4.Välja mõista kostjalt Versobank AS hageja Xxxxkasuks menetluskuluna 894 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 594 eurot.
5.Välja mõista kostjalt Versobank AS hageja Xxxxkasuks viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks
2-16-16022 või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 12.10.2015 välja Xxxx OÜ (edaspidi võlgnik) pankroti. Võlausaldaja Xxxx(edaspidi hageja) esitas 21.07.2016 oma nõude võlgniku pankrotimenetluses summas 59 977,71 eurot. Hageja nõue tuleneb tema kui laenuandja ja võlgniku kui laenusaaja vahel 20.10.2004.a sõlmitud laenulepingust kogusummas 80 000 eurot. Hageja andis võlgnikule laenu pangaülekande teel kolmes osas 26.10.2004.a, 14.02.2005.a ja 12.05.2005.a, kokku kandis hageja võlgnikule laenuna üle 79 977,71 eurot. Hageja loovutas oma nõudest 20.03.2005 Xxxx 20 000 eurot, mistõttu on hageja nõue 59 977,71 eurot. Laenu tagasimaksmise tähtaeg oli hiljemalt 31.12.2015.a. Nõue ei ole aegunud ja võlgnik tunnistab nõude olemasolu. 23.09.2016 võlgniku võlausaldajate üldkoosolekul toimunud nõuete kaitsmisel esitas ainsana võlausaldaja Versobank AS (edaspidi kostja) hageja nõudele täies ulatuses vastuväite ja hageja nõue jäi tunnustamata. Kostja oma vastuväidet ei põhjendanud. Hageja palub oma nõude summas 59 977,71 eurot tunnustamist võlgniku pankrotimenetluses II rahuldamisjärgu nõudena. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et laenu väljamaksmine hageja poolt võlgnikule ei ole tõendatud. Hageja poolt esitatud laenulepingu punkti 1.2. alusel makstakse laen laenuandja poolt välja osade kaupa pangaülekandega, kuid mitte hiljem kui 15.02.2005. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub 26.10.2004 makse kirjeldusega Xxxxsumma 25 892, 50 eurot, 14.02.2005.a makse kirjeldusega Xxxxsummas 49 992,50 eurot ja kanne 12.05.2005 kirjeldusega Xxxxsummas 4 092, 50 eurot. Hagiavalduse aluseks oleva laenulepingu alusel lõppes laenu väljastamise periood aga 15.02.2005, seega viimane makse, mis on teostatud 12.05.2005, ei saa olla hagiavalduse lisana esitatud laenulepingu alusel teostatud makse laekumine. Laenulepingule on osapoolte poolt sõlmitud ka Lisa nr 1, kuid selle alusel ei ole pikendatud laenu väljamakse perioodi, vaid on pikendatud laenu tagastamise tähtpäeva. Võlgniku arvelduskonto väljavõte laekumiste kohta ei saa olla tõendiks tõen-damaks laenu väljamaksmist Xxxxpoolt, kuna laekumine võis olla sularaha sissemakse või teostatud kolmanda isiku poolt kontoväljavõttel kajastuva kirjega. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Hageja on esitanud kostja vastu hagi hageja nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hageja nõude rahuldamise eeldusteks on seega, et hageja oleks esitanud võlgniku pankrotimenetluses nõude, mida nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud, et hageja
2-16-16022 oleks esitanud seejärel tähtaegselt nõude tunnustamise hagi kohtusse ning et nimetatud hageja nõue võlgniku vastu oleks nõudeavalduse esitamise seisuga kehtiv ja sissenõutav.
5.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asjas vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: - Harju Maakohus kuulutas 15.06.2016 kohtumäärusega välja võlgniku pankroti ning määras pankrotihalduriks Rein Vaiksaare (tl 7-9); - 21.07.2016 esitas hageja võlgniku pankrotihaldur Rein Vaiksaarele oma nõudeavalduse summas 59 977,71 eurot võlgniku pankrotimenetluses (tl 10-11) - 23.09.2016 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõudele esitas täies ulatuses vastuväite kostja (tl 18-23).
6.PankrS § 106 lg 1 viimase lause kohaselt võib pankrotimenetluses nõude tunnustamise hagi esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude tunnustamata. 23.09.2016 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõudele esitas vastuväited kostja, mistõttu jäi hageja nõude tunnustamata. Hagi on esitatud 24.10.2016. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 8 kohaselt kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Kuna 23.10.2016 oli pühapäevane päev, siis on hagi esitatud tähtaegselt.
