AS S hagi AS-i R vastu kaubamärgi õigusrikkumise lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 4. septembri 2006.a määrus kolmanda isiku kaasamiseks
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
AS-i R määruskaebus
Menetlusosalised
Hageja AS S, esindaja adv Ain Alvin, kostja AS R, esindaja adv Paavo Paas
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 04.09.2006 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruse peale ei saa edasi kaevata.
Menetluse käik
1.AS S esitas 29.04.2004 hagi Harju Maakohtusse AS-i R vastu kaubamärgi õigusrikkumise lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks.
2.17.08.2006 esitas S I N.V. taotluse enda menetlusse kaasamiseks iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. AS S ning AS R vaheline kohtuvaidlus puudutab kaubamärki S, mis kuulub Eestis alates 14.02.2002 S I N. V. omandisse. Kaubamärgiomaniku puutumust kaubamärgi ainuõigusest tulenevatesse vaidlustesse näeb ette ka kaubamärgiseadus (KaMS). Hetkel kehtiva KaMS § 57 lg 3 eeldab üldjuhtudel kaubamärgiomaniku poolt litsentsisaajale avaldatud nõusolekut kaubamärgi ainuõiguse kaitse hagi esitamiseks, vana KaMS § 36 lõike 2 kohaselt käsitleti sellist nõusolekut kaubamärgiomaniku poolse keeldumisena ise hagi
esitamisest. Seetõttu on kaubamärgiomaniku osalemine kaubamärgi ainuõiguse kaitse hagide menetlemisel üldjuhul eeldatav.
3.Antud juhul ei osalenud kaubamärgiomanik senini kohtumenetluses arvestades kaubamärgiomaniku ning AS-i S vahelise litsentsilepingu iseloomu ning arvestades ka kaubamärgiomaniku poolt AS-ile S antud heakskiitu hagiavalduse esitamiseks kaubamärgi S registreeringutest tulenevate ainuõiguste kaitseks. Kolmanda isiku menetlusse astumine on tingitud aga asjaolust, et AS-il R on tekkinud kahtlused AS-i S nõudeõiguses kaubamärgi S ainuõiguse rikkumise hagis tema vastu. Kaubamärgiomanik soovib kinnitada, et toetab AS-i S nõudeõigust AS-i R vastu kõnealusel perioodil toime pandud kaubamärgi S ainuõiguste rikkumise asjas.
4.Kui kohus tuvastab kostja kasuks asjaolusid, mis puututavad S kaubamärgi kaitse ulatust, siis see võib kahjustada S I N.V. poolt omandatud märgi eristusvõimet, mainet ja väärtust omanikule. Sellised kohtu tuvastused, millele kostja võib tulevikus tugineda, on mõjult laiaulatuslikumad, kui pelgalt kohtuotsuse rahalist nõuet puudutav osa. S Il N.V. leiab, et astudes menetlusse hageja poolel on tal võimalus kaitsta oma huve seoses ainuõigusega tema kaubamärgile. Kaitstav ainuõigus hõlmab ka kaubamärgiomaniku õigust väljendada ja kaitsta oma seisukohti kõikides vaidlustes, mille aluseks on ükskõik mis moel ja ajal registreeritud kaubamärgi kasutamisega seotud asjaolud. S I N.V. õiguslik huvi käesolevas vaidluses on seega ainuõiguse kaitse, mis tulenevalt ainuõiguse eseme – kaubamärk, kui avalikkusele suunatud kaupade ja teenuste tähis – eripärast, võib osutuda mõjutatuks antud asjas tehtavast otsusest. Esimese astme kohtu määrus
5.Kohus lubas 04.09.2006 määrusega S I N.V.-l astuda AS-i S hagis AS-i R vastu kaubamärgi õigusrikkumise lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel.
