Lisaks on hüvitamiskohustus ebamõistlik seetõttu, et kulutused kuuluvad hüvitamisele samas ulatuses sõltumata sellest, kas leping lõpetatakse 1 päeva pärast hüvitamiskohustuse kokkuleppe sõlmimist või päev enne hüvitamiskohustuse tähtaja lõppemist. Käesoleval juhul oli hüvitamiskohustuse tähtaeg XXX.. Leping lõpetati samuti sama aasta XXX, s.o. ligi 5 kuud ennem hüvitamisekohustuse tähtaja saabumist. Kui hageja näol on tegemist AS-i , AS-i ja AS-i – DS õigusjärglasega, siis on kostja talle nii 0- kroonise renditasu kui ka turuhinnast tunduvalt madalama renditasu kohaldamise näol juba kompenseerinud remondikulude maksumuse. Kirjeldatud olukorras on põhjendamatu ja ebamõistlik, et ligi 5-kuuline periood hüvitamiskohustuse tähtaja saabumiseni annaks hagejale õiguse nõuda kostjalt kogu hüvitise summa, s.o. 100 000 krooni tasumist. Kostja pöörab tähelepanu, et tegelikkuses toimus hageja poolt renditud ruumide lõplik vabastamine alles XXX., s.o kõigest nädal enne seda, kui hüvitamiskohustuse tähtaeg lõppenuks. Olukorras, kus hageja

sai vaatamata lepingu lõpetamisele kostja poolt teatud ruume tegelikult kasutada veel kuni XXX ning hüvitise maksmise kohustusega oli ruumide rent seotud kuni XXX., on ebamõistlik nõuda kostjalt remondikulude hüvitise tasumist. Kostja seisukoht kahjunõude väljamõistmise kohta. Kostja leiab, et tõendamata on põhjusliku seose olemasolu kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel. Kostja arvates hageja ei ole tõendanud, et töötajate koondamist ei olnud võimalik vältida neile muu rakenduse leidmisega. Hageja ettevõte on õigusvõimeline ja tegev ka käesoleval ajal ning seega ei saa välistada, et hagejal oleks olnud võimalik leida koondatud töötajatele muud rakendust. Seega ei ole hageja tõendanud põhjusliku seoses olemasolu kostja väidetava lepingurikkumise ja tekkinud kahju vahel. Juhul, kui eksisteerib põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel, leiab kostja, et hageja on ise aidanud kaasa kahju tekkimisele. Hageja väidab, et seoses kostja väidetava lepingurikkumisega tekkis vajadus töötajate koondamiseks ja et hageja oli maksejõuetu. Lepingu lõppemise ajal (XXX.) kehtinud ÄS § 180 lg 51 kohaselt oli juhatusel kohustus esitada pankrotiavaldus juhul, kui osaühing oli maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui hageja juhatuse liige Aleksei Ivanov oleks oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja esitanud pankrotiavalduse, siis oleksid hageja töötajad saanud hüvitist vastavalt XXX kehtinud töötuskindlustuse seadusele. Kostja leiab, et hageja viidatud kahjunõue on tõendamata. Hageja on kohtule esitanud töötajate koondamishüvitise väljamõistmise aluseks olevad töövaidluskomisjoni ja kohtu otsused, kuid ei ole esitanud dokumente, mis kinnitaksid hüvitiste tegelikku väljamaksmist. Kostja on seisukohal, kui kohus leiab, et lepingu rikkumisega on tekitatud kahju hüvitamisenõue on põhjendatud, siis taotleb kostja sellise nõude suhtes aegumise kohaldamist. Lepingu rikkumisega hagejale väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg algas päevast, mil hageja sai kätte XXX. esitatud lepingu lõpetamise