7.Järgmisena analüüsib kohus, kas hageja nõue oli nõudeavalduse esitamise seisuga kehtiv ja sissenõutav. Hagiavalduse kohaselt on hagejal võlgniku vastu laenulepingutest tulenev nõue. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja on kohtule esitanud laenulepingu (tl 12 ja 14-15), mille on 20.10.2004 sõlminud hageja ning võlgnik. Lepingu kohaselt kohustus hageja laenuandjana andma võlgnikule kui laenusaajale laenu summas 80 000 eurot ning laenuandja pidi laenu maksma võlgnikule välja osade kaupa pangaülekandega, kuid mitte hiljem kui 15.02.2005. Hageja on esitanud ka lepingu lisana laenulepingu muudatuse (tl 13 ja 16), mille kohaselt on pooled kokku leppinud, et pikendavad 20.10.2004 sõlmitud laenulepingu alusel antud laenu tagasimaksmise tähtaega ning laenu ja intressi tagastamise tähtpäevaks saab 31.12.2015. Hageja loovutas 20.03.2005 oma nõudest 20 000 eurot xxxx, mille tõendamiseks on hageja esitanud nõude loovutamise lepingu (tl 24-25). Hageja on laenu ülekandmise kohta esitanud võlgniku pearaamatu väljavõtte (tl 17), milles on kajastatud pikaajaline võlgnevus hageja ees summas 59 977,71 eurot ning Danske Bank A/S Eesti filiaalis asuva võlgniku konto väljavõtte ajavahemiku 07.10.2004-31.12.2005 kohta (tl 49-51), millest nähtub, et 26.10.2005 on hageja poolt võlgniku pangakontole laekunud 25 982,50 eurot, 14.02.2005 49 992,50 eurot ning 12.05.2005 4092,50 eurot, kokku 79 977, 50 eurot. Lisaks on hageja esitanud ka Danske Bank A/S Eesti filiaalis asuva võlgniku pangakonto detailsemad väljavõtted (tl 61-73). Nimetatud väljavõtetest nähtub, et 26.10.2005 on hageja võlgniku pangakontole kandnud 25 982,50 eurot selgitusega „LOAN“ (tl 61), 14.02.2005 49 992,50 eurot (tl 65) ning 12.05.2005 4092,50 eurot selgitusega „LOAN“ (tl 71). Kohtu hinnangul nimetatud tõenditega üheselt tuvastatud, et hageja on võlgnikule laenu kogu-summas 79 997,50 eurot üle kandnud.
2-16-16022
8.Kostja on esitanud vastuväite, et 12.05.2005 tehtud makse ei saa olla hageja nõude aluseks oleva laenulepingu alusel teostatud makse, sest lepingu kohaselt pidi laen olema välja makstud hiljemalt 15.02.2005. Kohtu hinnangul ei anna nimetatud väide alust kahelda selles, et 12.05.2005 hageja poolt võlgnikule teostatud makse selgitusega „LOAN“ ei ole teostatud poolte vahel sõlmitud laenulepingu alusel. Ka hageja on selgitanud, et kuigi laenu viimane osamakse kanti üle pisut hiljem kui algselt lepingus kokku sai lepitud, siis ei muuda see laenu mitteantuks. Kohus nõustub hagejaga ning märgib, et ülekantud summad on vastavuses laenulepingus märgitud summaga, samuti tõendab ülekande selgitus, et tegemist oli hageja poolt võlgnikule teostatud laenumaksega. Kohus ei jaga kostja seisukohta, mille kohaselt ei tõenda pangakontode väljavõtted laenu ülekandmist. Kohtul puudub alus kahelda pangakontode väljavõtete õigsuses ja usaldusväärsuses. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid oma vastuväidete kinnitamiseks.
9.Hinnates eeltoodud tõendeid ja põhistusi kogumis asub kohus seisukohale, et hageja nõue oli nõudeavalduse esitamise seisuga kehtiv ja sissenõutav ning seega on täidetud PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud eeldused hageja nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus rahuldab hagi ning tunnustab Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus Xxxxnõuet summas 59 977,71 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
11.TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
13.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
14.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt
2-16-16022 menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14).
15.Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Hageja on esitanud kohtule 06.02.2017 oma menetluskulude nimekirja (tl 39), mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 300 eurot ning õigusabikulud summas 594 eurot (koos käibemaksuga). Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 894 eurot. Hageja palub menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida, et menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Hageja on kinnitanud, ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu palub õigusabikulud hüvitada koos käibemaksuga.
16.Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks oma seisukohta hageja menetluskulude nimekirja osas esitanud.
17.Hinnates õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 5,5 tundi. Samuti on põhjendatud ja vajalik hageja lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud, et ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega mõistab kohus hageja kasuks menetluskulud välja koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks hageja õigusabikulusid summas 594 eurot (koos käibemaksuga).
18.Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutustega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks, kokku summas 894 eurot (300+594), välja mõista.
19.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud.
20.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.