6.S I N.V. väidab kohtule esitatud taotluses, et on andnud AS-ile S nõusoleku hagiavalduse esitamiseks kaubamärgi S registreeringutest tulenevate ainuõiguste kaitseks. Kohus peab vajalikuks lisada, et S I N.V. on kaubamärgiomanikuks alates 2002. a. Kuigi kaubamärgiga seotud õiguste rikkumine toimus 1995. a, ajal mil S I N.V. ei olnud kaubamärgiomanik, on KaMS § 4 lõike 2 alusel varasema kaubamärgiomaniku õigused üle läinud uuele kaubamärgiomanikule. Seega kuna hagi esitati kohtule 2004. a, oligi hagejal hagi kohtusse esitamiseks vajalik SI N.V. nõusolek. Kostjal on aga menetluse käigus tekkinud kahtlused hageja nõudeõiguses. Seetõttu soovibki SI N.V. astuda menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel, et kinnitada hageja nõudeõigust kostja vastu kaubamärgi S ainuõiguste rikkumise asjas.
7.SI N.V. on sellega põhistanud oma õiguslikku huvi, mistõttu tuleb SI N.V. poolt esitatud taotlus rahuldada ja lubada tal astuda menetlusse hageja poolel. Määruskaebuse põhjendused
8.AS R maakohtu määrusega ei nõustu ning palub selle tühistada. Vaidlustatava määruse tegemisel on kohus kolmanda isiku väidetava õigusliku huvi sisustanud teisti, kui seda tegi kolmas isik ise. Kolmas isik ei ole põhjendanud oma menetlusse astumist vajadusega kinnitada hageja nõudeõigust kostja vastu. Kohus ei ole kolmanda isiku enda põhjendusi arvestanud ega analüüsinud.
9.Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks kaubamärgiomaniku keeldumist hagiavalduse esitamisest enne hagiavalduse faktilist kohtusse esitamist. Kuna seesugused tõendid antud asjas puuduvad, puudub hagejal nõudeõigus sõltumata
2(5)
sellest, kas hilisemalt sooviks kaubamärkide praegune omanik hagejat antud vaidluses toetada või mitte.
10.Kolmas isik ei ole oma kaasamise taotluses samuti välja toonud hagiavalduse esitamisega seonduvaid asjaolusid: kas hageja pöördus eelnevalt kolmanda isiku poole ning kas kolmas isik keeldus või ei keeldunud ise hagiavalduse esitamisest.
11.Antud asjas on hageja toonud välja vaid ühe ning ühekordse väidetava rikkumise fakti 1995. a, mis on käesolevaks ajaks lõppenud. Muid asjaolusid hageja välja toonud ei ole ning poolte vahel puudub vaidlus selles, et käesoleval ajal kostja kaubamärke S ei kasuta. Seega puuduvad antud vaidluses mistahes asjaolud, mis isegi kaudselt võiksid mõjutada kaubamärkide S eristusvõimet, mainet ja väärtust. Kostja ei kahjusta ega ole kunagi kahjustanud kaubamärkide mainet. Selle üle vaidlus puudub ning mainet puudutavaid nõudeid hageja esitanud ei ole. Kaubamärkide S õiguskaitse ulatuse üle antud asjas samuti ei vaielda.
12.Hagiavaldus esitati kohtule juba 2004. a aprillis ning kolmas isik esitas oma taotluse alles 2006. a augustis. Kui kaubamärgiomanik olevat andnud hagejale nõudeõiguse juba 2004. a, siis jääb selgusetuks, millisel põhjusel ei olnud võimalik kolmandal isikul esitada enda menetlusse kaasamise taotlust koheselt. Kostja eeldab, et taotluse varasemat esitamist on takistanud eelkõige asjaolu, et kolmas isik ei olnud käesolevast menetlusest ning hageja hagiavaldusest teadlik.
13.Sõltumata sellest, kas kolmas isik omal ajal keeldus hagiavalduse esitamisest või ei olnud selle esitamisest üldse teadlik, puudub kolmandal isikul käesolevas asjas igasugune õiguslik huvi. Kaubamärgiomanik ise ei ole esitanud kostja vastu nõuet kahju hüvitamiseks tulenevalt õiguserikkumise toimepanekust. Kolmandal isiku ei ole väidetava rikkumisega ka mingisugust õiguslikku seost, sest väidetav rikkumine toimus 20.03.2005 ehk mitu aastat enne seda, kui kolmas isik kaubamärgiomanikuks muutus.