teate. Arvestades asjaolu, et hageja vastas nimetatud teatele XXX., siis saab lugeda, et aegumistähtaeg lepingu lõpetamisest tulenevate mistahes nõuete esitamiseks hakkas hageja jaoks kulgema hiljemalt XXX.. Samal ajal kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt nõude aegumistähtajaks on 10 aastat, milline regulatsioon muutus aga seoses uue Tsiviilseadustiku üldosa seaduse jõustumisega XXX.a. VÕS RakS § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002.a. kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates XXX.a. Alates XXX kehtiva TsÜS-i § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kostja leiab, et tasaarvestuse teostamise ajal (XXX) kehtinud TsK § 234 kohaselt oli tasaarvestamiseks küllaldane ühe poole avaldus. XXX. hooldustööde lepingu punkt 4.4. ei välista lepingupoole õigusta kasutada TsK § 234 sätestatud õigust tasaarvestuse teostamiseks. Tasaarvestuse teostamisega lõppes kostja nõue hageja vastu tasaarvestatud ulatuses ning seetõttu ei ole kostjal vajalik esitada vastuhagi.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused, tunnistaja ütlused, hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidele lisatud XXX. lepingu (tlk. 225-228) kohaselt sõlmisid Statistikaamet ja AS rendilepingu, millega AS võttis rendile ruumid asukohaga XXX ja XXX üldises mahus 1578,7 m2, s.h. maksustatav pind 479,3 m2. Muudatuste protokolliga (tlk 229) leppisid Statistikaamet ja AS XXX kokku, et seoses AS reorganiseerimisega ja sellest tingitud ümbernimetamisega aktsiaseltsiks on XXX sõlmitud lepingus rentnikuks AS . XXX muudatuste protokolliga (tlk 97-100) leppisid Statistikaamet ja AS kokku rendilepingu muutmises mh. selle, et rentnik vabastab hoones XXX tema kasutuses olnud keldriruumid ja saab enda kasutusse Endla 15 keldriruumid üldpinnaga 221,85 m2. AS ja AS poolt sõlmiti XXX. kokkulepe lepingu ülevõtmiseks. XXX muudatuste protokolliga (tlk 100) leppisid Statistikaamet ja AS kokku, et seoses AS reorganiseerimisega ja sellest tingitud ümbernimetamisega aktsiaseltsiks on XXX sõlmitud rendilepingu järgi rentnikuks AS . XXX. lepingu lisaga, mis sõlmiti XXX (tlk 97-100) järgi leppisid pooled kokku, et rentnik vabastab hoones Lõkke 4 tema kasutuses olnud keldriruumid ja saab enda kasutusse keldriruumid üldpinnaga 221, 85 m2. Lepingu lisa p 4 järgi kohustus rentnik temale eraldatud ruumides 108,65 m2 –l teostama

remondi maksumusega 70 000 krooni ning selle eest ajavahemikul XXX.a.-XXX.a. renti tasuma ei pidanud. Lepingu muudatuse p. 6 järgi kohustus rentnik teostama 113,2 m2 ruumide paremustamise maksumusega 100 000 krooni. Lepingu lisa p. 9 kohaselt rendilepingu lõpetamisel enne XXX. kohustus rendileandja kompenseerima rentnikule punktis 6 toodud ruumide paremustamiseks kulutatud summa 100 000 krooni. Asja materjalidele lisatud lepingu (tlk 15-23) kohaselt sõlmisid Statistikaamet ja AS XXX. hooldusja avariiremonttööde lepingu, mille kohaselt võttis AS hooldada ja majanduslikult teenindada hoone aadressil XXX. XXX. andis AS üle ja OÜ võttis vastu (tlk 249) kõik õigused ja kohustused, mis tulenevad Statistikaametiga XXX. sõlmitud