14.Hageja ei ole taotlenud kahju hüvitise väljamõistmist mitte kaubamärgiomanikule, vaid endale ning seetõttu ei oma kaubamärgiomanik õiguslikku puutumust asjaga ka siis, kui kohus hageja nõude rahuldaks. Kuna kaubamärgi õiguslikku staatust, registreeritust või kuuluvust puudutavaid asjaolusid antud asjas kohus ei käsitle ning selles osas pooltevaheline vaidlus puudub, ei saa antud asjas tehtav lahend ühelgi viisil mõjutada kaubamärkide praeguse omaniku õiguslikku staatust. Litsentsileping hageja ja kaubamärgiomaniku vahel on lõppenud juba aastaid tagasi.
15.Kolmas isik ei ole põhjendatult selgitanud, milles seisneks tema õiguslik huvi selle suhtes, et kohus 20.03.1995 väidetavalt toime pandud õiguserikkumise eest mõistaks hüvitise välja hagejale. Õigusliku huvi põhjendamine ei ole asendatav teise isiku deklaratsiooniga, et talle on ühe kohtumenetluse poole positsioon teise omaga võrreldes sümpaatsem või et tal on lihtsalt tekkinud huvi menetluses kohal viibida ja omapoolseid õigusteoreetilisi seisukohti esitada.
16.Kohus ei ole kolmanda isiku tsiviilkohtumenetlusõigus- ja teovõimet kontrollinud, kuid on sellele vaatamata lubanud kolmandal isiku protsessis osaleda. Kolmanda isiku taotlusele on lisatud väidetav S I N.V registriväljavõte koos tõlkega. Registriväljavõtte hollandi- ja inglisekeelsed versioonid pärinevad 12.03.2003 ehk on ligi kolm aasta vana. Uut ja kehtivat registriväljavõtet kohtule esitatud ei ole.
17.Patendivolinik A. S poolt kinnitatud eestikeelne tõlge pärineb hoopis 29.07.2004. Tõlke kohaselt on muutunud ettevõtte juriidiline vorm (esialgses hollandikeelses versioonis „N V“, tõlkes hoopis „B V“), juriidiline aadress (esialgses hollandi- ja inglisekeelses versioonis Word C tm II 19, Willemstad, tõlkes hoopis W T C tm II 3A P), samuti on esialgne dokument välja antud Rotterdamis 12.03.2003, aga tõlke
3(5)
kohaselt hoopis G 29.07.2004. Seega ei ole kolmas isik oma õiguslikku staatust tõendanud ning esitatud on ebakorrektsed tõlked ning vananenud registriväljavõtted.
18.Maakohtu määrus ei ole kooskõlas ka hagi lahendamise piiridega. Hagi lahendamise piiridest lähtuvalt oleks kohus pidanud analüüsima, kas kolmandal isikul on või ei ole õiguslikku huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks hageja kasuks. Vastustajate seisukohad
19.SI N.V. ei pea kaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning leiab, et käesolevas asjas esineb temal õiguslik huvi selle suhtes, et hageja hagiavaldus rahuldataks.
20.AS S ei pea kaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta kostja määruskaebuse täies ulatuses rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 213 lõike 1 kohaselt võib kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, menetlusse astuda hageja või kostja poolel.
22.Vastavalt TsMS § 215 lõikele 4 rahuldab kohus iseseisva nõudeta kolmanda isiku taotluse ja lubab tal menetlusse astuda, kui avaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja kolmas isik põhistab oma õiguslikku huvi. Seega võib kolmandat isikut menetlusse kaasata siis, kui kolmandal isikul on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks.