lepingust. XXX.a. muudatuste protokolliga (tlk 253) leppisid Statistikaamet ja OÜ kokku, et seoses AS reorganiseerimisega on XXX. lepingu järgi hooldajaks OÜ . AS teatas XXX. kirjaga (tlk 27-30), et lõpetab OÜ-ga sõlmitud lepingu , kuna OÜ ei ole täitnud lepinguga võetud kohustusi. Pooled vaidlevad selle üle kas XXX. (tlk 97-100) kokkuleppe p-st tulenev kohustus lõppes XXX. uue lepingu sõlmimisega. Asja materjalidest nähtub, et XXX. sõlmitud leping ei sisalda mitte ühtegi viidet XXX. sõlmitud lepingule ega selle lepingu lisadele. Poolte õiguseellased leppisid XXX. aasta lepingus kokku täies mahus uutes tingimustes nii ruumide rentimise kui ka hooldustööde teostamise osas. Samas kohustus XXX. lepingu p. 4.3. järgi haldaja hüvitama renditud ruumide parendamiseks tehtud kulutused, mis olid kooskõlastatud eelnevalt haldajaga, juhul kui leping lõpetatakse varem kui 3 aasta jooksul peale remonti. Kuivõrd pooled sõlmisid XXX. lepingu uute tingimustega sh. tulenes lepingu p-st 4.3. haldaja kohustus hüvitada teatud tingimustel hagejale renditud ruumide parendamiseks tehtud kulutused, siis leiab kohus, et XXX. sõlmitud lepinguga asendasid pooled kohustise mis tulenes XXX. kokkuleppe punktist 9. Tsiviilkoodeksi § 238 lg 1 järgi lõpeb kohustis poolte kokkuleppega, eriti kokkuleppega ühe kohustise asendamise kohta teisega ühtede ja samade isikute vahel. Kuna ruumide parendamise eest hüvitamiskohustus säilis, muudeti vaid nõude eeldusi, siis on see kooskõlas ka tunnistaja Jaanus Madar ütlustega. Kuna asjas on tõendamist leidnud, et XXX kokkuleppe p-st 9 tulenev kohustis on uue kokkuleppe sõlmimisega lõppenud, siis leiab kohus, et hageja 100 000 krooni nõue ruumide parendamise hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna põhinõue 100 000 krooni saamiseks tuleb jätta rahuldamata, siis ei kuulu rahuldamisele ka sellega seonduv viivisenõue. XXX sõlmitud lepingu p 2.1-2.1.9. sätestas hageja kohustused hoone aadressil XXX hooldamisel ja majanduslikul teenindamisel. Lepingu p. 4.1. järgi moodustab hooldus- ja avariiremonttööde maksumus kuus 135 000 krooni koos käibemaksuga, mis kuulub korrigeerimisele vastastikusel kirjalikul kokkuleppel. Asjas puudub vaidlus, et XXX. muudatuste protokolliga kohustus Statistikaamet tasuma hooldus- ja avariiremonttööde eest igakuiselt koos käibemaksuga 180 000 krooni. Hageja väljastas XXX.a. (tlk 141), XXX.a. (tlk 146) ja XXX.a. (tlk 48) kostjale arved. Puudub vaidlus selles, et kostja jättis tasumata XXX.a. arve osaliselt summas 71 354,90 krooni. Asja materjalidele lisatud tasaarveldusavalduse (tlk 45) kohaselt tasaarvestas kostja oma arvetest nr XXX,XXX,XXX ja XXX(tlk 41-44) tuleneva nõude summas 71 354,90 krooni hageja arvest nr XXX tuleva osalise nõudega summas 71 354,90 krooni. TsK § 234 lg 1 järgi lõpeb kohustis samaliigilise vastunõude tasaarvestamisega, mille tähtaeg saabus või mille tähtaeg on määramata, või on määratud nõude esitamise momendiga, lg 2 kohaselt on tasaarvestamiseks küllaldane ühe poole avaldus. Poolte vahel on vaidlus selles kas kostjal oli hageja vastu tasaarvestusavalduses esitatud nõue summas 71 354,90 krooni, seega selles, kas kostja poolt XXX, XXX ja XXX rendi-ja

kommunaaltasude arved on õiges suuruses. Kostja arvetest nähtub, et kostja on renditasu aluseks võtnud ruumide pindala 383 m2. XXXsõlmitud hooldus-ja avariiremonttööde lepingu (tlk 15-23) p 3 ja selle alapunktide kohaselt anti kostjale kasutada tasuta abi-ja tehnilised ruumid, mis on vajalikud tehnosüsteemide hooldamiseks peahoones ja abihoonetes siseõuel, üldpinnaga 381,4 m2 ning abi-ja tööruumid üldpinnaga 59,2 m2. Renditasuga 1 kr/m2 anti kasutada ruumid majandusliku tegevuse arendamiseks üldpinnaga 382 m2. Ruumide spetsifikatsioon, millest nähtub, millised konkreetsed ruumid anti tasuta kasutusse ja millised 1 krooni/m2 renditasuga, tuleneb lepingu lisast nr 1 (tlk 19-21). Renditasuga 1 krooni m2 eest oli lepingu lisas positsiooni all 3.1.3 loetletud ruumid. Asja materjalidele lisatud XXX hooldus- ja remonttööde lepingu lisa nr 1 (tlk 53-54) kohaselt leppisid lepingupooled kokku, et alates XXX moodustab positsiooni 3.1.3. all loetletud ruumide pindala 261,5 m2. Asja materjalidele lisatud XXX aktist nr XXX(tlk 287) nähtub, et hageja poolt on vabastatud XXX hooldus-ja avariiremonttööde lepingus toodud boks nr XXX-inventari nr. XXX Lepingu pooled leppisid nimetatud aktis kokku, et nimetatud ruum, pindalaga 19,8 m2 tuleb välja arvata renditavate pindade nimekirjast ning vabastada selles osas hageja rendi ja kommunaalmaksete tasumisest alates XXXKuna vastavalt XXXlepingu p-le XXX.1.XXX. ja lepingu lisadele kohustus hageja tasuma renti ainult nende ruumide eest, mis lepingu lisades märgiti positsiooni XXX.1.XXX. all, oli seega alates XXXkostjal õigus nõuda renti ruumide pindalaga 241,7 m2 eest. Rendisumma moodustas seega XXX XXX ja XXX eest igakuiselt koos käibemaksuga 285,21 krooni. Asja materjalidele lisatud XXX akti nr XXX (tlk 77) kohaselt andis hageja üle kostjale ruumi pindalaga 17,2m2. Nimetatud ruumi otstarve oli lepingu järgi positsiooni all XXX.1.XXX. Seega vähenes ruumide pindala, mille eest kostja sai renti nõuda 224,5 m2-le. Õige rendisuurus koos käibemaksuga moodustas XXXeest seega 264,91 krooni. XXXhooldus-ja avariiremonttööde lepingu p.2.2.5 järgi kohustus kostja jaotama tasumisele kuuluvate, hageja majanduskasutusse antud ruumide ekspluatatsiooniks vajalike kommunaalteenuste (küte, elekter, telefoniside, vesi ja kanalisatsioon, prügivedu), valve ning hoolduse (koristamine, ehitusremontööd) osa ja esitama selle kohta hagejale igakuiselt arve. Arvestades asjaolu, et lepingu p XXX.1. eristas selgelt, millised ruumid antakse hagejale kasutamiseks selleks, et täita nõuetekohaselt lepingu p-s 2.1. võetud kohustusi ning millised ruumid antakse rendile hageja majandustegevuse arendamiseks, siis leiab kohus, et kooskõlas lepingu p-ga 2.2.5. oli kostja õigustatud esitama kommunaalkulude arveid ruumide eest, mis olid märgitud positsiooni XXX.1.XXX. all. Kuna lepingu p-st 2.2.5. tulenes hageja kohustus tasuda ka hoolduse eest, tuleb kulude kindlaksmääramisel arvesse võtta kõik kommunaalkulude arvestuse tabelis toodud kulud. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et mõne osutatud hoolduskulu osas puudus hagejal tasumiskohustus. Asja materjalidele lisatud kommunaalkulude arvestuse tabelist (tlk XXX01-XXX02) nähtub, et kommunaalkulud jaotati pinnale 6 207,7 m2. Arvestades eeltoodut oli kostjal õigus arvestada 2002.a. XXX ja XXXkuu kommunaaltasusid 241,7 m2 eest, mis kogu pindala arvesse võttes moodustab XXX,89 %. Seega oli kostjal õigus nõuda XXX eest kommunaal-ja hoolduskulusid järgnevalt: küte 1592,25 krooni (XXX,89 % summast 40 9XXX2 krooni), vesi ja kanalisatsioon. 45XXX,42 krooni (XXX,89 % summast 11 656 krooni), valve 120,59 krooni (XXX,89 % summas XXX100 krooni), elekter 24XXX2,80 (XXX,8 % summast 625XXX9,7XXX krooni), OÜ hoolduse osa 1XXX79 krooni (XXX,89 % summast XXX5 450,84), heakord 275XXX,XXX2 krooni (XXX,89 % summast 70 779,659 tugiteenused 1 801,5XXX krooni (XXX,89 % summast 46 XXX11,88 krooni), tehnohooldus-2 84,99 krooni (XXX,89% summast 2185 krooni). XXXs oli kostjal õigus nõuda kommunaal- ja hoolduskulusid järgnevalt: küte 129XXX,64 krooni (XXX,89 % summast XXXXXX255,44), vesi ja kanalisatsioon 5XXX7,21 krooni (XXX,89 % summast 1XXX810,12) valve 120,59 (XXX,89 % summast XXX100 krooni), prügivedu 195,98 krooni (XXX,89 % summast 50XXX7,97), elekter 1674,59 krooni (XXX,89 % summast 4XXX048,51 krooni), tehnohooldus 1424,14 krooni (XXX,89% summast XXX6 610,17), heakord 2 729,59 krooni (XXX,89 % summast 70 169,49), tugiteenused 1780,17 krooni (XXX,89 % summast 45 762,71), porivaibad 124,48 krooni (XXX,89 % summast XXX200), elektritööd XXX9,2XXX krooni (XXX,89 % summast 1008,48), ventilatsioonitööd 97,27 krooni (XXX,89% summast 2500), tehnohooldus-2 97,27 krooni

(XXX,89% summast 2500), tehnohooldus-XXX 77,80 krooni (XXX,89% summast 2000). Märtsis, renditava pinna vähenemise tõttu, oli kostjal õigus nõuda kommunaal-ja hoolduskulusid järgmiselt: küte 1425,2XXX krooni (XXX,62 % summast XXX9XXX70,88 krooni), vesi ja kanalisatsioon 48XXX,12 krooni (XXX,62 % summast 1XXX XXX45,72), valve 112,22 krooni (XXX,62 % summast XXX100 krooni), prügivedu 90,29 krooni (XXX,62 % summast 2494,24 krooni), elekter 1676,89 krooni (XXX,62 % summast 46 XXX22,86 krooni), tehnohooldus 1XXX80,50 krooni (XXX,62 % summast XXX8 1XXX5,59), heakord 2540,14 krooni (XXX,62 % summast 70 169,48), tugiteenused 1 601,XXX9 krooni (XXX,62 % summast 44 2XXX7,XXX0 ), porivaibad 60,09 krooni (XXX,62% summast 1660), heakord-2 219,01 krooni (XXX,62% summast 6050,17), ventilatsioonitööd 90,50 krooni (XXX,62% summast 2500) tehnohooldus-2 90,50 krooni (XXX,62% summast 2500), tehnohooldus -XXX 72,40 krooni (XXX,62 % summast 2000). Eeltoodust tuleneb, et hageja kohustus rendi ja kommunaaltasude osas 2002.a. XXX, XXX ja XXX eest koos käibemaksuga moodustas kokku XXX7 004,60 krooni. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja on kostjale tasunud 07.0XXX.2002.a. maksekorralduse nr XXX (tlk 156) 70XXX5,21 krooni, maksekorralduse nr XXX (tlk 155) järgi 285,21 krooni, maksekorralduse nr XXX (tlk 154) järgi 264,91 krooni ja 20.0XXX.2002.a. maksekorralduse nr 7XXX1 (tlk 15XXX) järgi 6750 krooni. Kokku seega 14 XXXXXX5,XXXXXX krooni. Seega moodustus hageja kohustus kostja ees tasumata kommunaalkulude eest summa XXX7 004,60 -14 XXXXXX5,XXXXXX=22 669,27 krooni. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et põhjendatud oli kostja tasaarvestus summas 22 669,27 krooni osas. Kuna kostja jättis tasumata hageja XXX XXX. arve summas 71 XXX54,90 krooni, siis moodustab kostja võlg hageja ees 71 XXX54,90 -22 669,27= 48 685,6XXX krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks TsK § 17XXX järgi välja mõista. XXXlepingu p. XXX5. sätestas, et kehtestatud tähtajaks arvete mittetasumise korral omab teine pool õigust arvestada viivist iga viivitatud kalendripäeva eest 0,15 % võlasummalt. Hageja nõuab viiviseid 66 58XXX,99 krooni. Asjas puudub vaidlus, et hageja poolt XXXXXX., XXXja 25.0XXX.2002.a. arved tasus kostja hilinemisega. Kuna hooldustööde eest tasumise kohustus oli igakuiselt üks summa s.o.180 000 krooni, siis leiab kohus, et kostja väited, mille kohaselt ei ole viivise arvestamine õigustatud poolte vahel olnud vaidluse tõttu summade suuruse osas ei ole põhjendatud. Kostja hageja poolt esile toodud viivituse perioodile ja viivise määrale vastu vaielnud ei ole, seega leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt (arvestades hageja arvestust tlk 219-220) hageja kasuks välja mõista viivised põhivõla suuruses s.o. 48 685,6XXX krooni, kuna põhivõlga ületavat kahju hageja tõendanud ei ole. TsK § 17XXX lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks mh. vastavalt lepingu sätetele. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud summa, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Lepingu p. 2.2.6. kohaselt kohustus kostja hüvitama hagejale hooldus- ja avariiremonttööde teostamiseks soetatud materjalide, tehniliste vahendite ja ostetud teenuste eest tehtud kulutused kostjaga kooskõlastatud summa ulatuses peale vastava arve saamist. Hageja on esitanud 2XXX. arved nr 2 (tlk 1XXX8), XXX (tlk 1XXX9), 4 (tlk 140) vastavalt summadega 2596 krooni AS poolt hooldustööde teostamise eest, 9XXX72,XXX0 krooni AS poolt hooldustööde eest ja summas XXX561, OÜ poolt hooldustööde teostamise eest. XXXXXX. esitas hageja kostjale arve nr 7 (tlk 142) summas 9227,40 krooni hooldustööde teostamiseks soetatud puhastusvahendite jms. eest. 2002.a. 28.XXXl on hageja esitanud arved nr 9 (tlk 14XXX), 10 (tlk 144), 11 (tlk 145) vastavalt AS arvele summas XXX264,50 krooni, AS arvele summas 2596 krooni, OÜ arvele summas XXX561 krooni. 12.0XXX.2002.a. esitas hageja kostjale arve (tlk 147) summas 9145 krooni vastavalt AS arvele majandus-ja puhastusvahendite eest. 27.0XXX.2002.a. esitas hageja kostjale arved nr 22 (tlk 149) Vastavalt OÜ arvele summas XXX561 krooni, nr 2XXX vastavalt AS

arvele summas 2596 krooni (tlk 150) ja arve nr XXX(tlk 151) XXXkuus soetatud puhastusvahendite jms. eest summas 8XXX17,40 krooni. 05.0XXX2002.a. esitas hageja kostjale arve nr XXX (tlk 152) XXXs soetatud puhastusvahendite jms. eest summas 12 275,05 krooni. Asja materjalidele lisatud Statistikaameti peadirektori RV 19.0XXX.2002.a. kirjast (tlk 1XXX7) nähtub, et Statistikaameti poolt tasuti OÜ arved alltöövõtu korras ostetud teenuste ja soetatud materjalide (elektri, santehniliste, ehitus, puhastusvahendid, tualettpaber jne,) eest eraldi iga kuu lisaks lepingu maksumusele (180 000 krooni).Tunnistaja JM`i ütlustest nähtub, et kui tema Statistikaametis töötas, siis kooskõlastas hageja arvetel toodud kulud temaga suuliselt. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et eelnimetatud kulude tegemiseks on kostja hagejale XXXkooskõlastuse andnud. Arvestades asjaolu, et XXXhooldus-ja avariiremonttööde lepingust ei tulene kohustus kostjal tasuda hageja alltöövõtu korras ostetud teenuste ja vahendite eest, ilma kulusid kostjaga kooskõlastamata, siis leiab kohus, et hageja poolt XXXs ja märtsis tehtud kostjaga kooskõlastamata kulude nõue tuleb jätta rahuldamata. Kuna lepingust tulenes kooskõlastamise kohustus, siis see asjaolu, et Statistikaameti poolt kooskõlastus alati anti ei võimalda kohtu arvates lepingut tõlgendada nii, et kostja poolt kooskõlastamist alati eeldatakse. Erinev on olukord siiski XXXXXXs tehtud kulutuste osas. Asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et Statistikaameti poolt hageja kulutused hüvitati, seda on kinnitanud ka tunnistaja JM. Asja materjalidest nähtub, et XXX0.XXXl XXXanti Statistikaameti poolt hoone haldamine ja majandamine üle AS-le tagasiulatuvalt seisuga XXXKuna eeltoodust tulenevalt ei olnudki kostjal võimalik hageja XXXs tehtud kulutustele kooskõlastust anda, aga poolte vahel puudub vaidlus selles, et Statistikaameti poolt kooskõlastus anti, siis leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista 2XXX. arve nr 2, XXX, 4 ja XXXXXX. arve nr 7 (tlk 1XXX8-142) järgsed summad kokku XXX756,70. Hageja nõuab eelnimetatud arvete tasumata jätmise eest ka viiviseid kokku summas 70 072,65 krooni. XXXhooldus ja avariiremonttööde lepingu p-st XXX5. tulenes poolte õigus nõuda viivist 0,15 % iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud viivist hagiavalduse esitamiseni. Nii moodustab 2XXX. esitatud arvete tasumisega viivitatud päevade hulk 1155 päeva ja XXXXXX. esitatud arve tasumisega viivitatud päevade hulk 1145 krooni. Esitatud arvestuse kohaselt (tl 218) nõuab hageja viivist põhivõla suuruses. Kohus leiab, et põhivõla suuruses s.o. XXX756,70 krooni on hageja nõue TsK § 191 lg 1 järgi tõendatud ja põhjendatud. Asja materjalidele lisatud 05.0XXX.XXXkirjaga teatas kostja (tlk 27-XXX0), et lõpetab hagejaga sõlmitud lepingu, kuna hageja on rikkunud lepingu punktides 2.1.1., 2.1.2., 2.1.5, 2.1.6. ja 2.1.7 sätestatud kohustusi. Kirjas viidatakse sellele, et elektripaigaldiste ülevaatusel on fikseeritud elektrisüsteemide hooldamatus, hinnanguliselt 5 aastat. Elektri mõõtmise seadmed on korrast ära, need on hooldamata ja plommimata. Hagejale osundati, et XXXhoov on täis mitmesugust sodi ja vanametalli ning keldriruumid, mida hageja kasutab on äärmiselt korrast ära. XXXsõlmitud hooldus ja avariiremonttööde lepingu p5.4 järgi oli kostjal õigus leping ennetähtaegselt lõpetada kui hageja ei täida või rikub lepinguga nõutud kohustusi, mis on fikseeritud aktiga. Asja materjalidele lisatud hageja 15.0XXX.XXXkirja (tlk 58-61) p.st 5 nähtub, et hageja tunnistab oma süüd lepingutingimuste mittetäieliku täitmise osas. Hageja