23.Asjaolu, et kohus ei analüüsinud kõiki SI N.V. argumente, millega viimane põhjendas menetlusse astumise õigusliku huvi olemasolu, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kuna kolmanda isiku põhjendust, mille kohaselt ta soovib kinnitada hagejal nõudeõiguse olemasolu kostja vastu, hindas kohus piisavaks õiguslikuks huviks, siis puudus vajadus analüüsida teisi esitatud argumente.
24.Kostja on vaidlustanud hagejal nõudeõiguse olemasolu. Vastavalt kuni 01.05.2004 kehtinud KaMS § 36 lõikele 2 läheb kaubamärgiomaniku keeldumisel hagi esitamisest selle esitamise õigus üle litsentsiaadile, kui litsentsileping ei sätesta teisti. Ringkonnakohus leiab, et kaubamärgiomaniku nõusolek hagi esitamiseks on võrdsustatav tema keeldumisega hagi esitamisest. Kaubamärgiomaniku õiguslik huvi käesoleva menetluse vastu seisneb ka selles, et kõik kaubamärgi ebaseadusliku kasutamise juhtumid oleksid sanktsioneeritud, kuna see aitab kindlustada seda, et kolmandaid isikud on paremini teavitatud sellise tegevuse keelatusest. Nõustuda saab sellega, et kaubamärgi kasutamine ilma kaubamärgiomaniku loata erinevate isikute poolt võib kaasa tuua märgi eritusvõime kahjustumise, millega võib kaasneda ka kahju mainele ja tema väärtusele, mis kinnitab omakorda kolmandal isikul õigusliku huvi esinemist käesoleva menetluse vastu.
25.Kolmandal isikul õigusliku huvi puudumist ei saa järeldada sellest, et kaubamärgiomanik pole esitanud nõuet kostja vastu või hageja ei nõua kahju hüvitise väljamõistmist kaubamärgiomanikule. SI N.V. ei soovi menetlusse astuda mitte kaashagejana, vaid kolmanda isikuna, kellel on õiguslik huvi, et vaidlus lahendataks hageja kasuks.
26.Asjaolu, et SI N.V. ei olnud kaubamärgiomanikuks ajal, mil vaidluse esemeks olevad toimingu tehti, ei tähenda tulenevalt KaMS § 4 lõikest 2, et kaubamärgi varasem omanik võiks astuda käesolevasse menetlusse. Toiminguid, mis on seotud kaubamärgiregistreeringuga saab teostada üksnes isik, kes on omanikuna kantud registrisse.
4(5)
27.Vastavalt KaMS § 7 lõikele 1 tunnistab kohus kaubamärgi üldtuntust kaubamärgiomaniku nõudel. Kaubamärgi üldtuntust tunnistatakse ainult juhul, kui see on seotud kaubamärgi õiguskaitsealase hagi või kaebuse menetlusega. Järelikult on kaubamärgiomaniku osalemine käesolevas protsessis vajalik ka seetõttu, et vastupidisel juhul ei oleks võimalik tuvastada ega arvesse võtta kaubamärgi S üldtuntust.
28.Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et kolmas isik pole oma õiguslikku staatust tõendanud ning on esitatud ebakorrektsed tõlked ning vananenud registriväljavõtted. Kolmas isik on esitanud enda õigusliku staatuse tõendamiseks 12.03.2003 registriväljavõtte hollandi- ja inglisekeelsed versioonid. Vastavalt TsMS § 230 lõikele 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti. Seega lasus kostjal kohustus tõendada, et kolmanda isiku registriandmed ei vasta enam 12.03.2003 registriväljavõttes kajastuvatele andmetele. Tõlkes esinevatele väidetavatele puudustele jätab ringkonnakohus hinnangu andmata, kuna need ei ole asjakohased otsustamaks, kas kolmanda isiku kaasamine käesolevasse menetlusse on piisavalt põhistatud.
29.Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, mille kohaselt pole maakohtu määrus kooskõlas hagi lahendamise piiridega. Maakohus on põhjendanud, milles seisneb SI N.V. õiguslik huvi astumaks menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel.
G. Kivinurm Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.