on väljendanud, et on asunud kõrvaldama puuduseid sh. p-st XXX nähtub, et territooriumi korrastamisel on ära veetud 11 autokoormat suuremõõtmelist prügi ja jäätmete väljavedu jätkub, p-st 4 nähtub, et keldrikorrusel asuv ruum koristati ning ruumis asuvad hapniku- ja atsetüleeni balloonid viidi siseõuel asuvasse lukustatud metallkappi. Pooled on koostanud mitmeid akte (tlk 7XXX, 74, 75), millest samuti tuleneb, et hageja on puudused lepingu täitmisel omaks võtnud ja asunud puuduseid aktiivselt likvideerima. Seetõttu leiab kohus, et paljasõnaline on hageja väide, mille kohaselt lõpetas kostja temaga lepingu põhjendamatult. Hageja on tuginenud asjaolu, et seoses lepingu ebaseadusliku ülesütlemisega on temal tekkinud kahju summas 101 655,95 krooni, mille hüvitamist nõuab kostjalt. Kuna kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja lõpetas lepingu põhjendamatult, tuleb hageja kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata, kuna tõendamata on üks kahju nõude elemente s.o. kostja tegevuse õigusvastasus.

Kuna hageja kahju hüvitamise nõue on tõendamata, tuleb rahuldamata jätta ka hageja kahjunõudega seonduv viivise nõue. Kohus osutab ka asjaolule, et juhul, kui kahju nõue oleks olnud sisuliselt ka põhjendatud, tuleks hageja kahjunõue siiski jätta rahuldamata aegumise tõttu. Asjas puudub vaidlus, et kostja poolt 05.0XXX.XXXesitatud lepingu lõpetamise teate sai hageja kätte hiljemalt 15.0XXX.2002.a., kui ta vastas (tlk 58-61) kostja lepingu lõpetamise teatele. XXXmärtsis kehtinud TsÜS § 11XXX lg 1 kohaselt oli nõude aegumistähtajaks 10 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne XXXkehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud tähtaega alates XXXAlates XXXkehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatud aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Asja materjalidest nähtub, et hageja esitas kahju hüvitamise nõude kohtusse alles XXX Hageja kahju hüvitamise nõue aegus aga juba 2005.a. Kuna kostja on keeldunud lepingu lõpetamisest saadik selgesõnaliselt ruumide parendamise eest tasumast, siis leiab kohus, et põhjendatud ei ole hageja tuginemine aegumise peatumisele. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga XXX kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni XXX1.XXX kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud XXX1.0XXX.2005.a. maksekorralduse kohaselt riigilõivu 440 krooni. XXX maksekorralduse kohaselt riigilõivu 12 760 krooni ja XXX. maksekorralduse kohaselt riigilõivu 5000 krooni ja XXX maksekorralduse kohaselt riigilõivu XXX800 krooni. Arvestades hagi rahuldatud osa s.o. 146 884,66 krooni, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasutud riigilõivu katteks 9000 krooni. Hageja on oma esindajale tasunud esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt osutatud õigusabi eest XXX7 465 krooni. Juhindudes kuni XXX1.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 61 lg 1 p st 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja esindaja poolt osutatud õigusabi kulude katteks 7 XXX44,2XXX krooni.

Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.